Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Deniss Boroditši, Lembit Kaljuvee, Kalle Laaneti, Inara Luigase, Rainer Vakra ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud sotsiaalhoolekande seaduse § 22² täiendamise seaduse eelnõu (245 SE). Tagasilükkamise ettepaneku poolt hääletas 52 ja vastu 40 Riigikogu liiget. Seega langes nimetatud eelnõu menetlusest välja.

Riigikogu võttis 80 poolthäälega vastu valitsuse algatatud välisõhu kaitse seaduse ja vedelkütuse seaduse muutmise seaduse (267 SE). Seadusmuudatuste eesmärk on viia välisõhu kaitse seadus kooskõlla Euroopa Liidu õigusega. Peamiselt täpsustatakse ja täiendatakse seaduses kasutatavaid mõisteid ning saasteallikate käitajate välisõhu kaitse alased kohustused sisuliselt ei muutu. Sätestatakse kütuse seire andmekogu moodustamine, mis võimaldab viia juba toimiva kütuseseire andmebaasi kooskõlla avaliku teabe seadusega. Kütuse seire andmekogu on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, milles koondatakse ja avaldatakse kütuse seire andmed. Andmekogu abil on tarbijatel võimalik saada informatsiooni tanklates müüdava kütuse kvaliteedi kohta, mis võimaldab tarbijal teha teadlikku valikut kütuse ostmisel. Käesolev seadus jõustub 2013. aasta 1. jaanuaril.

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu (266 SE) teine lugemine. Muudatustega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Komisjoni vastav direktiiv, mis puudutab krediidi kulukuse määra arvutamise reeglite täpsustamist. Eesti turul mõjutavad eelnõuga kavandatavad muudatused eelkõige määratud tagasimaksega krediitkaarte ja püsimaksega krediitkaarte. Ühtsete ja täpsustatud reeglite olemasolu võimaldab krediidi kulukuse määra arvutada ühtsetel alustel ja ühetaoliselt ning seda ka kõigi kahekümne seitsme Euroopa Liidu liikmesriigi lõikes. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (248 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on lahendada riiklike pensionide, toetuste ja hüvitiste määramisel esile kerkinud probleeme, samuti tehnilisi küsimusi, millega ei kaasne sisulisi muudatusi. Eelnõu kohaselt sätestatakse tunnistajate ütluste andmise regulatsioon pensioniõigusliku staaži tõendamiseks, reguleeritakse ennetähtaegset vanaduspensioni saanud isikute üleviimist teist liiki pensionile, sätestatakse lapseeas haigestunud isikutele senisest soodsam pensionistaaži arvutamise alus töövõimetuspensioni saamiseks, täiendatakse välislepingu alusel pensioni maksmise sätteid, kehtestatakse rahvastikuregistri andmete kasutamine pensionistaaži tõendamisel, muudetakse riikliku pensionikindlustuse registri vastutavat töötlejat ning riiklikku pensionikindlustuse registrit puudutavaid sätteid. Vanemahüvitise seaduses täpsustatakse vanemahüvitise maksmist vanema kohtuliku karistamise korral. Sotsiaalvaldkonna ühtse haldusorgani rolli hakkab täitma Sotsiaalkindlustusamet. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud liiklusseaduse, rahvatervise seaduse ja ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (257 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on luua õiguslik alus retseptikeskuse vastutava töötleja rolli üleandmiseks sotsiaalministeeriumilt Eesti Haigekassale. Praegu kehtiva õiguse kohaselt on vastutavaks töötlejaks sotsiaalministeerium, millel aga pole otsest puutumust retseptikeskuse igapäevase tööga. Lisaks täpsustatakse apteegiteenuse osutaja kohustust sisestada paberkandjal väljastatud retsepti andmed retseptikeskusesse viivitamata pärast retsepti saamist. Kehtiva õiguse kohaselt tuleb andmed sisestada kolme tööpäeva jooksul retsepti saamisest arvates, kuid selline ajaline kriteerium on algataja väitel põhjustanud valeandmete esitamist retseptikeskusesse. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu (242 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on võimaldada tööandjatel ilma maksukohustuseta teha teatud ulatuses kulutusi oma töötajate tervisespordile ja nende tervise parandamiseks. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud riiklike peretoetuste seaduse § 5 muutmise seaduse eelnõu (261 SE). Tagasilükkamise ettepaneku poolt hääletas 45 ja vastu 31 Riigikogu liiget. Eelnõu langes menetlusest välja.

