Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Sotsiaalminister Taavi Rõivas vastas Riigikogu liikmete Priit Toobali, Viktor Vassiljevi, Peeter Võsa, Vladimir Velmani, Valeri Korbi, Ester Tuiksoo ja Enn Eesmaa 27. veebruaril esitatud arupärimisele kiirabireformi ja kiirabiteenuse tuleviku kohta (nr 301). 

Arupärijad viitasid asjaolule, et vaatamata seoses kiirabireformiga sõlmitud hea tahte kokkuleppes sätestatule, alustati kiirabireformiga varem, mis tõi endaga kaasa laialdase ja rahulolematuse avaldamise nii maavanemate, omavalitsusjuhtide kui ka reformi piirkonnas elavate inimeste hulgas. Kiirabikonkursi asjaolusid asus uurima ka Konkurentsiamet. Peamiseks rahulolematuse põhjuseks võib tuua terviseameti-poolset vähest kaasamist ja info edastamist nii asutuste juhtide kui ka kohalike elanike seas. Rahulolematus tipnes 3066 järvamaalase allkirjaga, kes nõuavad kiirabireformi peatamist, sest see lõhub nende hinnangul maakonna territoriaalset, regionaalset ja tervishoiuteenuse osutamise terviklikkust, märkis arupärijate nimel esinenud Priit Toobal. Ta soovis teada, kuidas lahendatakse üleskerkinud probleemid. 

Rõivase selgituste kohaselt algas kiirabireform juba ammu enne seda, kui ilmnes vajadus ja tekkis kavatsus sõlmida heatahte koostöökokkulepe. Seega kiirabireform ja heatahte lepe täiendavad üksteist, mitte ei ole üksteisest ajaliselt sõltuvad, lisas ta. Heatahte kokkulepe sätestab tegevused kiirabivõrgu korrastamiseks ehk Sotsiaalministeerium, Terviseamet ja Eesti Kiirabi Liit lepivad kokku ja esitavad kõikidele osapooltele heakskiitmiseks käesoleva aasta 1. maiks kiirabiteenuse kättesaadavuse ning kvaliteedi standardid, brigaadide arvu ja regionaalse paiknemise, lähtudes aktiivravihaiglate paiknemisest, nõuded brigaadi koosseisule, kvalifikatsioonile ja varustusele. 

Käsitledes Järvamaa probleeme, märkis Rõivas, et sealse piirkonna kiirabi kättesaadavus paraneb reformi tulemusena. Järvamaal saab senise kahe brigaadi asemel olema kolm brigaadi. Need kaks brigaadi, mis täna on Paide kesklinnas saavad ka tulevikus seal olema. Lisaks tuleb üks brigaad Türile, mis on kasvanud elanike arvult Järvamaa kõige suuremaks omavalitsuseks. 

Rõivase selgituste kohaselt nähakse kiirabiteenust kõikjal ühtlase kvaliteediga ja võimalikult ühetaolise kättesaadavusega tagatud teenusena, mis on juhitud ja koordineeritud ühtsetel alustel kogu riigis nii, et kiirabi on hea koostööpartner teistele teenistustele kogu vabariigis. Ta lisas, et kättesaadavus on paranenud ja see peaks mõneti toimuma kiirabikutsete parema töötlemise kaudu. 

Rõivase kinnituste kohaselt ei kao mitte ühtegi kiirabibrigaadi selle reformi tulemusena. Küll aga tuleb nii mõnelgi pool brigaade juurde. Mõnes kohas, kus seni, näiteks Iisakul, on olnud suvel ajutine kate brigaadiga, sinna soovitakse panna tööle püsiv. „Me ei ole lõpuni paika pannud, millistesse piirkondadesse on võimalik lisabrigaadid tuua juba järgmisest aastast ja millistele ülejärgmisest aastast alates. Aga selge on, et juba järgmisel aastal saab Eestis olema kiirabibrigaade rohkem kui käesoleval aastal ehk teenuse kvaliteet ja kindlasti kättesaadavus inimeste jaoks paraneb juba tuleva aasta algusest,“ ütles Rõivas. 

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts vastas Riigikogu liikmete Kalev Kallo, Tarmo Tamme, Eldar Efendijevi, Enn Eesmaa, Peeter Võsa, Lauri Laasi, Vladimir Velmani, Valeri Korbi, Mihhail Stalnuhhini, Ester Tuiksoo, Yana Toomi ja Viktor Vassiljevi 11. märtsil esitatud arupärimisele parvlaevaliikluse probleemide kohta (nr 305). 

Riigikogu täiendas töönädala päevakorda, mille kohaselt lisati kolmapäeva 17. aprilli istungi päevakorda valitsuse 15. aprillil esitatud Riigikogu otsuse “Euroopa Komisjoni ja Küprose Vabariigi vahel sõlmitava vastastikuse mõistmise memorandumi kavandi heakskiitmine” eelnõu (419 OE) esimene lugemine ja neljapäeva 18. aprilli istungi päevakorda nimetatud eelnõu teine lugemine. 

Vabas mikrofonis võttis sõna Mihhail Stalnuhhin

Istungi stenogramm:

Riigikogu pressitalitus 

 

             

Tagasiside