Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Keskkonnaminister selgitas kalapüügikvootide jagamist.

Keskkonnaminister Villu Reiljan vastas Riigikogu liikmete Tõnis Lukase, Helir-Valdor Seederi ja Mart Nuti 24. märtsil esitatud arupärimisele kalapüügikvootide kohta (nr 150). Arupärimine tulenes Hiiumaa kalurite murest. Arupärijad soovisid teada, kuidas on võimalik et riigi poolt eraldatud kalapüügikvoodid on liikunud edasi kalapüüdjalt, kellele need on eraldatud?

Keskkonnaminister ütles, et kvootide jagamisel tuleb tagada iga taotleja eelmisel kolmel aastal õiguspäraselt omandatud püügivõimaluste suhe teiste taotlejate samal ajavahemikul õiguspäraselt omandatud püügivõimalustesse. Sellist taotlejate omavaheliste suhete tagamist kolme viimase aasta õiguspäraselt omandatud püügivõimaluste alusel nimetatakse ka vahel palju elevust tekitanud ajalooliseks püügiõiguseks.

Reiljan märkis, et püügivõimalused loetakse kalapüügiseaduse alusel õiguspäraselt omandatuks, kui nad on loale kantud ja selle eest on tasutud püügiõiguse tasu või kui nad on loaga välja võetud, kui püügiõiguse tasu maksmine ei ole nõutav. Paragrahvi 16 lõige 3 ütleb veel, et ajaloolise püügiõiguse arvutamisel arvestada seaduse paragrahvis16 lõike 6 alusel omandatud püügiõigust. ”Seaduse paragrahvi 16 lõikes 6 ongi toodud see kurikuulus seadusesäte, mis ütleb, et seaduse §16 lõikes 3 nimetatud ajaloolist püügiõigust on lubatud võõrandada isikule, kellele tohib anda kalapüügiluba,” selgitas keskkonnaminister.

Võõrandamise tehing peab olema notariaalselt tõestatud. Seal peab kirjas olema võõrandatava püügiõiguse suurus, selle alus ning püügiõiguste üleminekuaeg. Püügiõiguse üleminek jõustub võõrandamise tehingu ärakirja kalapüügiloa andjale ülemineku päevast, kui tehingus ei ole sätestatud hilisemat kuupäeva. Seega peitub selles sättes loaandjale kohustus võtta kahe isiku vahel sõlmitud notariaalne leping püügiõiguse üleandmise kohta viivitamatult täitmiseks ehk teiste sõnadega kalapüüdmiseks.

Reiljan juhtis tähelepanu asjaolule, et kutselise kalapüügilubade taotlusi on õigus esitada kõikidel ettevõtetel, kes vastavalt Eestis kehtivale seadusandlusele siin paiknevad. Loa saamiseks on õigus kõikidel nendel ettevõtetel, kes on esitanud seaduses toodud tähtajaks kutselise kalapüügiloa taotluse, mis on eelneva aasta 1. detsember ja kellel on täidetud kutselise kalapüügiloa andmise korras kriteeriumid. Luba tuleb väljastada nendele, kes on seaduse alusel õiguspäraselt omandanud püügivõimalusi ja sellest peab ka loaandja lähtuma.

Keskkonnaminister tuletas meelde, et eelpoolmainitud kalapüügiseaduse säte, mis lubab ettevõtetel oma püügivõimalusi võõrandada, muutes seaduse alusel isikule kuuluvat püügivõimalust sisuliselt tema omandiks, tuli seadusesse sisse Riigikogu 8. veebruaril 2001. aastal vastuvõetud muudatusega.

* * *

Vabariigi Valitsus võttis algatajana menetlusest tagasi neli eelnõu ja Eesti Keskerakonna fraktsioon kaks eelnõu.

Riigikogu istungi ülevaatliku stenogrammi leiate internetist: http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/stenograms.form

Riigikogu pressitalitus

Tagasiside