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud riiklike peretoetuste seaduse, töölepingu seaduse ja vanemahüvitise seaduse muutmise seaduse eelnõu (270 SE). Tagasilükkamise ettepaneku poolt hääletas 44 ja vastu 25 Riigikogu liiget. Seega langes eelnõu menetlusest välja.

Riigikontrolör Mihkel Oviir esines Riigikogu ees ettekandega seoses Riigikontrolli esitatud ülevaatega riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2011. aastal ning riigi 2011. aasta majandusaasta koondaruande õigsusest ja tehingute seaduslikkusest. Oviir juhtis oma ettekandes tähelepanu asjaolule, et kui Eesti majandus prognoosi järgi kasvab ligi 3,5% aastas, siis perioodil 2012–2015 ületavad riigikassa kulud tulusid ikka kokku ligikaudu miljardi euro võrra ning see raha tuleb leida reservidest või võtta võlgu. Riigikontrolör selgitas, et nn fikseeritud kulud, põhiliselt sotsiaal- ja tervishoiukulud, mille kasv on paika pandud seadustega, söövad ära enamiku riigi tulude kasvust. Kui ajavahemikul 2006–2010 suurenesid riigieelarve tulud 29%, siis fikseeritud kulud kasvasid sama ajaga koguni 62%. Juba viie aasta pärast kulub pool riigieelarvest sotsiaalkuludeks. „Eesti riik on seadustega võetud kohustuste täitmisest võhmal ja raha riigi arengu toetamiseks napib,“ märkis Oviir. Ettekandja sõnul tuleks mõista, et me oleme nii rikkad, kui palju on meis ettevõtlikkust ja kui jõukad on meie ettevõtjad, kes toovad riigikassasse raha. Seega peaks iga inimene – lisaks valitsusele ja Riigikogule – aitama edumeelselt ja ratsionaalselt arendada Eesti majanduslikku jõudu ja ühiskonda.

Riigikontrolör väitis, et Eesti arengutakistuste kõrvaldamiseks on koostatud ligemale sada arengukava, kuhu valitsused on kirja pannud, mida tuleks ühiskonnas muuta. Neid soove on palju ja kohati käivad nad ehk üksteisele vastu, kuid nad on enamasti suunatud inimeste elujärje parandamisele. „Aga arengukavad on kõigest paber. Probleemide teadmine ei maksa midagi, kui tegusid ei järgne. Vaja on valitsemisalade reaalset koostööd, prioriteetide seadmist, kulude julget kaalumist ja vajaduse korral ümbermängimist, sest arengukavad peavad olema elavad, mitte surnud dokumendid,“ rääkis Oviir. Ta oli kriitiline Vabariigi Valitsuse tegevust hindavast auditist selgunu osas, mille järgi erinevaid tegevuskavasid ja aruandeid koostatakse paljuski seetõttu, et nii on lihtsalt ette nähtud. Oviir nentis, et riigieelarve pannakse kokku matemaatilise valemi abil, mitte prioriteete ja eesmärke kaaludes ning analüüsile toetudes.

Riigikontrolör peatus veel tervishoiusüsteemi, aga ka haridusreformi probleemidel, samuti tööjõu puudusel, viidates uuringule, mis näitab, et 98% ettevõtjatest kurdavad, et nad ei leia Eestist kergesti sobilike oskuste ja teadmistega töötajaid. Samas valitseb olukord, kus tervelt kolmandikul Eesti tööjõust pole sisuliselt mingit eriala ega kutset ja paljud inimesed ei ole suutnud aastaid tööd leida – pikaajaliste töötute arv on jätkuvalt üle 10 000.

Riigikontrolör manitses riigi edasiehitamise, ümberehitamise ja vajalike reformide elluviimisega kiirustama. Oviiri sõnul on Riigikontroll aastaid probleemidele tähelepanu juhtinud ja juhib ka edaspidi. „Riigikontrolli nõuannete ja käsitlustega võib nõustuda või mitte, kuid energia peaks minema probleemide lahendamisele, mitte katsetele kasutada üht või teist hinnangut kellegi ründamiseks,“ arvas ta. „See, mille ma riigikontrolöriks oldud kümnest aastast kaasa võtan, on arusaam, et aastatega oleme Eesti riigi hooned, maa ja raha enam-vähem korralikult arvele võtnud ja õiglasse väärtusesse hinnanud. Kuid kõige kallim vara ootab jätkuvalt meie mõttelises bilansis õiglasesse väärtusesse hindamist, arvelevõtmist ja mõistlikku kasutamist – see on meie inimvara,“ lõpetas Oviir.

