Riigikogu teisipäevasel istungil läbis esimese lugemise Riigikogu liikmete Monika Haukanõmme, Dmitri Dmitrijevi, Helmen Küti, Maire Aunaste ja Liina Kersna algatatud võrdse kohtlemise seaduse muutmise seaduse eelnõu (196 SE). Eelnõu eesmärk on kõrvaldada sotsiaalsete gruppide ebavõrdne kohtlemine ning tagada kõigile inimestele ühtlane kaitse diskrimineerimise eest olenemata nende rahvusest, rassist, nahavärvusest, usutunnistusest või veendumusest, vanusest, puudest või seksuaalsest sättumusest.

Riigikogu liige Monika Haukanõmm selgitas, et võrdse kohtlemise seaduse § 2 tulemusel on tekkinud olukord, kus koheldakse inimesi ebavõrdselt. Paragrahvi 2 lõike 1 kohaselt on diskrimineerimine keelatud rahvuse, rassi või nahavärvuse tõttu seitsmes valdkonnas: töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, töölepingu sõlmimisel või teenuse osutamise lepingu sõlmimisel, kutseõppes ja ühingutesse kuulumises; sotsiaalhoolekande-, tervishoiu- ja sotsiaalkindlustusteenuse, sealhulgas sotsiaaltoetuste saamisel; samuti hariduses ning avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste, sealhulgas eluaseme kättesaadavuse osas.

Haukanõmme sõnul sätestab sama seaduse § 2 lõige 2, et inimese puude, usutunnistuse või veendumuse, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu on keelatud diskrimineerimine ainult neljas valdkonnas. „Üldistatult kokkuvõttes tähendab see, et neid inimesi ei tohi diskrimineerida töö saamisel ja kutsealale pääsemisel. Seega saab siit teha järelduse, et usutunnistuse, veendumuse, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse tõttu ei ole diskrimineerimine keelatud ja võib diskrimineerida täiesti vabalt sotsiaalhoolekandes, tervishoius, sotsiaalkindlustuses, hariduses ja avalikkusele mõeldud kaupade ja teenuste pakkumisel ning eluaseme kättesaadavuse osas,“ ütles Haukanõmm. Ta rõhutas, et eelnõu eesmärk kõrvaldada sotsiaalsete gruppide ebavõrdne kohtlemine ning tagada kõigile inimestele ühtlane kaitse diskrimineerimise eest.

Läbirääkimistel EKRE nimel sõna võtnud Jaak Madison tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata.

Keskerakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Mihhail Stalnuhhini hinnangul tuleks mõned küsimused menetluse käigus lahendada, näiteks etnilise kuuluvuse suhtes.

Hääletustulemus: poolt 10 ja vastu 54 Riigikogu liiget. Seega EKRE ettepanek ei leidnud toetust.

Riigikogu kiitis heaks kaks otsust:

Riigikogu kiitis 55 poolthäälega (28 vastu, 2 erapooletut) heaks Euroopa Liidu asjade komisjoni esitatud otsuse, millega ei toetata Euroopa Komisjoni direktiivi ettepanekut lähetatud töötajate kohta.

Riigikogu otsus “Põhjendatud arvamus Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni presidendile ning Euroopa Liidu Nõukogu eesistujale Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ettepaneku, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega, mittevastavuse kohta subsidiaarsuse põhimõttele” (225 OE) sisaldab põhjendatud arvamust selle kohta, miks Euroopa Komisjoni poolt märtsis esitatud lähetatud töötajate direktiivi ettepanek ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele. Euroopa Liidu asjade komisjon on arvamusel, et kavandatud muudatused võivad kahjustada ettevõtjate konkurentsivõimet teenuste osutamisel teistes Euroopa Liidu liikmesriikides ja piirata teenuste vaba liikumist. Samuti ei ole komisjoni hinnangul Euroopa Liidu tasandil sekkumise vajalikkust piisavalt põhjendatud.

Euroopa Komisjon on välja töötanud ettepaneku lähetatud töötajate direktiivi muutmiseks, millega soovitakse ühtlustada lähetatud töötajatele ja siseriiklikele töötajatele kohaldatavaid tingimusi, sealhulgas palga- ja töötingimusi. Kavandatava muudatusega piiratakse lähetuse maksimaalset aega 24 kuuga ning sellest edasi kohaldatakse lähetatud töötaja osas sihtriigi tööõigust. Ettepanekud mõjutavad tööandjaid, kes lähetavad oma töötajaid teistesse liikmesriikidesse või võtavad vastu lähetatud töötajaid.

