Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu täiendaval istungil võeti 66 poolthäälega vastu valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seadus. Sellega tõstetakse alkoholiaktsiisi ajavahemikus 2013–2016 5% aastas. Alkoholi aktsiisimäärade 5%lisel tõstmisel suureneb algataja selgituse kohaselt näiteks õlle hind järgmisel aastal (1 liiter, 5%vol) hinnanguliselt 1,8 eurolt 1,82 eurole, veini hind (0,7 liitrit) tõuseb 7 eurolt 7,04 eurole ja viina hind (1 liiter, 40%vol) tõuseb 12 eurolt ligikaudu 12,36 eurole.

Riigikogu kinnitas 66 poolthäälega valitsuse algatatud riigilõivuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse. Selle eesmärk on suurendada välisesinduses väljaantavate juhilubade ja isikut tõendavate dokumentide ning konsulaarteenuse korras väljastatavate dokumentide riigilõivu selliselt, et kehtestatavad riigilõivumäärad kataksid dokumendi väljaandmiseks või väljastamiseks tehtavad kulutused. Eeldatav täiendav tulude maht on kuni 500 000 eurot aastas.

Maaelukomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud loomakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (288 SE) teine lugemine. Seadusmuudatustega viiakse loomakaitseseadus kooskõlla Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu eesmärk on tugevdada teaduslikul või hariduslikul eesmärgil kasutatavate katseloomade kaitset ja vähendada loomade tapaeelseid kannatusi lihatööstuses, tõstes lihatööstuste tehnilist taset ja ühtlustada nende konkurentsitingimusi Euroopa tasandil. Keskerakonna fraktsiooni soov teine lugemine katkestada ei leidnud Riigikogu toetust (poolt 16, vastu 62). Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu (310 SE) esimene lugemine. Eelnõuga muudetakse üleriigilise tähtsusega maardlatest laekuva kaevandamisõiguse tasu ja sellega seotud vee-erikasutuse tasu jaotust. Selliste maardlate maavara kvaliteet ja kogus on riigi majandusarengu jaoks olulise tähtsusega ning kaevandamisest lähtuv keskkonnamõju on laiem asukohajärgse kohaliku omavalitsuse (KOV) üksuse piiridest. Muudatuse eesmärk on tasudega ühtlustada KOVide võimalusi elukeskkonna parandamisel. Keskerakonna fraktsiooni ettepanekut eelnõu menetlusest välja arvata ei toetatud (poolt 17, vastu 55). Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud vangistusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (264 SE) teine lugemine. Eelnõuga soovitakse lahendada vangistuse täideviimisel ning vanglateenistuse korralduses praktika käigus tekkinud küsimused ja tagada parem kontroll süüdimõistetute üle, kes on allutatud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Vangistusseadust täiendatakse juhtudega, mil vanglal tuleb keelduda kinnipeetavale lühi- või pikaajalise kokkusaamise võimaldamisest. Kehtestatakse võimalus seoses õppimise, töötamisega jmt vanglast väljalubatud kinnipeetavale kohaldada lisagarantiina elektroonilise valve seadet, mis kinnitatakse kinnipeetava jala külge. Vangistusseadust täiendatakse sätetega, mis võimaldavad vanglateenistuse ametnikul reageerida õigusrikkumisele, mis on suunatud küll vangla vastu, kuid toime pandud väljapool vangla piiret. Keskerakonna fraktsiooni ettepanekut teine lugemine katkestada ei toetatud (poolt 13, vastu 52). Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (307 SE) teine lugemine. Eelnõu väljatöötamise ajendasid muudatused äriregistri ja kinnistusraamatu menetlust puudutavas regulatsioonis ning äriregistri uue menetlustarkvara kasutuselevõtt. Kasutusel oleva tarkvara platvormiks on Oracle Forms, mis on nüüdseks tehnoloogiliselt vananenud. Lisaks on muudetud regulatsiooni osas, mis puudutab registriosakondade ja nende tööpiirkondade vahelist seotust ning äriregistri andmetega tutvumist. Uue regulatsiooni kohaselt on registriosakondadele antud võimalus menetleda teistele osakondadele esitatud kandeavaldusi ja teha kandeid registrikaartidele, mille pidamine on teise registriosakonna pädevuses. Keskerakonna fraktsiooni soovi teine lugemine katkestada ei toetatud (poolt 17, vastu 50). Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud abieluvararegistri seaduse, notari tasu seaduse ja perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seaduse eelnõu (308 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on luua eeldused üleminekuks elektroonilisele abieluvararegistrile, elektrooniliste registrikaartide ja -toimikute kasutusele võtuks ning abieluvararegistrisse kantud andmetega tutvumise lihtsustamiseks. Keskerakonna fraktsiooni soovi teine lugemine katkestada ei toetatud (poolt 12, vastu  51 ). Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu (282 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on muuta loodusvarade kasutusõiguse tasu ülemmäärasid, et võimaldada läbi tasumäärade muutmise maavara kasutuse tõhustamist ja väärtustada veeressurssi, seda säästlikumalt kasutama suunates. Eelnõuga suurendatakse põlevkivi aheraine kõrvaldamisel makstavat keskkonnatasu määra alates 2013. aasta 1. aprillist 20% võrra aastas, võttes eeskujuks põlevkivi lendtuha ja poolkoksi tasumäärad, mis tõusevad kehtiva seaduse kohaselt aastani 2015 20% võrra aastas. Eesmärk on läbi saastetasu määra tõstmise vähendada põlevkivi aheraine ladestamist ja motiveerida ettevõtjaid seda taaskasutama. Keskerakonna fraktsiooni ettepanek teine lugemine katkestada ei leidnud toetust (poolt 11, vastu 51).  Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu (263 SE) teine lugemine. Eelnõuga soovitakse parandada Eesti õiguskorda Euroopa Komisjoni poolt osutatud rikkumiste osas. Euroopa Komisjoni hinnangul ei ole Eestis tagatud avaliku teabe taaskasutamisega seonduvad õigused või seaduses sisalduvad lahendused ei ole piisavalt õigusselged. Eelnõu eesmärgiks on sätestada selgemalt avaliku teabe taaskasutamise reeglid eesti õiguskorras ning seeläbi stimuleerida uute toodete ja teenuste loomist erasektori poolt. Eelnõu kohaselt ei tohi teabevaldaja sõlmida teabe taaskasutamiseks ainuõiguslikke kokkuleppeid, välja arvatud siis, kui see on põhjendatud avalike huvidega. Ainuõiguse põhjendatust tuleb hinnata vähemalt iga kolme aasta järel. Sätte eesmärk on reguleerida olukorda, kus avaliku teabe valdamise ja teabe väljastamise monopol on antud üle kolmandale isikule, kes ei ole teabevaldaja. Eelnõuga soovitakse luua olukord, et teabe taaskasutamine oleks avatud kõikidele potentsiaalsetele turul tegutsejatele ka juhul, kui üks turul tegutseja juba pakub avalikul teabel põhinevaid lisandväärtusega tooteid. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (280 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on 2013. aastaks kavandatud sigarettide aktsiisimäära 10%lise tõusu hajutamine kahele aastale, et maandada hinnatõusuga kaasnevaid salaturu riske. Aastatel 2013 ja 2014 tõstetakse sigarettide aktsiisi kokku ligikaudu 12 %, et saavutada Euroopa Liidus 2014. aastal jõustuv alammäär 90 eurot 1000 sigareti kohta. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud advokatuuriseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (273 SE) teine lugemine. Tulenevalt advokatuuri liikmeskonna jätkuvast kasvust ning olukorrast, kus Eesti Advokatuuri liikmeid on praegu rohkem kui Eesti kohtunikke, prokuröre, notareid, kohtutäitureid ja pankrotihaldureid kokku, on eelnõu eesmärk täiendada advokatuuriseadust osas, mis puudutab advokatuuri organisatsioonilist korraldust, et see vastaks paremini muutunud vajadustele, arvestaks organisatsiooni edasist arengut ja võimaldaks asjakohaselt ning õigeaegselt tegutseda. Samuti on vaja senisest enam tagada advokaatide ja advokaadibüroode pidajate koostöö ühiste huvide ja eesmärkide realiseerimisel. Eelnõu kohaselt muudetakse advokatuuri senine kolmeastmeline struktuur kaheastmeliseks, kaotades advokaadi vanemabi staatuse. Algataja on seisukohal, et kuna vandeadvokaadi vanemabi ja vandeadvokaadi abi pädevuses praeguseks enam suurt erinevust ei ole, ei oma advokaadi kutsetegevuses praktilist tähtsust kolmetasandilise liikmeskonna mudel ning eelnõu jõustumisel on advokatuuri liikmed vandeadvokaadi abid ja vandeadvokaadid. Praegu vandeadvokaadi vanemabina tegutsevad advokatuuri liikmed peavad sooritama vandeadvokaadi eksami viie aasta jooksul alates käesoleva seaduse jõustumisest. Kui nad vandeadvokaadi eksamit ei soorita, arvatakse nad vandeadvokaadi abiks. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse ja kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse ja kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu (279 SE) teine lugemine. Eelnõuga pikendatakse Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse kehtivust ning lükatakse edasi kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse jõustumise aega. Seadusesse viiakse kohtunikke puudutav erand, mille tulemusena tõstetakse alates juulist 2013 kohtunike palku ja muudetakse nende eripensionide süsteemi. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud 2012. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (298 SE) teine lugemine. Eelnõu puudutab muudatusi ministeeriumide valitsemisalade ja Riigikogu Kantselei eelarves eelarvemahtu muutmata. Lisatakse paragrahv, millega antakse Vabariigi Valitsusele volitus korralduse tegemiseks kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega enampakkumisel müümisest saadud vahendite sihtotstarbeliseks kasutamiseks. Tekstiparagrahvi lisamise põhjus on perioodi 2013–2020 Euroopa Liidu sisese kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi varajaste enampakkumiste käivitamine juba 2012. aasta lõpus ja mitte 2013. aastal, nagu algul plaanitud. