Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Siseminister Ken-Marti Vaher vastas Riigikogu liikmete Aadu Musta, Deniss Boroditši, Enn Eesmaa, Inara Luigase, Kalev Kallo, Lauri Laasi, Lembit Kaljuvee, Mailis Repsi, Mihhail Stalnuhhini, Peeter Võsa, Tarmo Tamme, Valeri Korbi, Viktor Vassiljevi ja Vladimir Velmani 5. märtsil esitatud arupärimisele Politsei- ja Piirivalveameti kärbete kohta (nr 129). 

Arupärijad soovisid teada, mida plaanib siseministeerium ette võtta tagamaks inimestele turvatunne olukorras, kus politsei kohalolek on piiratud? 

Vaheri selgituste kohaselt on Politsei- ja Piirivalveameti juhtkond oma eelarve ja tegevuste planeerimisel arvestanud kütuse hinna võimaliku tõusuga. 2010.–2011. aasta kogemusele tuginedes võib kütuse hind tõusta ca 13% aastas. Minister lisas, et koostatakse sõidukite eelarve, milles on arvesse võetud kõik sõidukitega seonduvad ülapidamiskulud. 2012. aasta eelarve, võrreldes eelmise aastaga, suurenes riigituludest 5,2% võrra. Vaher juhtis rõhutatult tähelepanu, et nii Politsei- ja Piirivalveameti osakonnad kui ka prefektuurid juhinduvad kütuse hinna pideva tõusu surve tingimustes järgmistest põhimõtetest – väljakutsed peavad saama teenindatud, avalik kord tagatud – muu tegevus kavandatakse analüüsipõhiselt. Ükski väljakutse, mis vajab politsei operatiivset sekkumist, ei jää teenindamata, küll aga tuleb politsei juhtimiskeskuses selgelt täpsustada väljakutse tõesus, iseloom, mille alusel hinnataks sündmuse lahendamise ressursivajadus. Juhul, kui osakonna või prefektuuri juht ei saa tagada prioriteetsete ülesannete täitmist vahendite nappuse tõttu, saab ta Politsei- ja Piirivalveameti siseselt taotleda täiendavaid vahendeid, see puudutab ka näiteks kütusehinna ettenägematu tõusu mahus. 

Vaher kinnitas, et liiklusjärelevalve mahud kasvavad käesoleval aastal. See eeldab ka muudatusi Politsei- Ja Piirivalveameti töö protsessides, et suunata liiklusjärelvalvesse rohkem ressursse. Sel aastal kavandatakse käivitada elektroonilisele välimenetlusele üleminek, nn aktiivse e-politsei rakendamine. Arvestuslik tööaja kokkuhoid peaks olema kuskil 67-68 tuhat inimtundi aastas, mis teeb ligi 31 inimtöö aastat, mille me saame suunata liiklusjärelevalve efektiivsuse tõstmisse. Lisaks muudame korrakaitsepolitsei tegevuse suundasid, rõhudes rohkem liiklusjärelvalve alasele tegevusele, spetsialiseerub liiklusjärelevalvele rohkem politseiametnikke, samuti kaasame ka 1600 abipolitseinikest rohkem inimesi selleks, et panustada rohkem liiklusjärelevalvesse. 

Keskkonnaminister Keit Pentus vastas Riigikogu liikmete Deniss Boroditši, Kadri Simsoni, Lauri Laasi, Mailis Repsi, Tarmo Tamme, Valeri Korbi ja Viktor Vassiljevi 15. märtsil esitatud arupärimisele riigile kahjuliku maamüügitehingu kohta Reformierakonna sponsorile (nr 138).                       

Rahandusminister Jürgen Ligi vastas kolmele arupärimisele. Need olid: 

Riigikogu liikmete Aadu Musta, Deniss Boroditši, Enn Eesmaa, Ester Tuiksoo, Inara Luigase, Jüri Ratase, Kadri Simsoni, Kalev Kallo, Kalle Laaneti, Lauri Laasi, Lembit Kaljuvee, Marika Tuus-Lauli, Mihhail Stalnuhhini, Olga Sõtniku, Priit Toobali, Rainer Vakra, Tarmo Tamme, Valeri Korbi, Viktor Vassiljevi ja Vladimir Velmani 13. märtsil esitatud arupärimine Kreeka teise laenuprogrammi kohta (nr 136);                       

Riigikogu liikmete Deniss Boroditši, Eldar Efendijevi, Enn Eesmaa, Ester Tuiksoo, Heimar Lengi, Kadri Simsoni, Lauri Laasi, Mailis Repsi, Mihhail Stalnuhhini, Olga Sõtniku, Tarmo Tamme, Valeri Korbi, Viktor Vassiljevi, Vladimir Velmani ja Yana Toomi 3. aprillil esitatud arupärimine naiste ja meeste palgalõhe kohta (nr 143);                       

Riigikogu liikmete Aadu Musta, Aivar Riisalu, Eldar Efendijevi, Enn Eesmaa, Kadri Simsoni, Mailis Repsi, Tarmo Tamme, Valeri Korbi ja Viktor Vassiljevi 4. aprillil esitatud arupärimine euromüntidest loobumise kohta (nr 144).                       

Vabas mikrofonis võtsid sõna Deniss Boroditš ja Mihhail Stalnuhhin

Istungi stenogramm on internetis siin

Riigikogu pressitalitus

Tagasiside