Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kahel erakorralisel istungjärgul võeti vastu 13 seadust ja 1 otsus, kokku menetleti 16 eelnõu.

Erakorraline istungjärk kell 11.00:

Riigikogu võttis vastu järgmised seadused ja otsuse:

75 poolthäälega (6 vastu) võeti vastu Vabariigi Presidendi esitatud Riigikogu otsus ”Märt Raski Riigikohtu esimehe ametisse nimetamine” (425 OE). Otsusega nimetatakse Märt Rask alates 2004. aasta 13. septembrist Riigikohtu esimeheks.

71 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud riigi õigusabi seadus (249 SE). Seaduse eesmärk on tagada kõigile isikutele asjatundliku ja usaldusväärse õigusteenuse õigeaegne ja piisav kättesaadavus.

63 poolhäälega (17 vastu) võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seadus (359 SE). Seaduse eesmärk on soodustada kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemist ja territooriumi haldusjaotuse korrastumist, millega kaasneb kohaliku omavalitsuse üksuste haldussuutlikkuse ja edukate projektitaotluste koostamise suutlikkuse tõus, kohaliku omavalitsuse üksuste poolt tema territooriumil pakutavate avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi paranemine ning kohaliku omavalitsuse üksuste koostöövõime arenemine.

75 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud p olitseiseaduse, päästeseaduse, riigiteenistujate ametnimetuste ja palgaastmestiku seaduse, politseiteenistuse seaduse, rakenduskõrgkooli seaduse, hädaolukorraks valmisoleku seaduse, jahiseaduse ning väärteomenetluse seadustiku muutmise seadus (250 SE). Seadus näeb ette päästeasutuste õigusliku staatuse muutmise ja ümberkorraldamise 15 maavalitsuse hallatavast päästeasutusest 15-ks Päästeameti kohalikuks päästeasutuseks. Seadus viib seadusandlusse sisse muudatused tulenevalt ümberkorraldustest.

77 poolthäälega (3 vastu) võeti vastu Vabariigi Valitsuse ning Riigikogu liikmete Siiri Oviiri ja Toomas Vareki algatatud ravikindlustuse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus (119 SE ja 264 SE). Seadus muudab ravikindlustuse ja ravimite piirhindadega seotud sätteid.

64 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud riigivastutuse seaduse ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse muutmise seadus (357 SE). Seadus kõrvaldab seaduse rakendamisel ilmnenud vastuolud. Lisaks, tagamaks Eesti õiguse kooskõla Euroopa Liidu õigusega, muudeti õigustloova aktiga või selle andmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamise regulatsiooni. Seadusesse viidi sisse võimalus nõuda avaliku võimu kandjalt kahju hüvitamist, kui kahju põhjustati avaliku võimu kandja kohustuste olulise rikkumisega (nt on siseriiklikku õigusesse jäetud üle võtmata direktiiv), rikutud kohustuse aluseks olev norm on otsekohaldatav ning isik kuulub õigustloova akti või selle andmata jätmise tõttu eriliselt kannatanud isikute rühma. Taolise kahju hüvitamise regulatsiooni kavandamisel on aluseks võetud Euroopa Kohtu praktikas välja kujunenud Euroopa Liidu õiguse riigivastutuse üldpõhimõtteid.

68 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud infoühiskonna teenuse seaduse, karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse, riigisaladuse seaduse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seadus (368 SE). Euroopa Liidu Nõukogu võttis vastu 13.06.2002 raamotsuse ”žEuroopa vahistamismäärus ja loovutamismenetlus liikmesriikide vahel”, mille alusel muutus alates 1.01.2004 Euroopa Liidu liikmesriikide vahel isikute väljaandmismenetlus. Raamotsuse sätted tuleb viia sisse liikmesriikide siseriiklikusse seadusandlusesse. Raamotsus on osa EL liikmesriikide omavahelisest koostööst kriminaalasjades.

