Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Normal
0
21

false
false
false

MicrosoftInternetExplorer4



/* Style Definitions */
table.MsoNormalTable
{
mso-style-parent:””;
font-size:10.0pt;”Times New Roman”;}


Seoses 2009. aasta riigieelarve üleandmisega esines peaminister Andrus Ansip Riigikogu ees poliitilise avaldusega. Peaminister väitis oma kõnes, et see on läbi aegade kõige avalikumalt koostatud riigieelarve kogumahuga 98,7 miljardit krooni. „2009. aasta riigieelarvet iseloomustab kõige ilmekamalt sõna „tasakaal“,“ kinnitas Ansip. Ta selgitas, et tasakaal valitseb nii riigi poolt planeeritavate tulude ja kulude vahel, kui ka kompromissis kõigi kolme valitsusliidu osapoole vahel. Ansip juhtis tähelepanu sellele, et tuleva aasta eelarve vaieldamatult prioriteetne valdkond on haridus, mille investeeringute kasv järgmise aasta eelarves on üks kiiremaid. Samuti võivad Ansipi sõnul tunda südamerahu ja kindlustunnet ka pensionärid ning noored pered. Ansip kutsus üles mõtlema ka juba sellele, mis tuleb pärast 2009. aastat ja viie või kümne aasta pärast. Siinjuures rõhutas ta tööjõuturu paindlikumaks muutmist, ekspordi toetamist ning range eelarvepoliitika jätkamist.

Ansip pidas eelarve eelnõu ühiselt ja õigeaegselt tehtud töö tulemuseks, millega võib rahul olla.

Oma fraktsioonide nimel esinesid sõnavõtuga Eesti Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Ain Seppik, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni liige Tarmo Mänd, Eesti Reformierakonna fraktsiooni liige Jürgen Ligi, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esimees Mart Laar, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Eiki Nestor ning Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esimees Valdur Lahtvee.

Ettekandega Eesti Panga 2007. aasta aruandest esines Riigikogu ees Eesti Panga president Andres Lipstok. „Euroopa Keskpankade Süsteemi kuuluva Eesti Panga põhieesmärk on tagada hinnastabiilsus Eestis, mille saavutamise peamine vahend on krooni rangelt fikseeritud kurss euro suhtes. Seetõttu peatun eelmise aasta tulemuste käsitlemisel kõigepealt Eesti hinnatõusu küsimustel,“ rõhutas Lipstok. Ta selgitas, et Eesti rahapoliitiline raamistik ja stabiilne vahetuskurss hoiavad inflatsiooni ehk tarbijahindade kasvutempo keskmises perspektiivis stabiilsena. Samal ajal tuleb aga rõhutada, et n-ö loomulik inflatsioon on Eestis mõnevõrra kõrgem Euroopa Liidu omast. Lipstoki väitel on Eesti inflatsioon ELi keskmisest kõrgem niikaua, kuni Eesti majanduskasv on Euroopa keskmisest kiirem. Lipstok: „Eesti 2007. aasta hinnatõusu mõjutasid ka mitmed täiendavad tegurid, muu hulgas eelmiste aastate kiire sisenõudluse suurenemine ja hinnatõusud maailmaturul. Käesoleva aasta II kvartalist alates oleme näinud selgeid märke hinnatõusu pidurdumisest. 2008. aasta teisel poolel ootame Eesti hinnakasvu edasist järkjärgulist aeglustumist. 2009. ja 2010. aastal prognoosime inflatsiooni langust vastavalt 5% ja 3,5% tasemele.“

Lipstok andis ülevaate ka keskpanga peamistest tegevusvaldkondadest ning tutvustas Eesti Panga tegevust organisatsiooni juhtimise tõhustamiseks.

Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Raul Malmstein tegi ettekande olukorrast maailma kapitaliturgudel ning Eesti finantssektoris. Malmstein kinnitas, et Eesti finantssüsteem toimib hetkel stabiilselt ja süsteemseid riske ei esine. Ta tunnistas, et pretsedenditud sündmused maailma kapitaliturgudel avaldavad Eesti majandusele kaudset ja vägagi tuntavat mõju. „Globaalse finantskriisi mõju avaldub Eesti inimestele nii läbi investeeringute väärtuse languse kui ka laenuraha hinna tõusu. Finantssektori jaoks tervikuna on riskid suurenenud,“ ütles Malmstein.

Samuti sisaldas ettekanne ülevaadet Finantsinspektsiooni järelevalvelistest prioriteetidest.

Vt lisa stenogrammist:

Riigikogu pressitalitus

 

Tagasiside