Välispoliitika arutelu keskendus julgeolekule ning Euroopa Liidu ja NATO ühtsusele
Riigikogus täna olulise tähtsusega riikliku küsimusena käsitletud välispoliitika arutelu keskendus julgeolekule ning Euroopa Liidu ja NATO ühtsusele.
„Eesti laiem julgeolek sõltub väga suurel määral meie võimekusest tegutseda rahvusvahelisel areenil tõsiseltvõetava koostööpartnerina,“ ütles välisminister Marina Kaljurand. „Mitmed eskaleeruvad konfliktid maailmas juhivad taas meie tähelepanu inimõiguste ja demokraatlike väärtuste olukorrale maailmas.“ Kaljurand rõhutas, et selliste väärtuste tagamine ja levitamine on meie peamine eesmärk maailma poliitikas.
Kaljuranna sõnul oli 2015. aasta Eesti ja Euroopa jaoks äärmiselt keeruline ning 2016 ei saa olema lihtsam. Tema sõnul on oluline leida konfliktile Ukrainas lahendus, mis austaks ja kindlustaks riigi suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust. Ta kinnitas, et Eesti on valmis Ukrainat reformide läbiviimisel jätkuvalt toetama.
Välisministri sõnul tuleb Euroopa tähelepanu hoida idapartnerluse riikidel ja lõimida neid õigusriigi valdkonnas. Lisaks Moldovale, Gruusiale ja Ukrainale nimetas ta Valgevenet, Armeeniat ja Aserbaidžaani, kes on huvitatud valdkonnapõhisest koostööst.
Kaljurand peatus oma kõnes pikemalt ka terrorismivastasel võitlusel. Ta kutsus üles mitte panema võrdusmärki terroristide ja sõjapõgenike, terrorostide ja kõigi islamiusuliste vahele ning astuma vastu kõigile katsetele õhutada vaenu ja vihkamist.
Kõneledes migratsioonist, pidas ta häbiväärseks, et Euroopa Liit on siiani suutnud ümber paigutada vähem kui 500 sõjapõgenikku. „See on vastutustundetu põgenike suhtes, kes põgenevad sõdade eest, kes vajavad rahvusvahelist kaitsest ning kelle ainsaks sooviks on leida rahu endale ja oma lastele,“ ütles ta.
Euroopa Liidu ühtsuse suurim katsumus rändekriisi kontekstis on tema sõnul ühise piirikaitse tugevdamine ja Schengeni lepingu säilitamine. „Euroopa Liidu välispiir peab hakkama toimima ja pidama vastu mistahes ebaseaduslikule piiriületusele,“ sõnas minister ja rõhutas põgenikekriisile lahenduste leidmisel olulise faktorina koostööd Türgiga.
Euroopa ühtsuse säilitamise ja tuleviku seisukohalt on Kaljuranna sõnul väga tähtis vältida Euroopa Liitu lagundavate protsesside tekkimist. Tema sõnul ei soovi Eesti kindlasti ühe oma olulisema julgeolekupoliitilise partneri Suurbritannia lahkumist Euroopa Liidust. „Eesti jaoks on oluline, et ühtegi kriisi ei lahendataks Euroopa Liidu ühtsuse hinnaga. Ühtne ja tugev Euroopa Liit on Eesti eluline huvi,“ ütles Kaljurand.
Lõpetuseks ütles Kaljurand, et järgmised aastad nõuavad Eesti välisteenistuselt tööd meie julgeoleku keskkonna stabiilsuse nimel ja tööd NATO edasise tugevdamise heaks. Tähelepanu keskmesse jääb Vene-Ukraina konflikt, kus Eesti peab tähtsaks Ukraina toetamist territoriaalse terviklikkuse taastamisel ja suveräänsuse kindlustamisel ning prioriteediks on rändekriisi ohjamine ja lahendamine Euroopas.
Väliskomisjoni esimees Sven Mikser ütles, et suurim vahetu julgeolekuoht, mis Eesti riigi püsimist ja arenemist ohustab, seondub endiselt Euroopa julgeolekuarhitektuuri murenemisega. „Venemaa agressioon Ukraina vastu ja Krimmi ebaseaduslik annekteerimine olid ja on jätkuvalt otseseks väljakutseks rahvusvahelisele õigusele ja sellel seisvale Euroopa julgeolekukorraldusele,“ ütles Mikser.
