Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Normal
0
21

false
false
false

MicrosoftInternetExplorer4

st1:*{behavior:url(#ieooui) }


/* Style Definitions */
table.MsoNormalTable
{
mso-style-parent:””;
font-size:10.0pt;”Times New Roman”;}

Minister Urve Palo vastas Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmete esitatud viiele arupärimisele, mis puudutasid rahvuskaaslaste programmi nõukogu moodustamist (nr 188), rahvastikuministri büroo perspektiivi (nr 189), kodakondsuspoliitikat (nr 190), mitte-eestlaste olukorda Eesti tööturul (nr 191) ja keeleõpet (nr 192).

Palo ütles vastates kodakondsuspoliitika kohta, et kodakondsuseta inimeste arv on aasta aastalt vähenenud. „Kui 1992. aastal ei olnud kodakondsust 32% Eesti elanikkonnast, siis tänaseks on määratlemata kodakondsusega isikuid Eestis alla 8%. Nii et edasiminek on olnud suur,“ hindas olukorda rahvastikuminister. Veebruari lõpuga elas Eestis 109 728 määratlemata kodakondsusega inimest ja neist alla 15-aastaseid lapsi, kelle mõlemad vanemad on määratlemata kodakondsusega, 2774. Kokku elab teisest rahvusest Eestis 421 347 ja neist pooled on tänaseks Eesti kodanikud, sellest 200 000 pooled on muude riikide kodanikud, suuremas osas Vene Föderatsiooni kodanikud ja pooled kodakondsuseta. „Naturalisatsiooni tempo oli aastatel 2000–2003 neli-viis tuhat inimest aastas, erandiks olid aastad 2004 ja 2005, mil Eesti astumine Euroopa Liitu tõstis inimeste motivatsiooni kodakondsuse omandamiseks,“ märkis Palo. Alates 2006. aasta suvest, mil kodakondsuseta isikute staatus võrdsustati Euroopa Liidus pikaajalise elamisloaga inimeste staatusega ja kodakondsuseta isikud saavad Euroopa Liidu liikmesriikides viisavabalt reisida ja töötada, mõjutas see otsus kodakondsuse motivatsiooni negatiivselt. „Kodakondsuse taotlemine on peale seda langenud. Inimesed on pragmaatilised ja lähtuvad oma otsustes tihti sellest, mis on vajalik ja kasulik, arusaadav. Eelmisel aastal Venemaa Föderatsiooni poolt vastuvõetud otsus, et määratlemata kodakondsusega isikud saavad Venemaa Föderatsiooni viisavabalt reisida, mõjub samuti pragmaatilistel kaalutlustel negatiivselt Eesti kodakondsuse taotlemisele,“ nentis Palo.

Minister esitas statistilise ülevaate, et kui 2008. aasta viimases kvartalis taotles Eesti kodakondsust keskmiselt 50 inimest kuus, siis 2009. aasta jaanuaris ja veebruaris on see olnud vastavalt 142 ja 150 inimest. Veebruaris vähenes määratlemata kodakondsusega inimeste arv kokku 353 inimese võrra.

Justiitsminister Rein Lang vastas Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmete esitatud kuuele arupärimisele, mis käsitlesid ühepoolse palgakärpe seadustamist (nr 178), leebusprogrammi (nr 201), kriminaalpoliitika arengusuundi (nr 202), õigustõlget (nr 203), kuritegevuse statistikat (nr 204) ja SMS-laene (nr 205).

Siseminister Jüri Pihl vastas kuuele Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmete esitatud arupärimisele, mis puudutasid piiriületusproblemaatikat Kagu-Eestis ja Ida-Virumaal (nr 152), pensionäride turvalisust (nr 206), Kuressaare pääste- ja politseimaja (nr 207), peaministri väidetavaid ärihuve (nr 208), trahve (nr 209)) ja siseturvalisust (nr 211) ning Erakond Eestimaa Rohelised fraktsiooni esitatud arupärimisele, mis käsitles politsei tegevust sotsiaalkeskuses Volk (nr 272).

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts vastas Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmete üheksale arupärimisele, mis käsitlesid Balti elektrijaama (nr 147), eluasemefondi (nr 165), Estonian Airi (nr 166), Eesti energiapoliitika ja energiamajanduse administreerimise võimalikku muutumist (nr 228), kartellikokkulepetega võitlemist (nr 229), Põlevkivi Tehnoloogia Arenduskeskust (nr 230), Kagu-Eesti teede hooldust (nr 231), tuumajaama rajamist (nr 232) ning energiamajanduse ja elektrimajanduse arengukava (233).

Välisminister Urmas Paet vastas Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmete esitatud arupärimisele piiriületusproblemaatikast Kagu-Eestis ja Ida-Virumaal (nr 153).

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul jäeti töönädala päevakorrast välja valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse, konsulaarseaduse, karistusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (395 SE) teine lugemine.

Istung lõppes kell 22.06.

Istungi stenogramm on internetis siin:

Riigikogu pressitalitus

 

Tagasiside