Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogus toimus arutelu Eesti EL-iga liitumise üle

Riigikogus leidis täna aset olulise tähtsusega riikliku küsimuse ”Eesti liitumine Euroopa Liiduga” arutelu. Ettekandega esinesid Euroopa asjade komisjoni esimees Rein Lang ja väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson.

Rein Lang tutvustas raportit ”Euroopa Liiduga liitmise mõjudest”, mille koostamisel osalesid kõigi Riigikogu fraktsioonide esindajad. Ta rõhutas, et raporti eesmärgiks ei olnud uue mahuka ja hoomamatu dokumendi koostamine. ”Me võtsime endale eesmärgi võimalikult lühidalt võtta kokku peamised mõjurid, mis käivituvad juhul kui Eesti ühineb Euroopa Liiduga. Me loodame, et meie täna esitatav raport on arusaadav kokkuvõte sellest infotulvast, mille alusel Eesti valitsus on esitanud Riigikogule ettepaneku heaks kiita liitumine Euroopa Liiduga ja millele Riigikogu on palunud eesti rahval kui kõrgeima riigivõimu kandjal anda 14. septembril oma hinnang,” ütles Lang.

Ta tõdes ka, et raporti eesmärgiks ei seatud EL-ile poliitilis-filosoofilise sisu seadmist. ”Kahetsusväärselt on rahvahääletuse eelne debatt keskendunud liialt palju detailidele, liitumise üksikutele aspektidele ning sealtkaudu konkreetse majandusliku kasu või kaotuse väljatoomisele,” sõnas ta. ”Seda võib ka nimetada omamoodi ”ampsudiskussiooniks”. Kes saab mõne ampsu juurde ja kellelt võetakse mingi amps ära. Sellised käsitlused on jätnud varju Euroopa Liidu aluspõhimõtted. Vähe on räägitud selges eesti keeles neist põhiväärtustest, mida Euroopa Liit endas kannab. Teisisõnu, mis on kogu Euroopa Liidu mõte.”

Euroopa asjade komisjoni esimees puudutas ettekandes ka Eesti huvide kaitsmist EL-is. Ta lükkas ümber väited, et me ei suuda kaitsta oma huve EL-is, sest oleme väiksed ja suuremad riigid meiega ei arvesta. ”Meie huvide eest seismine sõltub üksnes meist endist ja pole õnnestunud leida ainsatki põhjust arvata, et Eestis puudub selleks vajalik oskusteave,” tõdes ta.

Kõne lõpus peatus Lang Euroopa Tulevikukonvendi esitatud põhiseadusliku lepingu projektil. Ta möönis, et ehkki Tulevikukonvendi tulemusega võib Eesti valdavalt rahul olla, oleks meie huvides esitatud projekti mõningane parandamine. ”Kui ka valitsustevaheline konverents leppe osas lõpeb 2004. a. jooksul, nagu planeeritud, jõustub see siis, kui kõik liikmesriigid (sealhulgas ka Eesti) on selle kui riikidevahelise lepingu vastavalt oma õigusele ratifitseerinud. Seega, oluliseks liitumismõjuks tuleb lugeda ka tekkivat õigust ja kohustust võrdse liikmesriigina osaleda uue Euroopa Liidu lepingu väljatöötamisel.”

Marko Mihkelson tutvustas oma ettekandes liitumisprotsessi ajaloolist tausta tõdedes, etEesti välispoliitilise konsensuse aluseks on laiapõhjaline arusaam meie peamisest strateegilisest valikust ”” kaitsta Eesti kui demokraatliku ja vaba ühiskonna püsimist koos kodanike heaolu kasvatamisega. ”Just see strateegiline liin on ka Euroopa Liidu enda olemise peamiseks eesmärgiks.

Seetõttu on juba aastaid tagasi tehtud valik loomulikus kooskõlas meie strateegiliste eesmärkidega. Ühinemine Euroopa Liiduga üksnes tugevdab meie positsioone põhieesmärkide saavutamisel, ” ütles ta.

Väliskomisjoni esimees lükkas ümber EL-iga ühinemise vastaste väited Eesti iseseisvuse ja iseotsustamise kadumise kohta. Tema sõnul kasvatab Eesti ühinemine EL-iga oluliselt Eesti välispoliitilist võimekust tervikuna. ”Eesti mõjujõud kasvab nii Euroopa Liidu sees täisliikmena otsustusprotsessis osaledes kui ka globaalses suhtluses. Eestit ei võeta enam kui üht väikest ressursipuudulikku üleminekumaad, vaid Euroopa Liidu poliitikate üht otsustajat. Kuulumine 450 miljoni elanikuga ning veerandi maailma kogutoodangust andvasse vabaturusüsteemi tagab Eestile kindla arengustabiilsuse.”

Mihkelson tõi välja tähtsamad küsimused, mis otseselt hakkavad mõjutama Eesti välispoliitikat ning tervikuna Eesti asendit välispoliitilise subjektina maailmas. Kokkuvõtvalt tõdes ta, et Eesti julgeolek ja heaolu sõltuvad suuresti ühistele väärtustele ning huvidele keskenduva efektiivse multilateraalse süsteemi kujunemisest.”Pool sajandit Ameerika selja taga heaolu taastanud Euroopa on äkitselt tajunuduute julgeolekuriskide olemasolu. Uued ohud on sundinud Euroopa liidreid mõtlema kontinendi julgeoleku ja heaolu kaitsmisele tulevikus. Seetõttu on meile oluline, et Euroopa ja Ameerika suudaksid kujundada uutes oludes efektiivselt toimiva partnerluse. Mitmed Euroopa liidrid usuvad, et just Eesti ja teised nn uue laine riigid suudavad anda märkimisväärse panuse euroatlantiliste suhete kindlustamiseks.”

Raporti ülejäänud koostajad Enn Eesmaa, Janno Reiljan, Toomas Hendrik Ilves, Peeter Tulviste ja Liina Tõnisson tutvustasid selle erinevaid peatükke ja selles esitatud seisukohti.

Fraktsioonide esindajad toetasid nii raportis esitatud seisukohti kui ka EL-iga ühinemist laiemalt. Sõna võtsid Ivari Padar (Mõõdukate fraktsioon), Tunne Kelam (Isamaaliidu fraktsioon), Janno Reiljan (Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon), Siim Kallas (Eesti Reformierakonna fraktsioon), Tiit Matsulevitš (Ühendus Vabariigi Eest ”” Res Publica fraktsioon), Toomas Varek (Eesti Keskerakonna fraktsioon).

Läbirääkimiste käigus võttis sõna 11 Riigikogu liiget.

 

 

 

 

Tagasiside