Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon arutas täna Euroopa Liidu 2014.-2020. aasta eelarve läbirääkimiste käiku Euroopa Parlamendis, mis otsustas 13. märtsil eelarvet mitte kinnitada ja võttis vastu resolutsiooni, milles sõnastati oma läbirääkimiste positsioonid.

„Kuigi Euroopa Ülemkogul saavutati valitsuste vaheline kokkuleppe, soovib Euroopa Parlament, et eelarve oleks paindlikum ja efektiivsem ning peab oluliseks ka tõelise omavahendite süsteemi olemasolu, millest rahastada Euroopa Liidu eelarvet. Euroopa Parlament soovib ka mitmeaastaase finantsraamistiku kulutuste ülevaate klauslit, et anda uuele Euroopa Parlamendile ja Euroopa Komisjonile võimalus mõjutada tänastelt seadusandjatelt päritud eelarve elluviimist,“ selgitas EL asjade komisjoni esimees Arto Aas.

Aasa sõnul oleks Eesti jaoks kõige kehvem lahendus see, kui Euroopa Liidu mitmeaastane eelarveraamistik jääb vastu võtmata ja jätkatakse üheaastaste väljamaksetega senisel tasemel. “Ootame Iirimaa juhtimisel aktiivseid läbirääkimisi järgneva kolme kuu jooksul  ja eelarve osas kokku leppimist juba suveks. Oleme selles suhtes optimistlikud. Uus eelarve toob lisavahendeid Eesti põllumeestele ja on hädavajalik selliste suurte taristuprojektide alustamiseks nagu Rail Baltica,“ märkis Aas.

 „Eesti on Ülemkogul saavutatud tulemusega rahul ja me ei soovi näha eelarvekavas radikaalseid muudatusi. Samas on arusaadav, et Euroopa Parlamendil on Euroopa Liidu eelarve läbirääkimistel oma roll, mida tuleb austada,“ sõnas Aas.

Europarlamendi läbirääkimiste positsioonis pole Aasa sõnul seisukohti, mis oleks Eesti jaoks otseselt vastuvõetamatud, küll aga on ta sõnul pisut ennatlik  arvestada omavahenditena eelarvesse finantstehingute maksust laekuvad tulud.

Euroopa Parlamendi seisukohti tutvustasid Eestist valitud Euroopa Parlamendi saadikud Ivari Padar Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioonist ning Tunne Kelam Euroopa Rahvapartei fraktsioonist.

“On selge, et mitmed netomaksjatest liikmesriigid soovivad Euroopa Liidu eelarve mahtu vähendada. Euroopa Parlament ootab omalt poolt, et liikmesriigid täidaksid oma kohustusi sissemaksete osas. Samuti soovib parlament, et rohkem vahendeid oleks suunatud teaduse, hariduse ja innovatsiooni valdkonnale, mis on majanduse elavdamise ja Euroopa Liidu 2020 eesmärkide saavutamiseks väga olulised,“ ütles Padar.

Euroopa Parlamendis 13. märtsil eelarve arutelul Euroopa Rahvapartei nimel kõnelenud Tunne Kelam toetas vajadust järgmise perioodi eelarvet suurendada, kuid juhtis tähelepanu sellele, et ELi põhiprobleem ei ole ühtse eelarve suurus ega selle jagamine.

„Ärgem unustagem, et vaidlused käivad ühe protsendi üle Euroopa Liidu kogutulust, samal ajal, kui 99% jääb iga liikmesriigi käsutusse. Euroopa ühenduse tulevik otsustatakse mitte Euroopa Parlamendis, vaid kodusel tasandil. See otsustatakse struktuursete reformide ning tootlikkuse suurendamise võitlusväljal,“ ütles Kelam.

Nii Padar kui ka Kelam pooldasid uue pikaajalise eelarve vastuvõtmist.

Riigikogu pressitalitus