Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu kinnitas töönädala päevakorra, mille kohaselt menetletakse 17 eelnõu. 

Sotsiaalminister Helmen Kütt tegi poliitilise avalduse pärast valitsuse algatatud riiklike peretoetuste seaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu üleandmist Riigikogule. 

Küti sõnul on tegu ajaloolise eelnõuga, mis seaduseks saades puudutab ligi 270 000 last ning nende vanemaid ning kaudselt ka kõiki Eesti inimesi. Riik hakkab alates uuest aastast maksma kõigile pere esimestele ja teistele lastele senise 19,18 euro asemel 45 euro suurust toetust. Samal ajal tõuseb kolmanda lapse toetuse 100 euroni kuus ning vajaduspõhised peretoetused suurenevad 4,7 korda, kerkides 45 euroni kuus. Kütt lisas, et tegu on ajaloolise tähisega ka selles mõttes, et viimati tõusid universaalsed peretoetused 2004. aasta 1. jaanuaril ehk siis õige pea võib öelda, et 11 pikka aastat tagasi. „Me oleme astumas äärmiselt põhimõttelisi samme, mis pakuvad peredele kindlustunnet ja parandavad reaalselt kümnete tuhandete Eesti perekondade ja seal sirguvate laste heaolu,“ ütles Kütt. 

Sotsiaalminister selgitas, et eelnõus pakutud ettepanekud tähistavad murrangut meie perepoliitikas. Selleks, et esimese ja teise lapse toetus saaks tõusta 25,82 euro võrra ja kolmanda ja iga järgmise lapse toetus 23,28 euro võrra, on vaja 2015. aastal suurendada lapsetoetusi kulusid ca 70 miljoni euro võrra. Ehk kui 2013. aastal kulus riigieelarvest lastetoetustele 70,6 miljonit eurot, siis 2015. aastaks on toetuste väljamaksmiseks vaja ligikaudu 151 miljonit eurot. „Teisisõnu investeerib riik tuleval aastal Eesti laste elukvaliteedi parandamisse pea kaks korda rohkem raha,“ toonitas Kütt. Ta lisas, et see on väga suur täiendav koormus riigikassale. Aga see samm tuleb vältimatult astuda. „Vastasel korral seisame jätkuvalt silmitsi väheneva sündimusega, noorte perede välismaale lahkumise ja valusa tõsiasjaga, et hulk Eesti lapsi kasvab üles puuduses. Kõige muu hea ja vajaliku kõrval saadab Riigikogu seda seaduseelnõu kinnitades avalikkusele selge sõnumi, et iga laps on väärtus, et riik hoolib igast omast lapsest,“ ütles Kütt. 

Sotsiaalminister märkis, et universaalsete lastetoetuste tõusu kõrval on kitsikuses elavatele peredele oluliseks abiks vajaduspõhise peretoetuse kasv. Tänaselt 9,59 eurolt tõuseb ühe lapsega pere vajaduspõhine peretoetus 2015. aasta algusest 45 eurole. Kahe ja enama lapsega pere vajaduspõhine peretoetus suureneb 19,18 eurolt 90 eurole. „Toimetulekutoetuste määramisel kerkib lapse osa ehk koefitsient seniselt 0,8-lt üheni, jättes kõige suuremates raskustes peredele enam raha kätte,“ selgitas Kütt.  

„Tõhus perepoliitika on ühtlasi ka tulemuslik julgeolekupoliitika, majanduspoliitika ja  regionaalpoliitika. Vaieldamatult on tegu eelnõuga, mis parandab juba uuel aastal meie perede heaolu ja toimetulekut, mis on aga samas ka investeering tulevikku,“ märkis Kütt. 

Läbirääkimistel võtsid sõna Liisa-Ly Pakosta, Heljo Pikhof ja Marika-Tuus Laul.  

Vabas mikrofonis võtsid sõna Heimar Lenk, Mihhail Stalnuhhin, Viktor Vassiljev, Marianne Mikko ja Inara Luigas. 

Fotod:

Istungi stenogramm:  

Riigikogu pressiteenistus 

 

 

Tagasiside