Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

XI Riigikogu võttis oma viimasel istungil täna vastu 14 seadust ja 1 otsuse.

68 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seadus seoses Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse ümberkorraldamisega Riigi Infosüsteemi Ametiks (916 SE). Seaduse eesmärk on korraldada Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus ümber Riigi Infosüsteemi  Ametiks. Ümberkorraldamise kavandatav tähtpäev on 1. juuni 2011. Uus amet asub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas ja see luuakse Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse ümberkorraldamise kaudu. Uue ameti eesmärk on teha riiklikku järelevalvet riigi infosüsteemi kuuluvatele ja elutähtsat teenust tagavatele infosüsteemidele kehtestatud turvanõuete täitmise üle ning andmekogu kasutuselevõtmise ja andmekogu haldamise seadustele vastavuse üle. Samuti on ameti ülesandeks välja töötada infosüsteemide turvameetmete süsteem, infosüsteemide andmevahetuskiht ja riigi infosüsteemide haldussüsteem ning korraldada riigi infosüsteemi kui terviku arendamist. Hääletusel jäi erapooletuks 2 Riigikogu liiget. Seaduse § 1 punkt 1 jõustub 2011. aasta 1. juunil, punkt 2 Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.
 
60 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud korrakaitse seadus (49 SE). Seaduse sisuks on avaliku korra mõiste määratlemine Eesti õiguskorras, avaliku korda ähvardavate ohtude ennetamise, tõrjumise ja korrarikkumiste kõrvaldamise koordineeritud süsteemi loomine korrakaitseorganite ning üksikisikute tasandil, valdkonna muude põhimõistete määratlemine ning riikliku järelevalve teostamise ühtsete üldpõhimõtete sätestamine. Ühtlasi on kõnealuses seaduses käsitletud riikliku järelevalve üld- ja erimeetmeid, mille hulka kuuluvad muuhulgas riikliku järelevalve eesmärgil teabe kogumist ja avalikel kogunemistel korra tagamist puudutavad meetmed. Käesoleva seaduse jõustumise aeg ja rakenduskord kehtestatakse eraldi seadusega.
 
63 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud avaliku teabe seaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seadus (891 SE), mille eesmärk on politsei- ja piirivalveameti loomise järgselt tõstatunud reguleerimata õigussuhete või ebapiisavalt reguleeritud sätete täpsustamine. Seadusmuudatuste kohaselt täpsustatakse avaliku teabe seadust sättega, mis tunnistab politsei relvastust puudutava teabe asutusesiseseks kasutamiseks. Politsei ja piirivalve seadusesse viiakse täpsustused, mis reguleerivad isikute kinnipidamist, politsei sisenemist valdaja nõusolekuta tema valduses olevale piiratud või tähistatud kinnisasjale, isikute läbivaatust politseiametnike poolt, alkomeetri kasutamist, sõidukite sundpeatamist, joobeseisundis alaealise vanematele üleandmist jms. Seadus jõustub üldises korras mõningate eranditega, mille kohaselt osa sätteid jõustub 2012. aasta 1. jaanuaril ning § 2 punkt 32 jõustub rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise osas 2011. aasta 1. aprillil.
 
66 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud välismaalaste seaduse, riigilõivuseaduse ja lennundusseaduse muutmise seadus (901 SE), mille eesmärk on kehtestada ühtne menetlus viisamenetluste vaidlustamisel. Viisaeeskirjast tulenevalt peavad liikmesriigid tagama välismaalasele viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise ja viisa kehtetuks tunnistamise otsuse vaidlustamise võimaluse. Seaduse teine eesmärk on viia riigisisene õigus kooskõlla pikaajalise viisa määrusega osas, mis puudutab pikaajalise viisa kehtivusaega ning pikaajalise viisaga kaasnevat liikumisvabadust. Lisatud muudatuse kohaselt hakkab lennujaamatöötajate turvakontrolli teostama kaitsepolitseiamet. Vastav muudatus on välja töötatud, lähtudes EL uutest nõuetest lennundusjulgestusel ja vajadusest see regulatsioon kiiresti kehtestada. Taustakontrolli eesmärk on hinnata isiku sobilikkust lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualale (ilma saatjata) pääsemiseks, õhusõiduki meeskonnaliikme sertifikaadi või tunnistuse saamiseks ja lennundusjulgestusalaste ülesannete täitmiseks. Seaduse §-d 1 ja 2 jõustuvad 2011. aasta 5. aprillil.
 
69 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud investeerimisfondide seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus (907 SE), mille peamisteks eesmärkideks on reguleerida pankade, kindlustusandjate ning pensionifondide ja muude avalike fondide fondivalitsejate ning ka väärtpaberibörsil noteeritud ettevõtjate juhtide ja juhtivtöötajate tasustamise põhimõtteid; sätestada nõuded teatud hoiuse- ja kindlustustoodete pakkumisele, mis sisaldavad endas investeerimisriski (investeerimishoius ja investeerimisriskiga elukindlustus) ja täiendada turukuritarvituse regulatsiooni, eelkõige täpsustada väärtpaberituru manipulatsiooni sisu.
 