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud maamaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (299 SE) esimene lugemine. Eelnõu on seotud 16. juunil 2011 vastu võetud maamaksuseaduse muudatusega, millega alates 1. jaanuarist 2013 vabastatakse maamaksu tasumisest maa omanik või teatud juhtudel maa kasutaja ühelt hoonestatud elamumaa või maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksuselt. Maamaksuseaduses sätestatud vabastuse ulatus on maatulundusmaa osas seotud õuemaa kõlvikuga. Eelnimetatud maksuvabastuse rakendumisel väheneb kohaliku omavalitsuse üksustele maamaksust laekuv tulu. Tulenevalt eeltoodust tõstetakse eelnõuga kohaliku omavalitsuse üksusele laekuva tulumaksu määra ulatuses, mis kataks maamaksuvabastuse tõttu kohaliku omavalitsuse üksustel saamata jääva tulu. Lisaks vabastatakse riik maamaksu tasumisest ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega maa eest, täiendatakse regulatsiooni sätetega, kuidas maamaksuvabastust arvestatakse, kui tiheasustusega ala piir või asustusüksuse lahkmejoon läbib katastriüksust ning täpsustatakse maamaksuvabastuse ja -soodustuse arvutamise korda. Keskerakonna fraktsiooni soov eelnõu tagasi lükata ei leidnud toetust (poolt 17, vastu 53). Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (311 SE) esimene lugemine. Eelnõu koostamise vajadus tuleneb kohalike omavalitsuste (KOV) finantsjuhtimise arendamise koolituste ja finantsplaneerimise töövahendi koostamise tagasisidest. KOVide finantsjuhtimise kvaliteedi parandamiseks ja mõtestatud finantsotsuste tegemise toetamiseks on vaja muuta osa sätete sõnastust selgemaks ning lisada mõned uued põhimõtted. Nende väljatöötamisel on lähtutud sellest, et edukas finantsjuhtimine põhineb informatsiooni selgusel ja protsessi läbipaistvusel. Uued reeglid on sõnastatud nii, et need oleksid piisavalt korraldavad ja korrastavad, aga võimalikult paindlikud, et arvestada KOVide eripärasid. Netovõlakoormuse reegli muutmine tuleneb „Riigi eelarvestrateegias 2013-2016“ määratud põhimõtetest. Eesmärgiks on tagada heitlikus majanduskeskkonnas KOVide finantsstabiilsus ning võimalike finantsriskide vältimine. Keskerakonna fraktsiooni taotlust eelnõu tagasi lükata ei toetatud (poolt 20, vastu 49). Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse ja sadamaseaduse muutmise seaduse eelnõu (300 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on lihtsustada ja ühtlustada meretranspordile kohaldatavat haldusmenetlust, luues õigusliku aluse ühtse riikliku elektroonilise mereinfosüsteemi kasutamiseks isikutele ja riigiasutustele. Teine eesmärk on viia meresõiduohutuse seadus ja sadamaseadus vastavusse Euroopa Liidu õigusaktide ja rahvusvaheliste konventsioonide nõuetega. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (318 SE) esimene lugemine. Seadusmuudatuste eesmärk on seada taastuvatest allikatest ja soojuse ja elektrienergia koostootmise režiimis toodetud elektrienergia toetusmeetmed vastavusse Euroopa Komisjoni kehtestatud riigiabi kriteeriumitega, korrastada olukorda elektriturul, tagada toetusmeetmete proportsionaalsus saavutatava eesmärgiga ja kohandada toetusmeetmed elektrienergia areneva siseturuga, sealhulgas vähendada taastuvate energiaallikate kehtivast toetusskeemist tingitud konkurentsimoonutusi ning vähendada põhjendamatult kõrget majanduslikku koormust tarbijatele. Tarbijatele toob seaduse muutmine kaasa elektrienergia hinnas prognooside kohaselt taastuvenergia ja koostootmise tasu alanemise järgnevalt: 2012. aastal 0,97 €senti/kWh, 2013. aastal 0,80 €senti/kWh, 2014. aastal 0,84 €senti/kWh, 2015. aastal 0,82 €senti/kWh, 2016. aastal 0,90 €senti/kWh, 2017. aastal 0,83 €senti/kWh, 2018. aastal 0,81 €senti/kWh, 2019. aastal 0,77 €senti/kWh ja 2020. aastal 0,76 €senti/kWh. Keskerakonna fraktsiooni soovi eelnõu tagasi lükata ei toetatud (vastu 55). Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lõpetati Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud töölepingu seaduse § 177 muutmise seaduse eelnõu (320 SE) esimene lugemine. Eelnõuga vähendatakse töötutoetuse päevamäära alampiiri 50 protsendilt 35 protsendini töötasu alammäärast. Muudatus on vajalik sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve kulude ümberjagamiseks selliselt, et katta 3,5 miljoni euro suurune tervishoiukulude puudujääk, mis tekkis 2012. aasta oktoobris arstide ja tervishoiutöötajate streigi lõpetamiseks sõlmitud kokkuleppest. Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni taotlust eelnõu tagasi lükata ei toetatud (poolt  21, vastu 52). Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Istung lõppes laupäeval, 1. detsembril kell 5.24.

Riigikogu pressitalitus

 

Tagasiside