Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu võttis vastu 10 seadust.

57 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud avaliku teenistuse seadus (193 SE). Uus avaliku teenistuse seadus ajakohastab Eesti avaliku teenistuse korraldust ning sätestab ametniku õigusliku seisundi. Luuakse eeldused lihtsa, selge ja efektiivse ametnike hindamise süsteemi tekkimiseks, samuti muudetakse palgasüsteem läbipaistvamaks ja õiglasemaks, mis võtab arvesse tööturgu, isiku vastutust ja konkurentsivõimelisust. Seadus vähendab ametnike sotsiaalseid tagatisi: kaotatakse ära ametnike lisapuhkus ja puhkuse pikkuseks kehtestatakse 35 kalendripäeva. Samuti vähenevad koondamisega ette nähtud etteteatamise tähtajad. Seaduse kohaselt on avaliku teenistuse eest vastutavaks institutsiooniks rahandusministeerium. Seaduse vastu hääletas 36 Riigikogu liiget. Seadus jõustub põhiosas 2013. aasta 1. aprillil.

83 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seadus (172 SE). Seaduse üldeesmärk on korrastada ja uuendada kaitseväeteenistuse regulatsiooni ning viia see kooskõlla ühiskonnas toimuvate muutustega. Peamiseks tõukeks uue kaitseväeteenistuse seaduse eelnõu loomiseks oli 2009. aastal jõustunud Kaitseväe korralduse seadus ja uus avaliku teenistuse seadus. Kuna tegevteenistus on üks avaliku teenistuse eriliikidest, on vaja ühtlustada teenistuse põhimõtted kogu riigi haldusalas. Seaduses arvestatakse põhimõtet, mille järgi Kaitseväge ja kaitseväelasi juhib Kaitseväe juhataja. Kaitseminister kehtestab määrustega käesolevast eelnõust tulenevad teenistust korraldavad reeglid, kuid ei sekku Kaitseväe igapäevasesse juhtimisse. Seaduse koostamisel on silmas peetud riigikaitse juhtimise kahesambalist mudelit ja püütud võimalikult täpselt määrata nii Kaitseväe juhataja kui professionaalse relvajõudude juhi, aga ka kaitseministri kui riigikaitse poliitilise juhi pädevus. Kaitseväeteenistuse seadus sätestab kaitseväekohustuse, kaitseväeteenistuse ja asendusteenistuse subjektid, nende õigusliku seisundi, kaitseväekohustuse täitmise korralduse ning kaitseväelase suhtes rakendatavad ergutused, distsiplinaarvastutuse alused, distsiplinaarkaristused ja distsiplinaarmenetluse korra. Seadus käsitleb teenistuse tingimusi rahuajal ja erakorralise seisukorra tingimustes.

84 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seadus (173 SE), mille eesmärk on luua tingimused ja kord uue kaitseväeteenistuse seaduse rakendamiseks. Lisaks sellele, kuidas toimub üleminek seni kehtivalt regulatsioonilt uuele, nähakse käesoleva seadusega ette muudatused teistes seadustes, millel on kokkupuude seni kehtinud kaitseväeteenistuse seadusega või mille muutmise vajadus tuleneb uue kaitseväeteenistuse seaduse vastuvõtmisest. Seadus jõustub põhiosas 2013. aasta 1. aprillil.

85 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seadusega seotud Riigikogu koosseisu häälteenamusega vastuvõetud seaduste muutmise seadus (174 SE), mille eesmärk on viia Euroopa Parlamendi valimise seadus, kodakondsuse seadus, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus, rahuaja riigikaitse seadus, Riigikogu valimise seadus, sõjaaja riigikaitse seadus ja Vabariigi Presidendi valimise seadus kooskõlla kaitseväeteenistuse seaduses tehtavate muudatustega. Nimetatud seadustes tehakse peamiselt terminoloogilised muudatused, nii näiteks asendatakse kaadrikaitseväelase mõiste tegevväelase mõistega. Samuti tuuakse mobilisatsiooniregistri kehtestamine kaitseväeteenistuse seadusest rahuaja riigikaitse seadusesse, kuna oma olemuselt ei ole tegu teenistusliku registriga (nagu kaitseväekohustuslaste registriga), mida peaks reguleerima kaitseväeteenistuse seadusega. Rahuaja riigikaitse seaduses ja sõjaaja riigikaitse seaduses reguleeritakse seni kaitseväeteenistuse seaduses sisaldunud valmisoleku tõstmist ja lisatakse mobilisatsiooni käsitletavad sätted, kuna kaitseväeteenistuse seadus reguleerib ainult rahuaegset teenistust. Seadus jõustub 2013. aasta 1. aprillil.

84 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud perekonnaseaduse muutmise seadus (214 SE), mille eesmärk on täpsustada seaduse sõnastust eestkostetava igapäevaste ülalpidamiskulude osas. Eestkostja ei pea enam iga-aastases aruandes ühekaupa välja tooma ja dokumentaalselt tõendama eestkostetava ülapidamiseks tehtud kulutusi, piisab igas kuus kuluva summa välja toomisest. Perekonnaseaduse kehtiv sõnastus võimaldab grammatilise tõlgendamise korral mõista seadust selliselt, justkui peaksid eestkostjad seaduse § 194 lõike 2 kohaselt tõendama ükshaaval ja ostutšekkide abil muu hulgas ka eestkostetava igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutusi.

83 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud halduskoostöö seaduse ja spordiseaduse muutmise seadus (200 SE), mille eesmärk on tagada spordi andmekogu andmete töötlemise ja andmekogu majutamise võimalikult kvaliteetne ja efektiivne tase, võimaldades selleks volitatud töötleja ülesannete üleandmise riigi osalusel asutatud eraõiguslikule juriidilisele isikule, kellel on sporditeabe kogumise, töötlemise ja haldamise pikaajaline kogemus. Seadus jõustub 2012. aasta 1. juulil.

