Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Istungi algul andsid ametivande Riigikogu asendusliikmed Maimu Berg ja Tatjana Jaanson ning põllumajandusminister Ivari Padar

Sotsiaalminister Helmen Kütt vastas seejärel Riigikogu liikmete Viktor Vassiljevi, Valeri Korbi, Lauri Laasi, Tarmo Tamme, Ester Tuiksoo ja Peeter Võsa 18. veebruaril esitatud arupärimisele puudega vanaduspensioniealiste inimeste sotsiaaltoetuste kohta (nr 389). 

Arupärijad soovisid teada, millal on plaanis puudega vanaduspensioniealiste inimeste sotsiaaltoetusi tõsta või missugused on alternatiivid nende inimeste aitamiseks igapäevase eluga toimetulekuks. 

Kütt selgitas, et Eesti vanuripoliitika hõlmab eri valdkondi – perekond ja keskkond, tervishoid ja hoolekanne, töötamine ja toimetulek, haridus, kultuur, sport, mittetulundusühingud ja eneseabi, regionaalne ja rahvusvaheline koostöö. Tema sõnul on vanuripoliitika eesmärk ka eakate eneseväärikust säilitav elustandard ja teiste earühmadega võrdne positsioon. Selle saavutamiseks tuleb rakendada erinevaid meetodeid. 

Kütt märkis, et eakate vajadused sõltuvad mitmetest oludest, näiteks perekond, vanus, kehaline ja vaimne tervis, elulaad, mistõttu neid vajadusi ei saa standardiseerida. Puudega vanaduspensioniealistele inimestele makstavad sotsiaaltoetused on vaid üks osa meetmetest. „Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstav puudega inimese toetus on ette nähtud puudest tulenevate lisakulude – ravimid, abivahendid ja muu selline – osaliseks hüvitamiseks. See ei ole mõeldud igapäevaste elukulutuste, nagu eluasemekulude katmiseks,“ ütles Kütt. Ta lisas, et peale rahalise toetuse võib eakas vajaduse korral saada ka erinevaid teenuseid, nagu raviteenus, rehabilitatisiooniteenus ja ka kohaliku omavalitsuse pakutavat teenust. 

Sotsiaalminister nentis, et kahtlemata võib puudega eakal olla igapäevaeluga keerulisem toime tulla kui eakatel, kellel puuet pole. „Paraku ei saa puuetega inimestele makstavaid toetusi käsitada eraldiseisvana riigi majanduslikest võimalustest ja inimeste üldisest elutasemest, mis seavad oma piirid mitte ainult puuetega inimeste toetuste, vaid ka paljude teiste toetuste ja pensionide suurusele,“ ütles Kütt. 

Sotsiaalminister vastas veel arupärimisele Narva töövaidluskomisjoni kohta (nr 387) ja tervishoiutöötajate eesti keele oskuse kontrolli kohta (nr 388).             

Vabas mikrofonis võtsid sõna Lembit Kaljuvee ja Mihhail Stalnuhhin

Istungi stenogramm:  

Fotod ametivande andmisest:

Riigikogu pressiteenistus

 

Tagasiside