Mikseri sõnul on agressiivset naabrit võimalik heidutada. Tema hinnangul on Eesti ja meie liitlaste kollektiivne moraalne, majanduslik, poliitiline ja ka sõjaline potentsiaal ülekaalukalt võimsam mistahes väljakutsujast ning Eesti ei ole julgeolekuohtudega silmitsi seistes üksi.
Liitlaste valmidus ja suutlikkus Eestit vajadusel toetada sõltub Mikseri sõnul meie endi usaldusväärsusest sõprade silmis ning NATOsse ja Euroopa Liitu koondunud demokraatlike riikide ühtsusest. Demokraatliku maailma ühtsus väljendub tema sõnul selgelt ka läbi sanktsioonide, mis on kehtestatud Venemaa suhtes seoses Ukraina-vastase agressiooniga.
Mikser ütles peatudes Euroopa ründekriisil, et Euroopa välispiiride tugevdamine on hädavajalik selleks, et kaitsta inimeste vaba liikumise põhimõtet liidu sees. „Euroopa Liidu alusvabaduste kaitsmine on meie julgeoleku ja heaolu kasvu peamisi tagatisi,“ lausus Mikser. Tema sõnul on Eesti eelistuseks aidata hädasolijaid eeskätt nende kodumaal ja lähiriikides ning püüda lahendada konflikte seal, kus need tekivad.
Mikser rääkis põgusalt ka Eesti ja Venemaa vaheliste piirilepete ratifitseerimisest. Ta avaldas lootust, et selle pika protsessi lõpetamine lähiajal on võimalik, kuid samas peab vajadusel olema valmis töötama lepete ratifitseerimise ja jõustamise suunas ka Vene parlamendi järgmise, sügisel valitava koosseisuga. Ta rõhutas, et piirilepped käsitlevad vaid piirijoone kulgemist ega ürita lahendada muid riikidevahelisi küsimusi ega erinevaid ajalootõlgendusi.
Mikser möönis, et töö Euroopa Liidu idapartnerite, eeskätt Ukraina, Moldova, Gruusia ja Valgevenega nõuab strateegilist kannatlikkust, kuid ta on veendunud, et nende Euroopale lähemale toomisest tõuseb tulu nii nende rahvaste elujärjele kui kogu Euroopa stabiilsusele ja julgeolekule.
Mikser tõdes kriitiliselt, et ehkki aastate jooksul on välispoliitikast räägitud kui erakondade-ülesemast teemast, on välispoliitilise olukorra pingestumine ja Eesti sisepoliitika antagoniseerumine seda konsensuslikkust tublisti kahandanud. „Väikeriigina me teame, et oleme rahvusvahelisel areenil tugevad siis, kui oskame leida ühispositsiooni oma liitlastega,“ kõneles Mikser. „Sama printsiip võiks kehtida ka Eesti-siseses debatis meie välispoliitiliste prioriteetide üle.“
Riigikogul ja parlamentaarsel diplomaatial on Eesti esindamisel maailmas oluline osa, ütles Mikser. „Kuid ärgem keegi mõelgem seda rolli täites, et see, mis on hea parteile, peab kõlbama ka Eestile,“ pöördus Mikser kolleegide poole.“Mõelgem pigem nii: mis on hea Eestile, see on hea Eesti inimestele ja järelikult ka meie igaühe erakonnale.“
Läbirääkimistel võtsid sõna fraktsioonide esindajad Marko Mihkelson, Enn Eesmaa, Marianne Mikko, Henn Põlluaas, Keit Pentus-Rosimannus ja Andres Herkel.
Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel sõna võtnud Mihkelson ütles, et Eesti välispoliitika peab olema aktiivne, peab olema loominguline ja rahvusvahelisele koostööle suunatud. Ta märkis, et meil on tegemist revisionistliku ja väga agressiivse naabri, Venemaaga, kelle praegune tegevus on suunatud Euroopa julgeolekuarhitektuuri muutmisele.
