Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kultuurikomisjoni ettepanekul lõpetati Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud koolieelsete lasteasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (2 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on tagada toidukulu katmine koolieelsetes lasteasutustes alusharidust omandavatele 5-7 aastastele lastele summas 1,5 eurot. Algataja selgituse kohaselt katab lapse toidukulu lasteasutuses lapsevanem, kuid viimastel aastatel tõusnud tööpuudus ning keeruline majandusolukord on sundinud vanemaid lapsi lasteasutustest ära võtma. Eelnõu algatajate meelest on oluline tagada toidukulu katmine kahel koolieelsel aastal, et nende kooliks ettevalmistus ei kannataks vanemate majanduslike võimaluste puudumise tõttu. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud riigivastutuse seaduse eelnõu (7 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on liita seni eraldi seadusega reguleeritud riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise alane regulatsioon riigivastutuse seadusega ning kõrvaldada rakenduspraktika käigus ilmnenud puudused. Seaduste liitmisega seotud muudatuste maht tingis algataja kinnitusel vajaduse esitada uus riigivastutuse seaduse terviktekst. Seaduse jõustumisel muutub õiguskaitsesüsteem efektiivsemaks ja võimaldab isikutel taotleda nii avaliku võimu õigusvastaste tegude kõrvaldamist, rikutud õiguste taastamist kui ka kompenseerimist. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
 
Rahanduskomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse § 48 muutmise seaduse eelnõu (4 SE). Ettepaneku poolt hääletas 49 ja vastu 40 Riigikogu liiget, erapooletuks jäi 1. Seega langes nimetatud eelnõu menetlusest välja.
 
77 poolthäälega võeti vastu valitsuse esitatud Euroopa Investeerimispanga ja Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla vahelisele laenule riigigarantii andmise otsus (49 OE). Otsuse kohaselt annab riik garantii Põhja-Eesti Regionaalhaigla poolt Euroopa Investeerimispangalt võetavale 43 500 000 euro suurusele laenule. Laen on ette nähtud Põhja-Eesti Regionaalhaigla X-korpuse ehitamiseks ning C- ja patoloogiakorpuse rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks ning meditsiinitehnika ostmise projekti rahastamiseks. Eelnõu kohaselt on riigigarantii suurus 52 200 000 eurot ja selle eest ette nähtud preemia 0,16% keskmiselt laenujäägilt aastas iga riigigarantii kehtivusaja kalendriaasta eest. Garantiileping kehtib alates selle sõlmimisest kuni 2035. aasta lõpuni. Otsuse vastu ei hääletanud keegi, erapooletuks jäi 2 Riigikogu liiget.
 
74 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud 2006. aasta rahvusvahelise troopilise puidu lepingu ratifitseerimise seadus (26 SE). Lepingu ratifitseerimisel saab Eesti Rahvusvahelise Troopilise Puidu Organisatsiooni (ITTO) liikmeks. Kuivõrd Eestis troopilist puitu ei kasva, saab Eestist tarbijaliige. ITTO loodi 1983. aasta troopilise puidu lepinguga (artikli 3 lõige 1) ning ta jätkab käesoleva lepingu haldamist ja lepingu toimimise kontrollimist. Lepingu ratifitseerimine annab Eestile täielikud volitused osalemiseks ja hääletamiseks ITTO nõukogu istungitel ning hea võimaluse teha võrdsetel alustel tihedat koostööd teiste Rio de Janeiro konventsioonide raames (bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, kliimamuutuste raamkonventsioon), mille eesmärgiks on keskkonnakaitse edasine tugevdamine ja säästev areng. Lepingu ratifitseerimise vastu ei hääletanud keegi, erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige.
 
72 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Cotonou lepingu teistkordse muutmise lepingu ratifitseerimise seadus (12 SE). Lepingumuudatuse eesmärk on teha Cotonou lepingus täpsustused, mis hõlmavad viimaste aastate jooksul ELi võetud kohustusi (sh ÜRO aastatuhande eesmärkidest lähtuvad kohustused, rahu ja julgeoleku tagamine, kliimamuutused) ning lihtsustavad Cotonou lepingu rakendamist, luues aluse süsteemsema ja formaalsema poliitilise, majandusliku ja sotsiaalse dialoogi tekkeks. Muudetakse eelkõige kaubanduskoostöö, humanitaar- ja hädaabi ning hädaolukorrajärgse abi, hangete ning piirkondliku lõimumise regulatsiooni.
 
Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud äriseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (9 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on viia Eesti seadused kooskõlla EL direktiividega. Viimaste eesmärk on aidata kaasa ELi konkurentsivõime suurendamisele, vähendades selleks Euroopa äriühinguõiguse direktiividest tulenevat halduskoormust. Ühinemiste ja jagunemiste direktiivi muudatused hõlmavad ühingute aruandlusnõuete vähendamist, sh ka ema- ja tütarettevõtjate ühinemise korral, ning teavitamisnõuete kaasajastamist. Lisaks on samasugused muudatused tehtud osaliselt ka piiriüleste ühinemiste direktiivis. Kapitalinõuete direktiivi muudatused võimaldavad liikmesriikidel vähendada aruandluskohustust aktsiaseltsi asutamisel ja aktsiakapitali suurendamisel, kui need toimuvad ühinemise või jagunemise käigus. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
 
Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (39 SE) teine lugemine. Eelnõu kohaselt lõpetatakse erimärgistatud vedelkütuse kasutamine paiksetes mootorites ning kaevandus-, metsandus- ja ehitustöödel. Tegemist on esimese etapiga erimärgistatud kütuse maksuerisuste süsteemi reformimisel. Teine etapp näeb ette toetusskeemide või otsetoetuste rakendamise ka seni allesjäävate soodustatud valdkondadele: reisijate ja kaupade raudteeveole, laevaliiklusele, soojuse ja elektrienergia tootmisele ning põllumajandusele. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, mille vastu hääletas 44 ja poolt 36 Riigikogu liiget. Seega suunati eelnõu kolmandale lugemisele.
 
Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (42 SE) teine lugemine. Eelnõu koostamise eesmärk on tõsta alates 2013. aastast riigieelarve tulusid tubakatoodete aktsiisimäärade tõstmise teel 10%. Sigarettide aktsiismäär koosneb fikseeritud määrast ja proportsionaalsest määrast. Fikseeritud määr tõuseb 42,18 eurolt (2012. a määr) 47,63le eurole. Proportsionaalne määr on 33 % nende maksimaalsest jaehinnast. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
 
Riigikaitsekomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmisega seonduvalt rahuaja riigikaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (28 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on viia seadused kooskõlla põhiseaduse muutmise seadusega riigikaitsekorralduses tehtud muudatustega. Suurimaks muudatuseks võrreldes senisega on Vabariigi Presidendi riigikaitselise pädevuse muutumine ja kaitseväe ülemjuhataja institutsiooni mõiste kaotamine riigikaitsealastes seadustes. Eelnõu täpsustab ka kaitseväe juhataja, Kaitseväe Peastaabi ülema, kaitseliidu ülema ning väeliigi ülema ametisse nimetamist ja ametist vabastamist. Eelnõu kohaselt nimetab kaitseväe juhataja ametisse Vabariigi Valitsus kaitseministri ettepanekul üheks ametiajaks viieks aastaks, võttes arvesse Riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukoha. Kaitseväe Peastaabi ülema nimetab ametisse ja vabastab ametist Vabariigi Valitsus kaitseministri ettepanekul, võttes arvesse Riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukoha. Kaitseliidu ülema nimetab ametisse ja vabastab ametist Vabariigi Valitsus kaitseministri ja kaitseväe juhataja ühisel ettepanekul. Väeliigi ülema nimetab ametisse ja vabastab ametist kaitseminister kaitseväe juhataja ettepanekul. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
 
Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (8 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on võtta Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu direktiiv, mis käsitleb finantstagatiste ja väärtpaberite arveldustega seonduvat. Lisaks täpsustatakse Eesti väärtpaberite keskregistris väärtpaberikontodega seotud registritoiminguid, eelkõige neid, mis seonduvad väärtpaberite pantimisega, ning loob isikutele võimaluse avada väärtpaberikonto otse Eesti väärtpaberite keskregistris ilma panga või muu kontohalduri vahenduseta. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
 
Maaelukomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse eelnõu (54 SE) esimene lugemine. Eelnõu kohaselt muudetakse avalikust huvist tulenevalt maatulundusmaa ja riigi julgeoleku kaalutlustest lähtuval maa-alal asuva kinnisasja omandamise tingimusi. Kui varem kehtinud regulatsiooni kohaselt olid loasüsteemile allutatud kõik lepinguriigi kodanikud, kes soovisid omandada kinnisasja, mille kõlvikulises koosseisus on 10 hektarit või rohkem põllumajandus- või metsamaad, ja kes ei olnud Eestis elanud vähemalt kolm viimast aastat ning tegelenud Eestis füüsilisest isikust ettevõtjana põllumajandustoodete tootmise või metsa majandamisega vähemalt kolm viimast majandusaastat, siis 1. maist 2011 kehtima hakanud regulatsiooni kohaselt saavad lepinguriikide kodanikud osta maad vabalt. Jätkuvalt peavad maavanema luba taotlema kolmandate riikide kodanikud ja juriidilised isikud. Eelnõu järgi väheneb olulisel määral lepinguriikide juriidiliste isikute ring, kes saavad põllumajandus- või metsamaad omandada üksnes maavanema loal: kinnisasja, mille kõlvikulises koosseisus on 10 ha või rohkem põllumajandus- või metsamaad, omandamiseks peab maavanema loa taotlema üksnes see lepinguriigi juriidiline isik, kes ei ole tehingu tegemise aastale vahetult eelnenud kolmel aastal põllumajandustoodete tootmise või metsa majandamisega tegelenud. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
 
 
Riigikogu pressitalitus
Tagasiside