Siseminister Ken-Marti Vaher vastas Riigikogu liikmete Eldar Efendijevi, Enn Eesmaa, Lauri Laasi, Marika Tuus-Lauli, Mihhail Stalnuhhini, Peeter Võsa, Priit Toobali, Tarmo Tamme, Valeri Korbi, Viktor Vassiljevi, Vladimir Velmani ja Yana Toomi 19. septembril esitatud arupärimisele siseturvalisuse kohta (nr 189). 

Vaher selgitas, et konkreetselt arupärimises viidatud Türi linnas aset leidnud mõrvajuhtumist tuleb politseil kindlasti teha oma selgeid järeldusi. Ta kinnitas, et siseministeeriumi valitsemisala ja politsei prioriteediks on inimkaotuste ennetamine ning ärahoidmine. „Ka antud juhtumi puhul on selgitamisel, kas ja mida oleks saanud politsei teha selle traagilise juhtumi ennetamiseks. Samas tuleb tuua esile ka politsei kiiret ja asjakohast tegutsemist, sest nimetatud mõrv pandi toime esmaspäeva keskpäeval ja sama päeva õhtuks oli teos kahtlustatav tabatud,“ märkis siseminister. Rääkides nn Viljandi juhtumist, ütles Vaher, et iga rünne politseiametniku vastu on kahtlemata lubamatu käitumine, mida tuleb käsitleda ründena Eesti riigi vastu. 

Siseministri sõnul näitavad arupärimises kirjeldatud juhtumid, et meil on vaja tugevat ja kõrge kompetentsiga keskselt juhitud üksust, et olla edukas just organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses. Ta kinnitas, et siseministrina liigub just selles suunas. Vaher märkis, et selleks aastaks kokku on eraldatud kriminaalpolitsei menetlusvõimekuse tõstmiseks ca 1,5 miljonit eurot ning täiendavate erivahendite ostuks ja kriminaalluureks 315 000 eurot. Need on konkreetsed sammud, mis näitavad, et võitlus raske kuritegevusega on meie selge prioriteet ja on olemas selge tahe muuta kriminaalpolitseid üha tugevamaks. 

Siseminister kinnitas, et ükski väljakutse, mis vajab politsei operatiivset sekkumist, ei jää teenindamata. „Küll aga tuleb politsei juhtimiskeskuses selgelt täpsustada väljakutse tõesus ja iseloom, mille alusel hinnatakse sündmuse lahendamise ja ressursi vajadust. Ka järgmisel aastal on nähtud ette elutähtsate teenuste tagamiseks selge majanduskulude tõus, mida parlament hakkab siin menetlema 2013. aasta eelarve käigus,“ ütles Vaher. 

Kõneldes päästeametis toimunud ümberkorralduste eesmärgist, märkis Vaher, et olemasolevate päästjate ümberpaigutamise kaudu soovitakse pakkuda elupäästvat päästeteenust maksimaalsele hulgale Eesti elanikele. Ümberkorralduse käigus paigutati komandodes ringi ka 166 päästeteenistuja ametikohad, millega tõsteti järjepidevat elupäästevõimekust pakkuvate komandode hulka seniselt 41-lt 66-le. Sellega suurendati 15 minuti jooksul kättesaadavat päästeteenust saavate inimeste hulka 121 000 võrra. Kokku on praeguseks see teenus tagatud 93%-le Eesti elanikest varasema ca 80 asemel, selgitas Vaher. 

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo vastas Riigikogu liikmete Eldar Efendijevi, Enn Eesmaa, Mailis Repsi, Mihhail Stalnuhhini, Olga Sõtniku, Valeri Korbi ja Yana Toomi 13. juunil esitatud arupärimisele kooliõpikute kohta (nr 180). 

Justiitsminister Kristen Michal vastas Riigikogu liikmete Heimar Lengi, Lauri Laasi, Marika Tuus-Lauli, Priit Toobali, Viktor Vassiljevi ja Yana Toomi 30. augustil esitatud arupärimisele Eesti kodanike kuritegudest välismaal (nr 185).             

Sotsiaalminister Hanno Pevkur vastas kahele arupärimisele. Need olid:                           

Riigikogu liikmete Kadri Simsoni, Lauri Laasi, Peeter Võsa, Viktor Vassiljevi ja Yana Toomi 14. juunil esitatud arupärimine teenuste kättesaadavusest (nr 181); 

Riigikogu liikmete Eldar Efendijevi, Enn Eesmaa, Ester Tuiksoo, Heimar Lengi, Kadri Simsoni, Mailis Repsi, Marika Tuus-Lauli, Mihhail Stalnuhhini, Peeter Võsa, Priit Toobali, Valeri Korbi, Viktor Vassiljevi, Vladimir Velmani ja Yana Toomi 12. septembril esitatud arupärimine keskmise pensioni langusest (nr 187).             

Vabas mikrofonis võtsid sõna Mihhail Stalnuhhin ja Inara Luigas. 

Istungi stenogramm on internetis siin: 

Riigikogu pressitalitus