Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Välisminister Urmas Paet vastas Riigikogu liikmete Lauri Laasi, Evelyn Sepa, Ain Seppiku, Aivar Riisalu ja Tiit Kuusmiku 10. mail esitatud arupärimisele väljarände statistika ja Eesti kodanike huvide kaitse kohta ( nr 443). 

Paet tõi näiteks Euroopa Parlamendi valimised, mil valijakaardid saadeti 38 501–le alaliselt välisriigis elavale Eesti elanikule. See number ei kajasta alla 18-aastaseid ja tähtajaliselt välisriigis elavaid Eesti kodanikke. Paet oli samas nõus et rahvastikuregistri ja välisriikides tegelikult elavate Eesti kodanike arv on kindlasti tunduvalt erinev. Kui palju tegelikult Eesti kodanikke välismaal elab, seda ei ole võimalik öelda, kuna seda kohustust ei ole ühegi Eesti seadusega inimestele pandud, et nad oma alalise või pikaajalise viibimise välismaal aga ka elukohavahetuse teise riiki kuskil registreeriks. „Eesti seadused seda ei nõua, seetõttu ei ole võimalik ka väga täpse arvestuse pidamine,“ selgitas välisminister.  
 
Paet kinnitas, et parandamaks rahvastikuregistri andmete kvaliteeti välisriigis elavate Eesti kodanike andmete osas tehakse rahvastikuregistriga väga tihedat koostööd. Välisministri selgituste kohaselt osutati mullu välisesinduste ja välisministeeriumi kaudu konsulaarteenust 350 234-l korral. See hõlmab neid Eesti kodanikke ja alalisi elanikke, kes on olnud reisil ja neil on olnud mingi probleem. Samuti ka neid inimesi, kes elavad alaliselt või pikemaajaliselt aga ka lühiajaliselt välismaal. Vastavalt konsulaarseadusele osutavad meie välisesindused konsulaarabi mitte ainult Eesti kodanikele, vaid ka Eestis välja antud välismaalase passi omanikele.
 
Paeti sõnul on Eestist väljarännanutest umbes pooled need, kes on Eestist lahkunud kas alaliselt või ajutiselt pärast 90ndate aastate algust. Ülejäänud pool on need, kes on Eestist lahkunud varasematel aastakümnetel ja nende järeltulijad.
 
Paeti hinnangul käib vaba liikumisega paratamatult kaasas, et inimesed seda võimalust kasutavad. Ta soovis, et inimesed, kes lähevad õppima tuleksid Eestisse tagasi. Samas on ka mõistetav, et paljud loovad pere ja uus kodu luuakse mitte Eestis vaid abikaasa või ülikooli asukohamaal.
* * *
Kultuurikomisjoni ettepanekul lisandus kolmapäeva istungi päevakorda valitsuse algatatud kunstiteoste tellimise seaduse eelnõu (756 SE) esimene lugemine.
 
Istungi stenogramm on internetis siin:
 
Riigikogu pressitalitus
Tagasiside