Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Võeti vastu 5 seadust, tänavune lisaeelarve läbis teise lugemise, kokku menetleti 16 eelnõu.

Infotunnis vastasid Riigikogu liikmete küsimustele haridus- ja teadusminister Toivo Maimets, rahandusminister Taavi Veskimägi ja kaitseminister Margus Hanson. Kokku käsitleti 9 teemat.

Kaitseminister vastas Trivimi Velliste küsimusele kaitsekulutuste osakaalu protsendi kohta SKT-st. Käesoleva aasta suvel muutus SKT arvestamise metoodika, mille tõttu SKT näitaja kasvas tänu kaudse rendi ja põhivara kulu metoodika korra täpsustamisele. ”Selle tulemusena saame me järgmisel aastal eraldada kaitsekuludeks 1,69% SKT-st vastavalt NATO definitsioonile,” kinnitas Hanson. 2007. aastal, mil kaitsekulutuste maht kehtiva kava järgi pidi olema 2%, moodustaksid need 1,85% SKT-st. Kaitseministeeriumi ettepanek on jõuda riigi kaitsekulutuste tõstmisele 2%-ni SKT-st planeerimisperioodi lõpuks ehk 2010. aastaks. See eesmärk on fikseeritud ka valitsuse kaitsejõudude arengukavas aastani 2010.

Riigikogu võttis vastu järgmised seadused:

76 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse muutmise seadus (429 SE). Seadus harmoneerib Eesti õigusega Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2002/65/EÜ, milles reguleeritakse tarbijale suunatud finantsteenuste kaugturustamist. Finantsteenuste kaugturustuse direktiiviga täpsustatakse sidevahendi abil toimuvale finantsteenuse osutamise lepingu sõlmimisele esitatavaid nõudeid.

67 poolthäälega võeti vastu Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Ühenduse Vabariigi Eest ”” Res Publica fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse muutmise seadus (426 SE). Seadus kaotab välisriigi isikute registreerimiskohustuse nullmääraga maksustava käibe puhul vabatsoonis, vabalaos või tollilaos. Eesti naaberriikides saab vabatsoonides ning tolliladudes teha tehinguid ilma käibemaksukohustuslaseks registreerimata, mis võib ohustada Eesti konkurentsivõimet transiidisektoris.

66 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud Põhja-Atlandi lepingu organisatsiooni ning selle liikmesriikide esindajate ja rahvusvahelise personali staatuse kokkuleppega ühinemise seadus (437 SE). Kokkulepe määrab kindlaks Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni kui rahvusvahelise organisatsiooni, NATO liikmesriikide esindajate ning rahvusvahelise personali staatuse.

69 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud Põhja-Atlandi lepingu osalisriikide vahelise relvajõudude staatust reguleeriva kokkuleppega ja protokolliga Põhja-Atlandi lepingu alusel loodud rahvusvaheliste sõjaliste peakorterite staatuse kohta ühinemise seadus (436 SE). Seaduse sisuks on Lepingu ja Protokolli ratifitseerimine. Lepingu jõustumisel Eesti suhtes hakkab see reguleerima Eesti relvajõudude staatust teistes NATO riikides ja teiste NATO riikide relvajõudude staatust Eestis. Protokoll hakkab reguleerima Eesti relvajõudude staatust rahvusvahelistes sõjalistes peakorterites ning peakorterite staatust Eestis.

63 poolthäälega võeti vastu Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Rekonstrueerimis- ja Arengupanga asutamislepingu muudatuse ratifitseerimise seadus (432 SE). Seadus kiidab heaks asutamislepingu muutmise, mis võimaldab panga tegutsemise mandaati laiendada ka Mongooliasse. Pank asutati eesmärgiga aidata Kesk- ja Ida-Euroopa riikidel üle minna avatud turumajandusele ning toetada nendes riikides era- ja ettevõtlusalgatusi (asutamislepingu artikkel 1). Asutamislepingu artikli 3 lõike 1 kohaselt võivad seni riikidest pangaga liituda ainult Euroopa riigid ning need mitte-Euroopa riigid, mis on Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) liikmed.

Riigikogu lõpetas järgmiste eelnõude teise lugemise:

Vabariigi Valitsuse algatatud kutseõppeasutuse seaduse, Eesti Vabariigi haridusseaduse ja erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu (378 SE). Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepanek eelnõu teine lugemine katkestada ei leidnud toetust. Hääletustulemused: 20 poolt, 44 vastu.

Vabariigi Valitsuse algatatud seaduse ”2004. aasta lisaeelarve” eelnõu (444 SE). Ettekande tegi rahanduskomisjoni esimees Andres Lipstok, kes andis ülevaate juhtivkomisjonis toimunud arutelust. Kokku laekus eelnõule 286 muudatusettepanekut. Läbirääkimiste käigus toimus elav arutelu lisaeelarve üle. Sõnavõttudes pöörati kõige enam tähelepanu 600 miljoni krooni eraldamisele Riigi Kinnisvara AS-i tütarettevõttele koolide kordategemiseks. Pärast muudatusettepanekute läbivaatamist ja hääletamist otsustati teine lugemine lõpetada. Toetust ei leidnud Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepanek eelnõu teine lugemine katkestada. Hääletustulemused: 25 poolt, 48 vastu. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg rahanduskomisjonile on 25. oktoober kell 12.00.

Riigikogu lõpetas järgmiste eelnõude esimese lugemise:

Vabariigi Valitsuse algatatud krediidiasutuste seaduse ja äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu (414 SE).

Vabariigi Valitsuse algatatud e-raha asutuste seaduse eelnõu (415 SE).

Vabariigi Valitsuse algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu (449 SE).

Vabariigi Valitsuse algatatud masina ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (435 SE).

Vabariigi Valitsuse algatatud Põhja-Atlandi lepingu osalisriikide teabekaitse kokkuleppega ühinemise seaduse eelnõu (447 SE).

Vabariigi Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni põhikirja vastuvõtmise seaduse eelnõu (448 SE).

Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu lepingu artiklil K.3 põhineva Euroopa Politseiameti konventsiooniga (Europoli konventsioon) ning selle muutmisprotokollidega ühinemise seaduse eelnõu (438 SE).

Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu (463 SE).

Infotunnis esitatud küsimused ja nendele antud vastused ning Riigikogu istungi stenogramm on internetis aadressil:

http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/stenograms.form

Istung lõppes kell 20.47.

Riigikogu pressitalitus

Tagasiside