Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud koduomanike maamaksust vabastamise seaduse eelnõu (51 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärgiks on vabastada koduomanikud maamaksust maakasutaja kasutuses olevalt maalt linnas, vallasiseses linnas, alevis ja alevikus kuni 0,15 ha ja mujal kuni 2,0 ha ulatuses, tingimusel, et sellel maal asuvas elamus on maksumaksja elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele. Seadus plaanitakse jõustada 2013. aasta 1. jaanuaril. Eesti Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku vastu hääletas 51 ja poolt 41 Riigikogu liiget. Seega suunati eelnõu teisele lugemisele.

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse esitatud Euroopa Investeerimispanga ja Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla vahelisele laenule riigigarantii andmise otsuse eelnõu (49 OE) esimene lugemine. Eelnõu kohaselt annab riik garantii Põhja-Eesti Regionaalhaigla poolt Euroopa Investeerimispangalt võetavale 43 500 000 euro suurusele laenule. Laen on ette nähtud Põhja-Eesti Regionaalhaigla X-korpuse ehitamiseks ning C- ja patoloogiakorpuse rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks ning meditsiinitehnika ostmise projekti rahastamiseks. Eelnõu kohaselt on riigigarantii suurus 52 200 000 eurot ja selle eest ette nähtud preemia 0,16% keskmiselt laenujäägilt aastas iga riigigarantii kehtivusaja kalendriaasta eest. Garantiileping kehtib alates selle sõlmimisest kuni 2035. aasta lõpuni. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
                       
Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvate seaduste ning investeerimisfondide seaduse muutmise seaduse eelnõu (45 SE) esimene lugemine. Eelnõu peamine eesmärk on kaasajastada e-raha väljastamise ja kasutamise regulatsiooni harmoneerides selle ühtlasi Euroopa Liidu direktiividega. Neist tulenevalt tehakse Eesti õigusesse muudatused, millega ühtlustatakse e-raha asutuste ning muude e-raha väljastajate tegevusele seatud nõudeid; lihtsustatakse ning muudetakse neutraalsemaks e-raha definitsiooni; kehtestatakse uus liberaalsem usaldatavusnõuete raamistik e-raha asutustele ja täpsustatakse e-raha väljastamise ja tagastamise (tagasivõtmise) aluseid, mille kohaselt on tarbijal senisest suurem õigus igal ajahetkel vahetada e-raha tagasi reaalseks rahaks. Praktikas mõistetakse elektroonilise raha ehk e-raha teenuste või toodete all üldjuhul mitmeotstarbelisi elektroonilisi maksevahendeid, mida kasutatakse peamiselt väikese väärtusega igapäevaste maksete tegemiseks nt bussipiletite, parkimistasude, ajalehtede, sigarettide jms eest tasumisel. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
                       
Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (39 SE) esimene lugemine. Eelnõuga nähakse ette erimärgistatud kütuse maksuerisuste süsteemi reformimine, pakkudes teatud valdkondades asemele otsetoetusi. Seaduse muutmine on kavandatud kahes etapis. Käesoleva seaduseelnõuga lõpetatakse erimärgistatud vedelkütuse kasutamine paiksetes mootorites ning kaevandus-, metsandus- ja ehitustöödel. Muudatus jõustub 2012. aasta 1. jaanuaril. Teine etapp näeb ette toetusskeemide või otsetoetuste rakendamise ka seni allesjäävate soodustatud valdkondadele: reisijate ja kaupade raudteevedu, laevaliiklus, soojuse ja elektrienergia tootmine ning põllumajandus. Teise etapi ettepanekud on algataja kinnitusel kavandatud esitada 2011. aasta jooksul. Seaduse muutmise eesmärgid on rohkem vajadusest ja eesmärgipärasusest lähtuv toetamine, administreerimiskulude ja halduskoormuse vähendamine, riigieelarve tulude kasv ning pettuste vähendamine. Eesti Keskerakonna fraktsioon ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegid ettepaneku nimetatud eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku vastu hääletas 48 ja poolt 41 Riigikogu liiget. Seega suunati eelnõu teisele lugemisele.
                       
Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (40 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärgiks on langetada tulumaksu määra seniselt 21%lt 20%ni; nimetatud säte jõustuks alates 2015. aastast. Teiseks soovitakse piirata füüsilise isiku tulust lubatud mahaarvamiste kogusummat 3196 eurolt 1920 eurole. Kolmandaks tahetakse välistada töö- ja teenistussuhetes tööalase tasemekoolituse käsitlemine erisoodustusena. Neljandaks luuakse raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamise maksuarvestuse erikord, millega füüsiline isik võib raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamise tulu saamise aastast arvates kuni kolme aasta jooksul tehtud metsa majandamise kulusid võõrandamistulust maha arvata. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
                       
Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (42 SE) esimene lugemine. Eelnõu kohaselt tõstetakse alates 2013. aastast tubakatoodete aktsiisimäära 10% võrra. Eelnõu koostamise eesmärk on tõsta riigieelarve tulusid ja viia need lähemale 2014. aastal jõustuva Euroopa Liidu tubakaaktsiisi alammäärale. Eestile on antud 2014. aastal jõustuva alammäära rakendamiseks üleminekuperiood 31. detsembrini 2017. aastal. Tubakatoodete aktsiisimäära tõstmine teenib ühtlasi ka tervisekaitse eesmärke. Eelnõu suunati teisele lugemisele. 
                       
