Tamkivi sõnul on oluline hinnata seaduseelnõude ja määruste eelnõude rakendamisega kaasnevaid erinevaid mõjusid, sealhulgas mõju keskkonnale. Mõjude hindamisel tuleb selgitada seaduse vastuvõtmisega kaasnevaid arvatavaid sotsiaalseid tagajärgi, mõju riigi julgeolekule, rahvusvahelistele suhetele, majandusele, keskkonnale, regionaalarengule, riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste töö korraldusele. Samuti tuleb arvesse võtta seaduse rakendamisega seotud koolitusvajadust ning seaduse vastuvõtmisega kaasnevaid nii otseseid kui ka kaudseid tagajärgi.

 

Tamkivi märkis, et Eestis juhindutakse õigusaktide eelnõude väljatöötamisel valitsuse määrusest. Kehtiva korra kohaselt hinnatakse õigusaktide elluviimisega eeldatavat kaasnevat mõju. Samuti kaasatakse avalikkus õigusaktide eelnõu väljatöötamisse. Euroopa Liit on aga konventsioonimuudatuste ja protokolli põhimõtted üle võtnud keskkonnamõju hindamise direktiividesse. „Eesti täidab juba praegu konventsiooni muudatuste ja protokolli põhimõtteid, mis puudutavad mõjude hindamise menetlust,“ rõhutas keskkonnaminister.

Siseminister Marko Pomerants vastas Riigikogu liikmete Ester Tuiksoo, Karel Rüütli, Tarmo Männi, Jaanus Marrandi ja Mai Treiali 26. jaanuaril esitatud arupärimisele pedofiiliavõrgustiku olemasolu kohta Eestis (nr 361).

Rahandusminister Jürgen Ligi vastas Riigikogu liikmete Marika Tuusi, Lembit Kaljuvee, Lauri Laasi, Inara Luigase, Olga Sõtniku, Kalev Kallo, Toivo Tootseni, Arvo Sarapuu, Nikolai Põdramägi, Evelyn Sepa, Aivar Riisalu ja Valeri Korbi 10. veebruaril esitatud arupärimisele riigi majandusliku olukorra kohta (nr 375).

Istungi stenogramm on internetis siin:

 

Riigikogu pressitalitus