Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Infotunnis vastasid Riigikogu liikmete küsimustele välisminister Kristiina Ojuland, justiitsminister Märt Rask ja minister Eldar Efendijev. Riigikogu istungil võeti vastu 17 seadust.

Infotunnis vastasid ministrid Riigikogu liikmete küsimustele.

Välisminister Kristiina Ojuland vastas Trivimi Velliste küsimusele oluliste välispoliitiliste avalduste Riigikoguga kooskõlastamise, Elmar Truu küsimusele Vilniuse grupi Ameerika Ühendriike toetava ühisavalduse, Mari-Ann Kelami küsimusele majandus-ja kommunikatsiooniministri Liina Tõnissoni Moskva visiidi, Andres Tarandi küsimusele välispoliitika idasuuna ja Liia Hänni küsimusele Eesti välispoliitilise sõnumi kohta.

Minister Eldar Efendijev vastas Mart Nuti küsimusele vähemusrahvuste ja Aimar Altosaare küsimusele Narva keelekeskuse tegevuse kohta.

Justiitsminister Märt Rask vastas Sergei Ivanovi küsimusele viimase nelja aasta õigusloome ja Jüri Adamsi küsimusele Pärnu metanoolitragöödia kohtuotsuse kohta.

Riigikogu võttis vastu järgmised seadused:

60 poolthäälega (1 vastu) võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustik (594 SE). Seadustikus sätestatakse kuritegude kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse kord ning kriminaalasjas tehtud lahendi täitmisele pööramise kord.

57 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valituse algatatud karistusõiguse reformiga seotud seaduste muutmise seadus (1289 SE). Seadus täpsustab karistusõiguse reformiga seotud seadusi lähtudes seaduste kohaldamisel praktilises töös esilekerkinud küsimustest.

59 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud kohtutäituri seaduse, täitemenetluse seadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seadus (1269 SE). Seadus reguleerib täpsemalt teatud kohtutäituri seaduse vastuvõtmise järel praktikas tõusetunud probleeme, muutes sellega tsiviiltäitemenetluse reeglistiku selgemaks ja tõhusamaks. Olulisim muudatus on kohtutäiturite täiskogu loomine, kes, olemata juriidiline isik, võtab vastu kohtutäituri seaduses sätestatud pädevuse piires kohtutäiturite institutsiooni arendamise ja majandamisega seotud otsuseid.

58 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Ühenduste Komisjoni, kes esindab Euroopa Ühendust, ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi üheaastase rahastuslepingu 2001 ratifitseerimise ning Euroopa Ühenduste Komisjoni, kes esindab Euroopa Ühendust, ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi mitmeaastase rahastuslepingu ratifitseerimise seaduse muutmise seadus (1301 SE). Seadus ratifitseerib SAPARDi programmi üheaastase rahastuslepingu. Seadus sisaldab ka mitmeaastase rahastuslepingu ratifitseerimise seaduse muudatusi.

55 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahelise pensionilise kindlustamise alase koostöökokkuleppe ning selle muutmise protokolli ratifitseerimise seadus (1250 SE). Seadus loob õigusliku aluse nimetatud koostöökokkuleppe ja selle muutmise protokolli rakendamiseks Eesti Vabariigis.

76 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud kinnisasja omandamise kitsendamise seadus (1187 SE). Seadus sätestab avalikust huvist tulenevad kinnisasja omandamise kitsendused. Nimetatud seaduse tähenduses on avalikuks huviks eelkõige kinnisasjade, mille kõlvikulises koosseisus on põllumajandus- või metsamaad, sihtotstarbelise majandamise edendamine.

65 poolthäälega (1 erapooletu) võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud maareformi seaduse muutmise seadus (1109 SE). Seadus kõrvaldab Eesti õigusaktide vastuolud EL õigusega. Peamised seni säilinud kapitali vaba liikumise piirangud seisnesid välismaalastele ja juriidilistele isikutele tehtud kitsendustes Eestis asuva kinnisvara ja maa omandamisel.

22 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud lennundusseaduse ja päästeseaduse muutmise seadus (1262 SE). Seadus täpsustab mõningaid sätteid tulenevalt karmistunud rahvusvaheliste organisatsioonide nõuetest, kelle liikmed me oleme või kelle liikmeks soovime saada.

43 poolthäälega (1 vastu) võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus (658 SE). Seadus reguleerib nakkushaiguste tõrje korraldamist ja nakatunud isikule tervishoiuteenuse osutamise korda ning sätestab riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ning juriidilise isiku ja füüsilise isiku kohustused nakkushaiguste ennetamisel ning tõrjel.

22 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud kemikaaliseaduse muutmise seadus (1271 SE). Seadus viib 1998. aastal vastuvõetud seaduse kooskõlla uute kemikaaliohutuse alaste nõuetega ja parandab ilmnenud puudujäägid. Seadus on oluline inimeste tervise kaitse ja keskkonnaohutuse seisukohalt, reguleerides kemikaalide ohutut kasutamist. Kemikaaliseaduse muutmise seaduse rakendamine toob riigile juurde lisakulutusi mürgistusteabe teenistuse käivitamisega Kemikaalide Teabekeskuse juures.

30 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud rahvusvahelise sõjalise koostöö seadus (1275 SE). Seadus reguleerib Eesti Vabariigi rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemise õiguslikke aluseid.

29 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud riigisaladuse seaduse ja julgeolekuasutuste seaduse muutmise seadus (1283 SE). Seadus annab siseriiklikult seadusliku aluse elektroonilise teabeturbe kui kaasaegses infoühiskonnas üha olulisemaks muutuva nähtuse õiguslikuks reguleerimiseks riigi julgeoleku ja riigisaladuse kaitse valdkonnas, sh volitusnormide andmiseks Vabariigi Valitsusele ning kaitseministrile vastavate rakendusaktide kehtestamiseks.

26 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud isikuandmete kaitse seadus (1196 SE). Seaduse eesmärk on isikuandmete töötlemisel füüsilise isiku põhiõiguste ja vabaduste kaitsmine kooskõlas avalike huvidega.

22 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud 1992. aasta piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ning kasutamise konventsiooni vee ja tervise protokolli ratifitseerimise seadus (1300 SE).

Vee ja tervise protokolli eesmärk on kaitsta inimese tervist, parandades riikidevahelist koostööd veekaitse ja vee säästliku kasutamise alal, et tagada tervisele ohutu joogivee ja sanitaarabinõude kättesaadavus kogu elanikkonnale.

24 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valituse algatatud vangistusseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadus (1244 SE). Seadus lahendab vangistusseaduses reguleeritud vabadusekaotuse ja eelvangistuse täideviimise korra ning korraldusega seotud küsimused, mis tõusetusid praktilise töö käigus.

32 poolthäälega (22 vastu) võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud prokuratuuriseaduse muutmise seadus (1274 SE). Seadus viib prokuratuuriseaduse kooskõlla avaliku teenistuse seaduse eelnõus heaks kiidetud põhimõtetega üldisest karjäärisüsteemist loobumiseks ning näeb ette riigi peaprokuröri kui prokuratuuri juhi õiguste ja vastutuse suurendamise.

22 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud arvutikuritegevusvastase konventsiooni ratifitseerimise seadus (1176 SE). Konventsiooni eesmärgiks on tõhus võitlus üha kasvava rahvusvahelise arvutikuritegevusega. Konventsiooniga ühtlustatakse rahvusvaheline seadusandlus arvutikuritegevusega seotud valdkondades ning koordineeritakse riikidevahelist koostööd.

Istung lõppes kell 18.25.

Tagasiside