84 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Eesti Vabariigi haridusseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (223 SE). Seadusmuudatused sätestavad Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse (REKK) ülesannete üleviimise ministeeriumi hallatavasse sihtasutusse Innove ning sellega seonduvalt REKK tegevuse lõpetamise. Seaduse kohaselt muutub SA Innove pärast halduslepingu sõlmimist keskseks üld- ja kutsehariduse programme ja arendusi koordineerivaks asutuseks. Uuendatav SA Innove jaguneb kolmeks struktuuriüksuseks: üldhariduse ja seire agentuur, kutsehariduse agentuur ja struktuuritoetuse agentuur. Ümberkorralduste eesmärk on koondada nende agentuuride alla kogu haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisala vastavate valdkondade, sh programmide ja projektide rakendamine. See annab ministeeriumile võimaluse vähendada juhtimise killustatust ja muuta tänast olukorda, kus ühes valdkonnas tegutseb mitu haridus- ja teadusministeeriumi allasutust. Seadus jõustub 2012. aasta 1. augustil.

85 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud ravimiseaduse muutmise seadus (224 SE), mille eesmärk on tugevdada ravimiohutuse järelevalvet ja ratsionaliseerida inimtervishoius kasutatavate ravimite ohutuse järelevalve süsteemi, kaitsta paremini rahva tervist, tagada siseturu nõuetekohane toimimine ning lihtsustada praegusi eeskirju ja menetlusi. Täpsustatakse ravimi müügiloa omanike, liikmesriikide ja nende pädevate asutuste ning Euroopa Ravimiameti rolle ja kohustusi nimetatud eesmärkide täitmisel. Algataja väitel on hinnanguliselt 5% kõikidest haiglaravi juhtudest põhjustatud ravimite kõrvaltoimest, haiglapatsientide surma levinuimate põhjuste hulgas on ravimite kõrvaltoime viiendal kohal. Seadus jõustub 2012. aasta 21. juulil.

85 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 50² muutmise seaduse eelnõu (198 SE), mille eesmärk on täiendada tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjonile (TKE) antud õigusi, et komisjon oleks võimeline muutunud oludes tõhusalt ja õiguspäraselt pöördujate taotlusi menetlema. Seadusemuudatus paneb sotsiaalministeeriumile kohustuse tagada komisjonile vajalik korralduslik tugi ja võimaldab kaasata komisjoni tegevusse sotsiaalministeeriumi juriste ning eksperte, et suurendada komisjoni pädevust ja vältida hilisemaid vaidlusi. Ka annab seadus komisjonile õiguse eksperthinnangu andmiseks saada tervishoiuteenuse osutajalt lisaks dokumenteeritud andmetele (haiguslugu, tervisekaart) ka asjassepuutuva tervishoiuteenuse osutaja selgitusi.

85 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadus (205 SE). Seadusmuudatuste eesmärk on tagada mürgistuste raviks vajalike riigi tagatud ja finantseeritud vastumürkide (antidootide) üleriigiline varu ja selle keskne juhtimine, et vähendada mürgistustest põhjustatud vigastussurmade arvu. Senise antidootide hankimise ja rahastamise skeemile (haigla ise hangib ning Eesti Haigekassa tasub selle eest ravikindlustuse eelarvest voodipäeva hinnas), luuakse täiendavalt riigi tagatud ja finantseeritud esmatähtsate antidootide reserv. Terviseameti nimekirja kantud tervishoiuteenuse osutajal on võimalus valida, kas taotleda nimekirja kantud antidoote Terviseametilt või hankida antidoodid ise ning saada hiljem hüvitust Eesti Haigekassast.

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud sotsiaalmaksuseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (222 SE) teine lugemine. Nimetatud seaduse eesmärk on üle võtta Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevate meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamise kohta. Võrdse kohtlemise tagamiseks ja ettevõtluspiirangute kõrvaldamiseks peavad samalaadsed sotsiaalsed hüved olema tagatud nii meestele kui naistele. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (241 SE) esimene lugemine. Seadusmuudatused tagavad ülemineku maksu- ja tolliameti valdkondlikule toimemudelile; nelja administratiivse teeninduspiirkonna asemel moodustatakse üks ja ühtne teeninduspiirkond. Algataja kinnitusel võimaldab valdkondlik juhtimine paindlikumalt jaotada tööülesandeid lähtuvalt ametnike tegelikust töökoormusest, kogemustest ja pädevusest sõltumata sellest, millises linnas ametnik täpselt paikneb. Üleminek uuele toimemudelile on ajendatud ka muudatustest kliendikäitumises, mille on tinginud aasta-aastalt suurenenud e-teenuste maht ja nende kasutajate osakaalu kasv, mis on vähendanud külastusi klienditeeninduskeskustes. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud abieluvararegistri seaduse, notari tasu seaduse ja perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seaduse eelnõu (219 SE) esimene lugemine. Muudatuste eesmärk on luua eeldused üleminekuks elektroonilisele abieluvararegistrile, elektrooniliste registrikaartide ja -toimikute kasutuselevõtuks ning abieluvararegistrisse kantud andmetega tutvumise lihtsustamiseks. Eesmärgi täitmiseks loodi Registrite ja Infosüsteemide Keskuse eestvedamisel 2011. aasta novembris abieluvararegistri menetlustarkvara, mis kinnistusosakondade töövahendina on esimene samm elektroonilise abieluvararegistri poole. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Riigikogu pressitalitus

 

 

Tagasiside