67 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse muutmise seadus (927 SE), mille eesmärgiks on kõrvaldada Euroopa Komisjoni poolt välja toodud kolm puudust saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduses ning ühtlasi lõpetada rikkumismenetlus nr 2008/2292, milles leitakse, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastav direktiiv saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta ei ole Eesti õiguskorda korrektselt üle võetud.
 
44 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud keeleseadus (808 SE), mille eesmärk on arendada, säilitada ja kaitsta eesti keelt ning tagada eesti keele kasutamine peamise suhtluskeelena kõikides avaliku elu valdkondades. Uue keeleseadusega kehtestatakse muuhulgas eestikeelsuse nõue välireklaamile, kaasa arvatud poliitilisele välireklaamile. Seaduse kohaselt peavad avalikku kohta paigaldatud viidad, sildid, ettevõtte liiginimetus ja välireklaam, sealhulgas poliitilise agitatsiooni eesmärgil paigaldatud välireklaam, olema eestikeelsed. Ajakirjandusliku keelekasutuse osas peab meediaettevõtja järgima oma väljaannetes, veebilehel ning tele- ja raadiosaadetes keelekasutuse head tava. Seaduses määratletakse ka viipekeele ja viibeldud eesti keele suhe eesti keelde. Murdekeelte osas sätestatakse riigi toetus eesti keele piirkondlike erikujude (murdekeele) kaitsele, kasutamisele ja arendamisele. Murdekeele põlisel kasutusalal võib kirjakeele normi kohasele tekstile lisada samasisulise teksti vastavas murdekeeles. Seaduse vastu hääletas 18 Riigikogu liiget. Seadus jõustub 2011. aasta 1. juulil.
 
63 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud teeseaduse muutmise seadus (882 SE). Seadusmuudatuste eesmärk on üle võtta Eesti õigusesse Euroopa Liidu vastava direktiivi rakendamiseks vajalikud õigusnormid. Direktiivi eesmärk on üleeuroopalise teedevõrgu teede infrastruktuuri ohutuse parandamine kehtestades menetlused liiklusohutusele avalduva mõju hindamiseks, liiklusohutuse auditi läbiviimiseks, teedevõrgu liiklusohutuse korraldamiseks ja ohutuse kontrollimiseks liikmesriikide poolt.
 
63 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud majandustegevuse seadustiku üldosa seadus (803 SE), millega luuakse majandushaldusõigusele üldosa, kus sätestatakse majandustegevuse vabaduse kasutamise üldised tingimused ja kord. Seadus koostati eesmärgiga vähendada majandushaldusõigust sisaldavate regulatsioonide arvu, ulatust ja keerukust, st vähendada bürokraatiat ning kaotada majandustegevuse valdkonnas põhjendamatud piirangud põhiõiguste teostamisele. Hääletamisel jäi erapooletuks 1 Riigikogu liige. Seadus jõustub 2014. aasta 1. jaanuaril.
 
65 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seadus (921 SE), mis võimaldab põllumajandusministeeriumil ja sihtasutusel anda riigiabi ja vähese tähtsusega abi lisaks abikavadele ka abikava välise üksikabina. Laieneb ka praktikatoetuse taotlejate ring. Muudatuse tulemusena võib praktikatoetust taotleda lisaks põllumajandustootjale ka põllumajandustoodete töötleja, kes korraldab oma ettevõttes põllu- või maamajanduse valdkonna õppekava järgi õppiva õpilase või üliõpilase praktikat. Toetuse eesmärk on valmistada noori ette tööturul konkureerimiseks, valmistada ette oskustööjõudu ning aidata kaasa praktilisele väljaõppele.
 
62 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud kalandusturu korraldamise seaduse muutmise seadus (924 SE), mille eesmärk on luua võimalused Euroopa Kalandusfondi toetusteks eraldatud vahendite paremaks ja eesmärgipärasemaks kasutamiseks ning projektide paindlikumaks finantseerimiseks, vähendada kalandusturu toetuste menetlemisega kaasnevat halduskoormust, tagada kalamajandusliku riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmine Euroopa Liidus kehtivate reeglite kohaselt ning samuti parem arusaamine seaduse nõuetest. Seaduse § 1 punkt 1 jõustub 2011. aasta 1. juulil, punktid 14-17 2012. aasta 1. jaanuaril.
 
