Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Istungi algul andis ametivande Riigikogu asendusliige Tiit Tammsaar

Siseminister Ken-Marti Vaher vastas Riigikogu liikmete Kalev Kallo, Mihhail Stalnuhhini, Tarmo Tamme ja Vladimir Velmani 29. jaanuaril esitatud arupärimisele koduomanike võlakaitse seaduse kohta (nr 277). 

Arupärijate nimel esinenud Mihhail Stalnuhhin märkis, et 2011. aasta aprillis jõustus võlgade ümberkorraldamise ja võlakaitse seadus. Viidates võlgade tõttu koduta jäänud inimeste märkimisväärsele arvule, ei näi arupärijate arvates kusagilt, et antud seadus täidaks oma eesmärki. 

Vaheri selgituste kohaselt esitati 2012. aastal maakohtutesse kokku 28 võlgade ümberkujundamise avaldust. Aasta jooksul rahuldati viis. Ringkonnakohtutesse esitati 13 määruskaebust, lõpplahend on välja kuulutatud 12 asjas, viis määruskaebust on edasi kaevatud Riigikohtusse. 

Vaheri hinnangul oli enam kui pooltel juhtudel võlgade ümberkujundamise avalduse põhjuseks rohkem kui üks võlgnevus. Enamiku avalduse esitamise põhjused olid seotud võlgnevustega, mis olid tekkinud krediidilepingutest, sealjuures on eluasemelaenudele viidatud umbes kolmandikul osal lahenditest, märkis minister. Umbes viiendikul osal juhtudest oli võlgnevus tekkinud krediidikaardilepingu võlgnevustest. Käenduslepingutest tulenevad võlgnevused olid avalduse põhjusena toodud välja veerandil juhtudel. Mõningatel kordadel toodi põhjustena välja ka võlgnevus Maksu- ja Tolliametile, esitas Vaher näited. 

Siseministri sõnul oli võlgade ümberkujundamise ja võlakaitseseaduse põhiline siht luua Eestis pankrotimenetluse kõrvale alternatiiv nendele inimestele, kes tahaksid tulla oma raskest seisust välja pankrotti vältides. 2011. aasta aprillis kehtestati sarnaselt juriidiliste isikute saneerimismenetlusele ka eraisikutele võlgade ümberkujundamise menetlus ja selle seadusega taheti anda just säärastele inimestele, kel on võimalus katta teatud kohustused, kujundada oma võlad ümber ja tulla seega raskest seisust välja ja kindlasti vältida ka muid negatiivseid mõjusid, märkis Vaher. Ta toonitas, et eeldus on loomulikult selles, et võlgnik suudab ajutisest makseraskusest välja tulla ja sellest tulenevalt leida jällegi parema kokkuleppe.           

Vaher vastas veel kolmele arupärimisele. Need olid: 

Riigikogu liikmete Eldar Efendijevi, Lauri Laasi, Mihhail Stalnuhhini, Peeter Võsa, Valeri Korbi, Viktor Vassiljevi, Vladimir Velmani ja Yana Toomi 30. jaanuaril esitatud arupärimine korruptsioonikuritegude kohta (nr 278);             

Riigikogu liikmete Kalev Kallo, Mihhail Stalnuhhini, Peeter Võsa ja Yana Toomi 30. jaanuaril esitatud arupärimine kaitsepolitsei töötajate lisatasude kohta (nr 280);             

Riigikogu liikmete Kalev Kallo, Mihhail Stalnuhhini ja Yana Toomi 11. veebruaril esitatud arupärimine Politsei- ja Piirivalveameti korruptsioonikuritegude statistika kohta (nr 285). 

Vabas mikrofonis võtsid sõna Mihhail Stalnuhhin ja Vladimir Velman

Istung lõppes kell 17.25. 

Istungi stenogramm:  

Riigikogu pressitalitus

           

 

Tagasiside