Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu võttis 86 poolthäälega vastu valitsuse algatatud kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seaduse (78 SE). Seaduse eesmärk on aidata kaasa rahvusliku kultuuripärandi säilimisele, andes võimaluse piirata kultuuriväärtuste väljavedu või eksporti seaduses sätestatud korras. Käesolev seadus sätestab kultuuriväärtuste väljaveo loa menetlemise, asjale ekspertiisi tegemise ja asja või kultuuriväärtuse ekspertiisi suunamise, tolliformaalsused kultuurväärtuste ekspordil ja vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest ning riikliku järelevalve teostamise korralduse. Samuti määratletakse kultuuriväärtused, mille väljaviimiseks Euroopa Liidu liikmesriikidesse või ekspordiks väljapoole Euroopa Liidu liikmesriike on vaja taotleda muinsuskaitseametilt väljaveoluba. Seadus jõustub 30. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Seaduse vastu ei hääletanud keegi, erapooletuks jäi 3 Riigikogu liiget.

91 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud väärismetalltoodete seaduse muutmise seadus (93 SE). Seadusesse tehakse mitmeid väikseimaid muudatusi, sealhulgas täpsustatakse seaduse kohaldamisala ja mõisteid, muudetakse väärismetallide märgistusele esitatavaid nõudeid, täiendatakse riiklikku järelevalvet käsitlevaid sätteid ja täpsustatakse nõudeid väärismetalltoodete müügidokumentidesse kirjutatavale teabele. Üheks muudatuste aspektiks on sissevedajate nimemärgiste käsitluse muutmine. Ühe muudatusena peab sissevedaja tagama, et tema poolt turule lastaval tootel oleks peal nimemärgis, mis on teises liikmesriigis õiguspäraselt märgistatud. Käesolev seadus jõustub 2008. aasta 15. aprillil. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.

92 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus (146 SE). Seaduse eesmärk on luua õiguslikud alused e-tervise projektide rakendamiseks ja vastava tervise infosüsteemi loomiseks. Tervishoiuteenuste korraldamise seadusesse lisatakse uus peatükk – tervishoiu infosüsteem, mis on aluseks sotsiaalministeeriumis välja töötatud projektide “Digitaalne terviselugu”, “Digitaalsed pildid”, “Digitaalne ravijärjekorra registratuur” ja “Digitaalne retsept” elluviimisel. Tervishoiusektori infosüsteemide alase oskusteabe kogunemine ühte kohta loob võimaluse hoida kokku tervishoiusektoris tehtavaid kulutusi. Käesolev seadus jõustub 2008. aasta 1. septembril. Seaduse § 1 punkt 9 ning § 8 punktid 2 ja 3 jõustuvad 10 päeva pärast Riigi Teatajas avaldamist. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.

90 poolthäälega võeti vastu Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seadus (168 SE). Seaduse kohaselt hakkavad salakaubavedajad vahelejäämise korral lisaks kauba konfiskeerimisele maksma ka aktsiisimaksu. Praegu piirdub salakaubaveo vahelejäämise kulu üksnes kauba konfiskeerimisega. Muudatuse kohaselt ei ole konfiskeerimine aktsiisivabastuse aluseks; kaubad peavad olema võrdsetel alustel maksustatud. Käesolev seadus jõustub järgmisel päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kuid mitte varem kui 2008. aasta 1. jaanuaril. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.

92 poolthäälega võeti vastu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse muutmise seadus (162 SE). Seadusemuudatustega lihtsustatakse represseeritutele mõeldud 2500 krooni suuruse tervise taastamise toetuse kättesaamist; tühistatakse nõue sellekohaste kuludokumentide esitamiseks. Represseeritu ja represseerituga võrdsustatud isiku tervise taastamise toetuse määra 2500 krooni rakendatakse alates 2009. aasta 1. jaanuarist. 2008. aastal on toetuse määr 1000 krooni, lisaks sellele makstakse 2008. aastal seaduses mainitud isikuile hüvitist kuni 1500 krooni kuludokumentide alusel. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.

Istungi lõppedes astus Riigikogu istungisaali jõuluvana, kes tuli Riigikogu liikmeile jõulutervitusi tooma ja head aastalõppu soovima. Osa oma kõnest adresseeris jõuluvana ka ajakirjanikele, kellele ta ütles, et tundis suurt rõõmu selle üle, et kui Riigikogus on mille üle vaielda ja arutada, siis arutatakse ja vaieldakse, mis ühest parlamendist teeb parlamendi. Jõuluvana arvates oli vaidlus õiguskantsleri ametikoha üle üsna värske. „Arutage just ja vaielge! Tehke oma tööd niimoodi, nagu te siiamaani olete teinud, ja see oli minu meelest hea vaidlus. See näitas, et parlament suudab ka vaielda,” ütles jõuluvana. Kõik fraktsioonid said jõuluvanalt ka kingitused.

„Kallid inimesed, lugupeetud Riigikogu liikmed! Ma tahan öelda seda, et teie olete saanud sellel aastal, nii nagu kõik eelmisedki Riigikogud, nahutada valijate ja ajakirjanike, presidendi, kantslerite ja veel paljude teiste käest. Ma tahan öelda seda, et mina olen Jõuluvana ja ma soovin teile kõigile toredatele inimestele, teie kodudesse, teie peredesse – ilusat rahulikku jõuluaega ja ei nuhtle ega riidle ega  ütle teile ühtegi paha sõna. Te olete olnud väga tublid! Jätkake samas vaimus, sest nüüd te saate rahulikult teha oma tööd vähemasti kuni järgmiste valimisteni,” edastas jõuluvana oma soovid.

Riigikogu pressitalitus

Tagasiside