57 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud muinsuskaitseseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus (806 SE), mille eesmärk on eelkõige reguleerida kultuuriväärtuslike esemete hobikorras otsijate tegevust ja otsinguvahendite kasutamist ning pakkuda välja lahendused, et motiveerida kultuuriväärtusega leiu leidjaid teavitama sellest riiki ja vältida leidude sattumist erakollektsioonidesse. Muinsuskaitseameti andmetel on hobi korras metallidetektoritega kultuuriväärtuslike leidude otsijate arv oluliselt kasvanud, mistõttu on tekkinud vajadus otsinguvahendite kasutamise reguleerimiseks. Seaduse kohaselt on füüsilisele isikule võimalik määrata otsinguvahendi loata kasutamise eest rahatrahv kuni 300 trahviühikut (1200 eurot) senise 200 trahviühiku asemel ning juriidilisele isikule kuni 3200 eurot. Ka suurendab seadus karistusi mälestise ja muinsuskaitsealal paikneva ehitise loata uurimise eest, samuti kooskõlastamata projektiga, vastutava spetsialisti või projekti koostaja muinsuskaitselise järelevalveta või tegevusloata konserveerimise või restaureerimise eest. Hääletusel jäi erapooletuks 2 Riigikogu liiget. Seadus jõustub 2011. aasta 1. juunil.
 
59 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmise seadus (864 SE), millega muudetakse teadus- ja arendustegevuse finantseerimissüsteemi ning luuakse Eesti Teadusagentuur, mille ülesanneteks muuhulgas on uurimistoetuste taotluste hindamise korraldamine ja läbiviimine, personaalsete uurimistoetuste määramine, aga ka uurimistoetuste tulemuslikkuse ja mõju analüüsimine. Samas lõppevad 2012. aasta 28. veebruaril Teaduskompetentsi Nõukogu volitused. Teadus- ja arendusasutuse liikmeskonna määratlemisel tuuakse sisse abipersonali osalus, mis iga uurimisteema elluviimisel on vajalik, aga mille finantseerimiseks praegune süsteem vahendeid ette ei näe. Üheks olulisemaks eesmärgiks on doktoriõppe efektiivsuse tõstmine: doktorantidele võimaldatakse töötajatega võrdsed sotsiaalsed garantiid, korrastatakse teadlaste karjäärisüsteemi, milleks sätestatakse peamiselt doktorantide teadustöösse kaasamiseks nooremteaduri ametikoht, täiustatakse uurija-professori regulatsiooni vastava määruse tasandil, reguleeritakse seaduse tasandil järeldoktori mõiste ning tehakse veel mitmeid muid muudatusi. Need muudatused peaksid suurendama doktoritöö kaitsmiseni jõudvate arvu. Seadus jõustub suures osas 2012. aasta 1. jaanuaril, mõningad sätted 2013. ja 2014. aastal.
 
59 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud kalmistuseadus (888 SE). Seaduse eesmärk on lahendada ebamäärane ja reguleerimata olukord, kus puudub õiguslik regulatsioon, mis tagaks kalmistute ühtse ja järjepideva asutamise ja haldamisega seonduva. Seega kehtestatakse käesoleva seadusega inimese surnukeha või surnud inimese säilmete kalmistule matmise või tuhastamise nõuded, reguleeritakse kalmistu rajamist, haldamist, kasutamist ja matmiseks sulgemist. Samuti kehtestatakse nõuded surnu hoidmisele ja vedamisele. Seadusega lahendatakse ebamäärane olukord, kus kalmistute korrashoid ning matmistavad olenevad kalmistu kasutaja või siis haldaja suvast. Seadus aitab kaasa kalmistute tegevuse ühtlustamisele erinevates kohalikes omavalitsustes.
 
Justiitsminister Rein Lang esines poliitilise avaldusega seoses õiguspoliitika arengusuundade aastani 2018 heakskiitmise otsuse eelnõuga.  
 
68 poolthäälega kiideti heaks Riigikogu viie fraktsiooni algatatud õiguspoliitika arengusuunad aastani 2018 (920 OE). Dokument hõlmab mitmeid konkreetseid ettepanekuid õiguspoliitika teostamiseks ning tugineb justiitsministeeriumi töögrupi poolt valminud õigusaktide mõjude analüüsi kontseptsioonile, mis sisaldab ettepanekuid mõjude analüüsi tõhusamaks korraldamiseks Eesti õigusloomes. Arengusuundade eesmärk on tõsta uuenenud reeglistiku ja seda toetavate juhendmaterjalide abil õigusloome kvaliteeti, nõudes põhjalikumat ja läbimõeldumat tegutsemist õigusakti väljatöötamise protsessi esimestes etappides, et hoida kokku ressursse, mis seni on kulunud õigusakti eelnõu väljatöötamise hilisemates etappides selle korduvale kooskõlastamisele, avalikkusele eelnõu eesmärkide selgitamisele ja ka kiirustades vastuvõetud õigusaktide puuduste parandamisele. Lähtutud on ka mõjude analüüsi protsessi enda otstarbekuse põhimõttest, mille kohaselt mõjude analüüsi põhjalikkus peab olema proportsionaalne kaasnevate mõjude olulisusega. Vastu võetud otsusega tehti valitsusele ettepanek esitada Riigikogule hiljemalt iga aasta 1. novembriks ettekanne õiguspoliitika arengusuundade elluviimise kohta.
 
Riigikogu esimees Ene Ergma tänas istungi lõpus XI Riigikogu liikmeid 4 aasta jooksul tehtud töö eest ning tunnustas Riigikogu Kantselei ametnike panust Riigikogu töö laabumisel.
 
 
Riigikogu pressitalitus
Tagasiside