57 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud telekommunikatsiooniseaduse muutmise seadus (338 SE). Seaduse eesmärgiks on mobiiltelefoninumbri liikuvuse rakendamine ja seeläbi konkurentsi arendamine telekommunikatsiooniturul.

64 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse ja karistusseadustiku muutmise seadus (355 SE). Seaduse eesmärgiks on viia kehtiv konkurentsiseadus Eesti liitumisel Euroopa Liiduga kooskõlla Euroopa Liidus kehtivate konkurentsieeskirjadega. Lisaks sellele on täiendatud konkurentsiseadust sätetega haldusmenetluse täpsustamiseks ja lisatud on uued väärteokoosseisud.

75 poolthäälega (1 vastu) võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seadus (335 SE). Seaduse eesmärk on tagada Eestis tegutsevatele taara- ja maausulistele võimalus kasutada usuliste ühenduste nimekujudes ajalooliselt väljakujunenud omanimetusi.

73 poolthäälega võeti vastu õiguskomisjoni algatatud relvaseaduse muutmise seadus (398 SE). 1.mail 2004. jõustusid ”Relvaseaduse” muudatused, mis kehtestasid tulirelva toimetamise üldise korra Euroopa Ühenduses. Seadus viib sisse muudatused seonduvalt relvade transportimisega – Euroopa Ühendusest Eestisse toomisega ning Eestist väljaviimisega. Seaduses tehtud muudatused on vajalikud Euroopa tulirelvapassi idee täismahus rakendamiseks.

47 poolthäälega ( 17 vastu) võeti vastu Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni ja Ühenduse Vabariigi Eest ”” Res Publica fraktsiooni algatatud riigihangete seaduse muutmise seadus (345 SE). Seadus sätestab lihtsustatud korra veetranspordi- ja raudteetranspordi teenuste tellimiseks. Nimetatud teenuste tellimise korral peab teenus vastama tellitava teenuse tehnilisele kirjeldusele ning pärast teenuslepingu sõlmimist tuleb riigihangete registrile esitada hanke deklaratsioon.

Riigikogu lõpetas järgmiste eelnõude teise lugemise:

Vabariigi Valitsuse algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (384 SE).

Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi haridusseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (382 SE).

Riigikogu katkestas järgmise eelnõu teise lugemise:

Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni algatatud korruptsioonivastase seaduse muutmise seaduse eelnõu (402 SE). Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg põhiseaduskomisjonile on 12. juuli kell 16.00.

Riigikogu ei võtnud vastu:

Euroopa Liidu asjade komisjoni algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse ja Riigikogu liikmete ametipalga, pensioni ja muude sotsiaalsete garantiide seaduse täiendamise seaduse eelnõu (403 SE). Hääletustulemused: 42 poolt, 3 vastu, 16 erapooletut. Seaduse vastuvõtmine vajas Riigikogu koosseisu häälteenamust.

* * *

Riigikogu esimees Ene Ergma kutsus kokku Riigikogu järgmise erakorralise

istungjärgu kell 14.00.

Erakorraline istungjärk kell 14.00:

Riigikogu võttis vastu järgmised seadused:

58 poolthäälega (5 vastu, 1 erapooletu) võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seadus (384 SE). Seadus näeb ette lõpetada Töötervishoiu Keskuse tegevus ja anda selle ülesanded üle Tervishoiuametile ja Tööinspektsioonile.

68 poolthäälega (1 erapooletu) võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi haridusseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus (382 SE). Seaduse põhisisuks on õigusliku aluse loomine riiklikule registrile Eesti Hariduse Infosüsteem, mille abil koondatakse, täiustatakse ja integreeritakse Haridus- ja Teadusministeeriumis kasutusel olevad andmekogud ning luuakse nende ja uute andmekogude aktualiseerimiseks ja kasutamiseks vajalik infotehnoloogiline ja juriidilis-organisatoorne keskkond.

Riigikogu pressitalitus

Tagasiside