Sõnavõttudega esinesid Riigikogu liikmed Mihhail Stalnuhhin ja Urve Tiidus.

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud otsuse “Riigi 2011. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine” eelnõu (265 OE) esimene lugemine. Koondaruanne koosneb tegevusaruandest, riigi konsolideeritud ja konsolideerimata raamatupidamise aastaaruandest, täiendavast informatsioonist kohalike omavalitsuste kohta ning täiendavast informatsioonist avaliku sektori ja valitsussektori kohta. Koondaruande juurde kuulub Riigikontrolli kontrolliaruanne. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud 2012. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (298 SE) esimene lugemine. Eelnõu puudutab eelarvemahtu muutmata muudatusi ministeeriumide valitsemisalade ja Riigikogu Kantselei eelarves. Samuti lisatakse paragrahv, millega antakse Vabariigi Valitsusele volitus korralduse tegemiseks kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega enampakkumisel müümisest saadud vahendite sihtotstarbeliseks kasutamiseks. Tekstiparagrahvi lisamise põhjus on perioodi 2013–2020 Euroopa Liidu sisese kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi varajaste enampakkumiste käivitamine juba 2012. aasta lõpus ja mitte 2013. aastal, nagu algul plaanitud. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse ja kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muutmise seaduse eelnõu (279 SE) esimene lugemine. Eelnõuga pikendatakse Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse kehtivust ning lükatakse edasi kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse jõustumise aega. Eesti keskmise palgaga on praegu seotud Vabariigi Presidendi, peaministri, Riigikohtu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri, kõigi kohtuastmete kohtunike, riigisekretäri, ministrite, kaitseväe juhataja, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku, riikliku lepitaja, Eesti Panga esimehe ja nõukogu liikme ametipalk ning kaudselt ka teised ametikohad läbi seotuse ministri palgaga. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu (293 SE) esimene lugemine. Seadusmuudatustega reguleeritakse jäätmeseaduses teatud ohtlike ainete kasutamist elektri- ja elektroonikaseadmetes, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastavast direktiivist. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 211/2011 “Kodanikualgatuse kohta” rakendamise seaduse eelnõu (276 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on riigisiseselt määrata valitsusasutused, kes täidavad kodanikualgatuse määrusest tulenevaid kohustusi, ning ühtlasi määrata selleks otstarbeks ka menetluslikud alused. Euroopa Liidu lepingu artikli 11 lõike 4 alusel on ELi õigusesse lisandunud kodanikualgatuse institutsioon. 16. veebruaril 2011 võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 211/2011 kodanikualgatuse kohta. See võimaldab kodanikel pöörduda otse Euroopa Komisjoni poole taotlusega, milles kutsutakse komisjoni üles esitama liidu õigusakti ettepanek aluslepingute rakendamiseks, ja annab neile samasuguse õiguse, nagu on Euroopa Parlamendil Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 225 ja nõukogul ELi toimimise lepingu artikli 241 alusel. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (283 SE) esimene lugemine. Seadusmuudatustega kehtestatakse tuletornitasu ja navigatsioonitasu tasu asemel ühtne veeteetasu. Samuti muudetakse täielikult seni kehtinud tasude arvestamise aluseid, kuna minnakse üle ühel kogumahutavusühikul (1 GT) põhinevale tasu suurusele, millega korrutatakse laeva kogumahutavus. Lisaks kehtestatakse piirmäärad, millest suuremat veeteetasu laev maksma ei pea. Kalendriaasta jooksul mitmeid külastusi tegelevatele laevadele tehakse soodustusi. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Eesti Keskerakonna fraktsioon tegid ettepaneku nimetatud eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 21 ja vastu 40 Riigikogu liiget. Ettepanek ei leidnud toetust ja seega suunati eelnõu teisele lugemisele.

Istung lõppes kell 20.28

Loe lisa istungi stenogrammist:

Riigikogu pressitalitus

Tagasiside