„Leiame, et kavandatavad direktiivi muudatused, millega Euroopa Komisjon soovib vähendada töötajate lähetamisega seotud ebaausaid praktikaid ning tagada samas kohas tehtava sama töö eest võrdsed tasustamistingimused, võivad kahjustada ettevõtjate konkurentsivõimet teenuste osutamisel teistes Euroopa Liidu liikmesriikides ja piirata teenuste vaba liikumist,“ ütles Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Kalle Palling.

„On küsitav, kas samas kohas võrdse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõte on kooskõlas ühtse turu põhimõttega. Palgaerinevus on teenuseosutajate jaoks seaduslik konkurentsieelise tagamise vahend ja liikmesriikide suurt palgaerinevust silmas pidades ei suuda mitmed liikmesriigid suure tõenäosusega tagada lähetatud töötajale sihtriigis kehtivaid töötasu tingimusi,“ ütles Palling ning lisas, et see omakorda võib pidurdada töötajate lähetamist.

Läbirääkimistel Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni nimel sõna võtnud Martin Helme ütles, et EKRE toetab suveräänsuse ja subsidiaarsuse põhimõtte kaitsmist, aga ometi esitab eelnõu tagasilükkamise ettepaneku ühel põhjusel. „Me tahame näha, kuidas Riigikogu liikmed hääletavad suveräänsuse küsimuses,“ ütles Helme.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Eiki Nestor tõi välja põhjused, miks ta eelnõu ei toeta. „Olen veendunud, et samas kohas võrdse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõte on õiglane nii töötajate suhtes kui ka aus äride suhtes, kes need inimesed tööle võtavad. Töötasumäärade erinevus ei tohi olla konkurentsieelis mitte mingil juhul,“ ütles Nestor ning lisas, et sama töö eest samas kohas peabki maksma sama palka.

Reformierakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Kalle Palling kutsus üles eelnõu toetama.

Euroopa Liidu asjade komisjoni ettepanekul viidi läbi eelnõu lõpphääletus, mis sai Riigikogu toetuse.

Riigikogu kiitis 67 poolthäälega (1 erapooletut) heaks rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse “Audiitori nimetamine Riigikontrolli 2016.–2018. aasta tegevuse kontrollimiseks” (223 OE). Otsusega nimetatakse Riigikontrolli 2016.-2018. aasta tegevust kontrollima Grant Thorton Baltic OÜ. Tulenevalt Riigikontrolli seaduse §-st 5, määrab Riigikogu rahanduskomisjoni ettepanekul audiitorettevõtja Riigikontrolli 2016.–2018. aasta tegevuse kontrollimiseks. Rahanduskomisjon lähtus Riigikontrolli poolt korraldatud riigihanke tulemustest.

Läbirääkimistel EKRE nimel sõna võtnud Martin Helme tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Juhtivkomisjoni ettepanekul viidi läbi eelnõu lõpphääletus, mis sai Riigikogu toetuse.

Riigikogus jäi pooleli ühe eelnõu esimene lugemine:

Riigikogu liikmete Viktor Vassiljevi, Jaak Madisoni, Henn Põlluaasa, Rein Ratase, Jaanus Karilaidi, Arno Silla, Martin Helme, Raivo Põldaru, Olga Ivanova, Uno Kaskpeiti, Martin Repinski, Mihhail Stalnuhhini, Mart Helme, Erki Savisaare ja Märt Sultsu algatatud kooseluseaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (185 SE) näeb ette kooseluseaduse sisu ja eesmärkide tühistamise. Eelnõu eesmärk on lõpetada seadusega tekitatud segadus, mis võib rikkuda õigustatud ootuse printsiipi ning sellega seoses tekitada hulgaliselt kohtulahendeid ning kulusid maksumaksjale.

Eelnõu esimene lugemine jäi pooleli Riigikogu tööaja lõppemise tõttu ning jätkub kolmapäevasel istungil.

Keskerakonna fraktsiooni algatatud riikliku matusetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (193 SE) esimene lugemine lükkus edasi kolmapäevasele istungile Riigikogu tööaja lõppemise tõttu.

Riigikogu ei arutanud põhiseaduskomisjoni algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (181 SE), kuna eelnõu dokumendid ei olnud enne istungit Riigikogu liikmetele kättesaadavaks tehtud.

Riigikogu ei arutanud valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse (turukuritarvituse direktiivi ülevõtmine) eelnõu (220 SE) ettekandja puudumise tõttu.

Istungi stenogramm 

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
[email protected]
Päringud: [email protected]