Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Välisminister Urmas Paet vastas Riigikogu liikmete Inara Luigase, Kalvi Kõva, Rainer Vakra, Lembit Kaljuvee, Helmen Küti, Indrek Saare, Karel Rüütli, Heljo Pikhofi, Andres Anvelti, Marianne Mikko, Jevgeni Ossinovski, Deniss Boroditši, Jaan Õunapuu, Urve Palo ja Neeme Suure 20. juunil esitatud arupärimine riikidevahelise koostöö kohta piiriületuse lihtsustamisel (nr 352).

Arupärimise esitajad soovisid ministrilt teada, milline on riigi tegevus Eesti ja Vene föderatsiooni vahelise piiriületuse lihtsustamiseks. Samuti küsiti Läti kogemuse kohta, kus piiriäärsetele elanikele on piiriületus lihtsustatud ja naaberriiki Venemaad võib külastada viisavabalt.

Välisminister Paet rääkis, et kõige olulisem on läbi analüüsida Läti kogemus, sest Poola ja Venemaa vastavad koostööd ja lihtsustatud piiriületust Kaliningradi oblasti piiril tuleks viimase asukoha tõttu vaadelda siiski pigem erijuhtumina. Sama kehtib ministri sõnul ka Euroopa Liitu mittekuuluva Norra ja Venemaa vahelise lepingu kohta, mille kehtivusala on ainulaadses geograafilistes tingimustes teisel pool polaarjoont. Teised kaks meie piirkonna riiki, Leedu ja Soome, ei ole Venemaaga selliseid lepinguid sõlminud.

Minister ütles, et Läti ja Venemaa vaheline kahepoolne piiriäärsete alade elanike liikumise lihtsustamise leping kehtib selle aasta 6. juunist ning on seega kehtinud ainult mõned kuud. Ka Läti ametnikud on ministri sõnul tõdenud, et tänase seisuga on veel vara teha kaugeleulatuvaid järeldusi selle olukorra edukusest, rakendamisega seotud kulutustest ja ka muredest.

„Kulutused ei ole ainuke põhjus, mida mina nimetaksin, miks praegu me võib-olla sellise suure hooga ei tõtta toetama ka seda varianti, mida, jah, Läti ja ka Poola Kaliningradi oblasti osas on teinud. Eks neid argumente on ju veel. On ju ikkagi see, mida ka Läti kogemuse pealt on huvitav vaadata, kui palju tegelikult on siis võimalik näiteks kontrollida neid inimesi, kes siis tegelikult seda võimalust kasutavad,“ ütles välisminister Paet vastuseks küsimusele lihtsustatud piiriületuse korra sisseseadmise kohta.

Paeti sõnul on küsitav, kas piiriületajad kasutavad seda lihtsustatud korda sihtotstarbeliselt. „Kuidas nad sellest tinglikust 30 või maksimaalselt 50 kilomeetri alast kinni peavad, kas see toob kaasa nii-öelda formaalset näiteks sisemigratsiooni Venemaa poole peal selleks, et pääseda lihtsamalt Euroopa Liitu jne? Seda kõike me täna ei oska veel öelda, aga need on küsimärgid. Laiem küsimärk ongi see, mida ma ka nimetasin, õigemini, see ei ole küsimärk, see on pigem hoiak, et me oleksime pigem sellise üleüldisema vaba liikumise poolt, mitte see, et piiritleda seda ikkagi Eesti-suguse suhteliselt väikese riigi puhul veel mingite sisemiste joonte tõmbamisega,“ rääkis Paet.

Mis puudutab Euroopa Liidu ja Venemaa vahelist viisavabadust, siis see protsess on välisminister Urmas Paeti sõnul võtnud aega ja kindlasti võtab veel päris palju aega, sest viisavabaduse läbirääkimised pole veel alanud.

Riigikogu liikmete arupärimistele vastasid ka majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts digitaalallkirja andmise kontrollimise kohta (nr 348), haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo  kutsehariduse õppekeele kohta (nr 354), sotsiaalminister Taavi Rõivas lapse heaolu hindamise juhendmaterjali kohta (nr 350) ja tervishoiuteenuste piirhindade kohta (nr 353).

Vabas mikrofonis võttis sõna Mihhail Stalnuhhin.

Istungi stenogramm: https://www.riigikogu.ee/?op=steno&stcommand=stenogramm

Istung lõppes kell 17.52.

Tagasiside