Riigikogus jäi erimeelsuste tõttu vastu võtmata valitsuse algatatud võrdse kohtlemise seaduse (67 SE) eelnõu. Seaduse vastuvõtmiseks oli vaja 51 häält. Hääletustulemus oli aga 50 poolt, 33 vastu. Seega langes eelnõu menetlusest välja. Eelnõu pidi tagama isikute kaitse diskrimineerimise eest rassi, rahvuse, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse suundumuse alusel. Muuhulgas nägi eelnõu ette võrdse kohtlemise voliniku ametisse nimetamise. Hääletustulemuste protokolli leiate siit:           

Riigikogu lõpetas viie eelnõu esimese lugemise: 

Valitsuse algatatud hoiu-laenuühistu seaduse ja krediidiasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (240 SE), mille eesmärk on kaotada piirangud, mis takistavad hoiu-laenuühistute arenemist. Eelnõu korrigeerib ka hoiu-laenuühistutele esitatavaid usaldusväärsusnõudeid.           

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse vahelise lepingu NSV Liidu kindlustusperioodide arvessevõtmise kohta ratifitseerimise seaduse eelnõu (229 SE), millega ratifitseeritakse Eesti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse vaheline leping NSV Liidu kindlustusperioodide arvessevõtmise kohta, mis on alla kirjutatud 24. augustil 2007 Tallinnas. Sama eelnõuga tunnistatakse kehtetuks varasem, 1996. aastal sõlmitud leping. Võrreldes vana lepingu allkirjastamise ajaga, on selle reguleerimisala õiguslik taust oluliselt muutunud, kuna allkirjastamise ajal ei kuulunud Eesti ja Leedu veel Euroopa Liidu sotsiaalkindlustuse koordinatsioonisüsteemi. Ratifitseeritava lepingu kohaselt hakkab NSV Liidu kindlustusperioodi arvesse võtma ja pensioni maksma selle lepingupoole riik, kelle territooriumil omandatud kindlustusperiood on pikem.           

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelise endise NSV Liidu territooriumil täitunud kindlustusperioodide arvessevõtmise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (230 SE), millega ratifitseeritakse Eesti Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vaheline leping NSV Liidu kindlustusperioodide arvessevõtmise kohta, mis on alla kirjutatud 12. oktoobril 2007 Tallinnas. Sama eelnõuga tunnistatakse kehtetuks varasem, 1996. aastal sõlmitud leping. Leping sõlmitakse samal põhimõttel, mis Leeduga.           

Valitsuse algatatud surma põhjuse tuvastamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (242 SE), mille eesmärk on anda sõjalise missiooniga kaasasolevale arstile volitused väljastada eestikeelseid surmateatisi, mis kehtiksid sarnaselt perearsti või kiirabibrigaadi juhi välja antud surmateatistega.           

Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (244 SE), mille eesmärk on ühtlustada Eesti kaitseväelaste haridustase NATO liikmesriigi või EL liikmesriigi poolt vastaval ametikohal nõutava haridustasemega, võimaldada riviametikohal teenida ka tsiviilkõrghariduse omandanud ohvitseridel ning lükata edasi üldine seaduses sätestatud haridusnõuetele vastavuse tähtaeg nelja aasta võrra. Eelnõu jõustumine võimaldab jätkata teenistust neil kaadrikaitseväelastel, kes on omandanud tsiviilkõrghariduse või haridusnõuetele vastava väljaõppe NATO või EL-i liikmesriigi sõjakoolis ning ohvitseridel, kes on asunud omandama kõrgharidust, mis on hädavajalik praeguse kvalifitseeritud personali vähesuse olukorras.           

Infotunnis vastas justiitsminister Rein Lang küsimustele tsiviilkontrolli, prügistamise karistamise ja töölepinguseaduse kohta. Rahandusminister Ivari Padar vastas küsimustele eelarve kohta. Minister Urve Palo vastas küsimustele lapsehoiu kohta. 

Istungi stenogrammi leiate siit: 

Riigikogu pressitalitus