Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (140 SE) teine lugemine. Eelnõuga muudetakse karistusseadustiku orjastamist käsitleva koosseisu sõnastust ning täiendatakse karistusseadust uute koosseisudega, mis puudutavad inimkaubanduse, kupeldamise, prostitutsiooni ja ebaseaduslikku doonorlusega seotud kuritegevust. Samuti täpsustatakse ja karmistatakse nimetatud kuritegudega seotud karistusmäärasid. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (180 SE) esimene lugemine. Eelnõu kohaselt tunnistatakse kehtetuks seadusesse tehtud muudatused, mis pidid jõustuma 2013. aasta 1. jaanuaril ja mis puudutavad töötuskindlustushüvitiste maksmist inimestele, kes lõpetavad töösuhte oma algatusel või poolte kokkuleppel. Jõustuma kavandati töötuskindlustushüvitiste maksmise skeem kindlustatutele, kelle viimane töö- või teenistussuhe lõppes poolte kokkuleppel või töölepingu ülesütlemisel töötaja algatusel või teenistussuhte lõpetamisel avaliku teenistuja algatusel. Töötuskindlustushüvitise asendusmääraks kavandati sellise töö- või teenistussuhte ülesütlemise või lõpetamise korral 40% töötaja eelnevast töötuskindlustusmaksega maksustatud töisest sissetulekust. Eesti Keskerakonna fraktsioon ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni tegid ettepaneku nimetatud eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku vastu hääletas 49 ja poolt 38 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu suunati teisele lugemisele.

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lõpetati Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud sotsiaalhoolekande seaduse § 222 täiendamise seaduse eelnõu (169 SE) esimene lugemine. Eelnõu näeb ette, et toimetulekutoetuse arvestamisel ei arvata üksi elava isiku või perekonna sissetulekute hulka riiklike peretoetuste seaduse alusel makstav lapsetoetus. Algataja selgituse kohaselt on eelnõu koostatud eesmärgiga hoida riiklike peretoetuste seaduse alusel makstav lapsetoetus ja toimetulekutoetus lahus. Nimelt läheb lapsetoetus sel puhul arvesse kui abivajaja sissetulek, mis tähendab, et ta saab selle võrra vähem toimetulekutoetust. Toimetulekutoetust saava pere esimene liige peab aga hakkama saama 76,70 euroga, iga järgmine pereliige 61,36 euroga kuus. Eelnõuga soovitakse leevendada kasvavat ebavõrdsust ja lõpetada olukord, kus üks kategooria inimesi on sisuliselt lastetoetusest ilma jäetud, ja just need, kes seda kõige rohkem vajaksid – toimetulekutoetuse taotlejad. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud kodakondsuse seaduse § 32 muutmise seaduse eelnõu (164 SE) esimene lugemine. Eelnõuga soovitakse Eesti kodanike hulka arvata need isikud, kes on saanud Eesti kodaniku passi või muud Eesti kodakondsust tõendava dokumendi ametnike eksituse tõttu pärast 1. juulit 1995, kuid kelle puhul kehtiv seadus praegu selleks võimalust ei näe. Kehtiva seaduse järgi saab kuni 1995. aastani tehtud ametnike vigu lahendada isikule soodsal viisil, ent pärast 1. juulit 1995 ekslikult välja antud Eesti kodaniku isikudokumentide puhul mitte. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Riigikogu pressitalitus

Tagasiside