Keskkonnakomisjonis ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud 2006. aasta rahvusvahelise troopilise puidu lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (26 SE) esimene lugemine. Ratifitseeritava lepinguga saab Eesti Rahvusvahelise Troopilise Puidu Organisatsiooni (ITTO) liikmeks. Kuivõrd Eestis troopilist puitu ei kasva, saab Eestist tarbijaliige. ITTO loodi 1983. aasta troopilise puidu lepinguga (artikli 3 lõige 1) ning ta jätkab käesoleva lepingu haldamist ja lepingu toimimise kontrollimist. Lepingu ratifitseerimine annab Eestile täielikud volitused osalemiseks ja hääletamiseks ITTO nõukogu istungitel ning hea võimaluse teha võrdsetel alustel tihedat koostööd teiste Rio de Janeiro konventsioonide raames (bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, kliimamuutuste raamkonventsioon), mille eesmärgiks on keskkonnakaitse edasine tugevdamine ja säästev areng. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
 
Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (43 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on siseriiklikusse õigusesse üle võtta Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv, millega sätestatakse ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele kohaldatavate karistuste ja meetmete miinimumnõuded. Direktiiviga kehtestatakse üldine keeld võtta tööle kolmandate riikide kodanikke, kellel puudub seaduslik alus Euroopa Liidus viibimiseks, samuti kehtestatakse karistused tööandjate suhtes, kes seda keeldu rikuvad. Eelnõu näeb Eestis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamise eest ette rahalise karistuse või kuni kolme aasta pikkuse vangistuse. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
                       
Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse, riigilõivuseaduse ja sadamaseaduse muutmise seaduse eelnõu (25 SE) esimene lugemine. Seadusmuudatused täpsustavad Euroopa Liidu õigusest tulenevaid meresõiduohutuse alaseid nõudeid ning vastutust seaduse rikkumise korral. Seaduse vastuvõtmine aitab kaasa meresõiduohutuse tõhustamisele läbi laevaliikluse seire ja teabesüsteemi edasiarendamise ja sadamariigi kontrolli süsteemi täiustamise liikmesriikides ja Euroopa Liidus tervikuna. Võrreldes kehtivate õigusaktidega jäävad reederitele pandud teavituskohustused sisuliselt samaks. Halduskoormust vähendava meetmena sisaldab seadus sätteid, mille kohaselt on võimalik regulaarreise teostavatele laevadele taotleda ohtlikust lastist ja sadamasse saabumise teate Veeteede Ametile esitamise kohustusest vabastamist. Reederite ja laevaagentide jaoks suureneb halduskoormus laeva tegeliku sadamasse saabumise ja sadamast lahkumise aja teavitamiskohustuse lisandumise näol. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
                       
Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud raudteeseaduse muutmise seaduse eelnõu (27 SE) esimene lugemine. Eelnõu kohaselt muudetakse vastavalt Euroopa Liidu direktiivile vedurijuhiloa saamise korda. Selle kohaselt peab vedurijuht saama pädevalt ametilt vedurijuhiloa, mis tõendab vedurijuhi vastavust üldnõuetele, ja tööandjast raudtee-ettevõtjalt sertifikaadi, mis annab vedurijuhile sõiduõigused. Sellega paraneb ka EL sisene koostöö vedurijuhtide tunnustamise osas, kuna ühtsete vedurijuhilubade vormi kasutuselevõtmisel on vedurijuhtidel võimalik lihtsamalt minna tööle teise liikmesriiki. Samuti paraneb ohutus raudteeliikluses, kuna vedurijuhtidele sertifikaatide väljastamisel on raudtee-ettevõtjatel võimalik vahetult kontrollida vedurijuhtide tööks vajaliku pädevuse olemasolu ja probleemi tekkimisel rakendada kiirelt vajalikke meetmeid (koolituse korraldamine, sertifikaadi kehtivuse peatamine). Eelnõuga täiendatakse ka raudteeliikluse ohutust puudutavaid sätteid kohustusega lisada raudteeliiklusregistrisse veeremi hooldaja andmed, millega võimaldatakse teostada konkreetsemat kontrolli hoolduse teostamise üle. Samuti tõhustatakse meetmeid piiramata nähtavuse tagamiseks raudteemaal ja täiendatakse asjakohaseid väärteokoosseisude sätteid. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
 
 
Tänases infotunnis Riigikogu infotunnis vastas peaminister Andrus Ansip Riigikogu liikme Heljo Pikhofi küsimusele laste kaitse kohta, Jaak Alliku küsimusele kultuuri rahastamise ja Jevgeni Ossinovski küsimusele Ida-Virumaa tööpuuduse kohta.
 
Rahandusminister Jürgen Ligi vastas Kadri Simsoni küsimusele omavalitsuste tulubaasi ja Inara Luigase küsimusele kohalike omavalitsuste kohustuste võtmise piirangute kohta.
 
Justiitsminister Kristen Michal vastas Neeme Suure küsimusele hädaolukorra seaduse rakendamise kohta.
 
 
Riigikogu pressitalitus
Tagasiside