Võitlus islamiäärmuslusega eeldab Mihkelsoni sõnul väga tõsist julgeolekupoliitilist, aga ka tegelikult luurekoostööd riikide vahel.
Mihkelsoni sõnul on ilmne, et Eesti välispoliitika jõupingutused peavad olema suunatud sellele, et mõrasid Euroopa Liidus vähendada ja ühtsust tugevdada. Lõpetuseks juhtis Mihkelson tähelepanu vajadusele tugevdada Eesti välisteenistuse rahastamist.
Keskfraktsiooni nimel sõna võtnud Eesmaa on euroliidu, seega ka Eesti välispoliitika üks peamisi eesmärke ühtsuse ja tasakaalu säilitamine ja suurendamine. Sama käib tema sõnul transatlantiliste suhete kohta. Muu hulgas rõhutas ta Euroopa Liidu ja USA vahelise vabakaubanduslepingu olulisust ja sellest tulenevaid uusi võimalusi.
Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni nimel kõnelenud Mikko ütles, et kogu taasiseseisvumisaja nagu ka möödunud aastal juhindub Eesti välispoliitika rahvusvahelise õiguse universaalsusest. „See tähendab, et ükski riik ei ole kõrgemal teistest, vaid kõikidele riikidele kehtivad ühed ja samad reeglid. Nii geopoliitilist asukohta kui ka rahvaarvu silmas pidades tuleb Eestil püsida väärtuspõhise välispoliitika kursil. See on meie kaubamärk, see seostub meiega. See meelekindlus on Eestile vajalik. Pikas perspektiivis ja suurt pilti silmas pidades,“ kõneles Mikko.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel kõnelenud Põlluaas avaldas kahetsust, et arutelu jooksul ei kuulnud ta kahte sõna: “rahvuslikud huvid”. „Kuulsime palju liberaalsest väärtussüsteemist, kuulsime solidaarsusest, aga me ei kuulnud seda, kas tõesti kõik see on seda väärt, et Eesti peaks need üle võtma ilma vähimagi kriitikata?“ küsis Põlluaas.
Põlluaas nõustus, et koostöö meie liitlastega, arendades häid liitlassuhteid, tugevdades meie julgeolekut koos sõpradega, peab jätkuma. Aga tema sõnule ei saa see toimida meie enda huvide, meie enda rahva, meie enda jätkusuutlikkuse ja kestvuse nimel.
Reformierakonna fraktsiooni nimel kõnelenud Pentus-Rosimannuse sõnul tuleb poliitikutel rohkem, õigeaegselt ja avatult selgitada inimestele ümbritsevas maailmas toimuvat ja selle tausta ning rääkida lahti, kuidas see Eestit mõjutab.
“Maailmas ja Eestis on jõude, kelle sooviks on tõugata Eestit täpselt vastupidises suunas Lennart Meri algatatud ja kogu taasiseseisvusaja aetud julgeolekupoliitikale. Kelle sooviks on piiririik Eesti Euroopast ja lääneliitlusest välja kiskuda, et jätta meid eikellegimaale, üksi. Tuleb lõpetada häbelik vaikimine, kui rahvast valedega üksteise vastu ässitatakse, ja tuleb anda adekvaatsed ja kiired vastused rahva julgeolekumuredele,” ütles Pentus-Rosimannus.
Vabaerakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Herkel ütles, et välispoliitika arutelu on üks kõige tähtsamaid arutelusid. Ta rõhutas, et Euroopa ühtsus on erakordselt tähtis ja selle kese on meie jaoks julgeolekul, mis põhineb NATO ühtsusel.
„Pagulasmasse Eestis ei ole, kuid pagulasprobleem Euroopas on ilmselt pikaajaline. Ja selle juures tuleb väärtusküsimus väga teravalt esile ja meil tuleb sõnastada ka oma rahvuslikud huvid,“ ütles Herkel. Tema sõnul peituvad Eesti rahvuslikud huvid Euroopaga olemises, Euroopa väärtustes.
Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).
Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
6316356; 515 3903
[email protected]
Päringud: [email protected]
