Riigikontrolör Mihkel Oviir vastas Riigikogu liikmete Kadri Simsoni, Kalle Laaneti, Kalev Kallo, Lauri Laasi, Tiit Kuusmiku, Inara Luigase, Toivo Tootseni, Nikolai Põdramägi, Lembit Kaljuvee ja Toomas Vareki 2. juunil esitatud arupärimisele Kliima- ja Energiaagentuuri vajalikkuse kohta praeguses majandussituatsioonis (nr 454).

 

Riigikontrolör ütles, et riigikontroll on soovitanud kliima- ja energiaagentuuri loomist mitmes auditis. Sarnased organisatsioonid tegutsevad enamikus Euroopa riikides, sest ministeeriumi tasandil on raske energiaküsimusi kompleksselt lahendada. Oviiri sõnul peaks kliima- ja energiaagentuur olema eelkõige kompetentsuskeskus, kes vaataks energia ja kliima temaatikat tervikuna, kes suudaks poliitika kujundajaid varustada kvaliteetsete andmete ja soovitustega, mille põhjal nad saaksid teha oma otsuseid. Agentuur peaks korraldama vajalikke uuringuid ja hindama energiatoetuste tulemuslikkust ning kujundama olulistes energiaküsimustes tervikliku visiooni. Oviiri hinnangul ei ole Eestis praegu sellist asutust, kes võiks neid üleandeid täita. „Kindlasti ei peaks agentuuri põhitegevuseks olema aga toetuste jagamine. Selliseid asutusi on riigis piisavalt ning veel ühe toetustejagaja ülalpidamine oleks maksumaksja raha raiskamine. Küll peaks agentuur aitama raha jagamisel luua sellised toetused ja nende andmise tingimused, mis aitaksid kaasa riigi energiaeesmärkide täitmisele,“ rõhutas riigikontrolör. Tema sõnul ei ole mõtet loota, et neid ülesandeid saaks täita agentuur, kes tegutseb riigi sihtasutuse osakonna staatuses ning mille loomise ja juhtimise taga on sisuliselt üks erakond. „Politiseeritud agentuuriga ei soovi ministeeriumid koostööd teha ja see ei ole minu väide, seda muret kinnitasid riigikontrollile agentuuriga seotud inimesed ise. Ilmselt tuleb nõustuda – kildkondlikul agentuuril on igal juhul keeruline energia- ja kliimavaldkonna tegevuspoliitikat kujundada,“ märkis Oviir.

 

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts vastas neljale arupärimisele. Need olid:

 

Riigikogu liikmete Kalle Laaneti, Aivar Riisalu, Olga Sõtniku, Kadri Simsoni, Kalev Kallo, Mailis Repsi ja Ain Seppiku 2. augustil esitatud arupärimine probleemide kohta seoses Tallinna–Kuressaare lennuliiniga (nr 469);

Riigikogu liikmete Valeri Korbi, Tiit Kuusmiku, Lembit Kaljuvee ja Eldar Efendijevi 2. augustil esitatud arupärimine Kauksi–Vasknarva maantee olukorra kohta (nr 479);

 

Riigikogu liikmete Kalev Kallo, Kalle Laaneti, Mailis Repsi, Toivo Tootseni, Valeri Korbi, Enn Eesmaa, Eldar Efendijevi, Nelli Privalova, Vladimir Velmani, Olga Sõtniku, Nikolai Põdramägi, Rein Ratase, Evelyn Sepa, Marika Tuusi ja Tiit Kuusmiku 2. augustil esitatud arupärimine gaasifirma põhivõrgu riigistamise kohta (nr 481);

Riigikogu liikmete Tiit Kuusmiku, Valeri Korbi, Lembit Kaljuvee, Arvo Sarapuu, Eldar Efendijevi ja Evelyn Sepa 3. augustil esitatud arupärimine Sonda–Kiviõli vahelise kergliiklustee kohta (nr 490).

Vabas mikrofonis võttis sõna Rein Ratas.

 

Istung lõppes kell 18.06.

 

Istungi stenogramm on internetis siin:

 

Riigikogu pressitalitus