Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu võttis vastu kolm seadust

76 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud välismaalaste seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus (212 SE), mille eesmärk on vähendada elamislubade väärkasutuse ohtu terviklikult ja tagada, et sisserände piirarv täituks nende isikutega, kelle elama asumine Eestisse toimub avalikes huvides ehk kes aitavad kaasa Eestis ühiskonna arengule. Seadus täpsustab äriühingu juhtorgani liikmena või lähetatud töötajana töötamiseks, ettevõtluseks, aga ka kaaluka avaliku huvi korral tähtajalise elamisloa andmise aluseid ja eesmärke.                       

74 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse muutmise seadus (220 SE), mis täpsustab väärtpaberi prospektide koostamise ja nende avalikustamise korda ning vähendab väärtpaberiemitentidel ja vahendajatel lasuvat halduskoormust prospektide koostamisel. Samuti suurendab investorite kaitset piisava teabe esitamise kohustusena prospektides, mis peab vastama eelkõige tavainvestorite (jaeinvestorite) vajadustele.                       

76 poolthäälega võeti vastu rahanduskomisjoni algatatud vedelkütuse seaduse muutmise seadus (228 SE), mis viib seaduse kooskõlla Riigikohtu otsusest tulenevate soovitustega. Nendest lähtuvalt reguleeritakse täpsemalt tagatise vähendamise aluseid, et lihtsustada Maksu- ja Tolliameti tegevust, muuta see kontrollitavamaks ja vähendada võimalikke kaebusi. Sarnased alused ja kriteeriumid, mis reguleerivad tagatise suurendamist, kehtestatakse ka tagatise vähendamisele. Täiendavalt sätestatakse tagatise vähendamise üle otsustamisel kriteeriumitena isiku juhtimis- või kontrollorgani liikme võimelisus ehk pädevus tegutseda kütuse käitlemise valdkonnas, samuti ettevõtlusega tegelemise varasem kogemus ja ettevõtte tehtud investeeringud kütuse käitlemise valdkonnas. Seaduse eesmärk on vähendada võimalust, et kütuse müügi tegevusalal tegutseda sooviv ettevõtja, kes kasutab esindusisikuna nn „tankisti“ ja kellel puuduvad teadmised ja varasem kogemus kütuse käitlemise alal, saaks alla 100 000 euro suuruse tagatise. 

Riigikohtu esimees Märt Rask andis ülevaate kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta. 

Tulenevalt kohtute seadusest teeb Riigikohtu esimees parlamendile kord aastas ülevaate Eesti kohtukorraldusest, õigusemõistmisest ja seaduste ühetaolisest kohaldamisest. Rask märkis, et tänases ettekandes on tehtud valik probleemidest, mis vajavad kohtuvõimu poolelt vaadatuna, seadusandja ja  täitevvõimu koostöös läbiarutamist ja lahendamist. Kui eelmise aasta ettekanne keskendus tsiviilkohtumenetlusele, mille märksõnadeks olid kõrged riigilõivud, kättetoimetamine ja mõistlik menetlusaeg, siis tänases ettekandes peatus riigikohtu esimees õigusvaldkondadest põhjalikumalt halduskohtumenetlusel. Ta selgitas, et ettekande rõhuasetused on läbi arutatud käesoleva aasta maikuus toimunud kohtute haldamise nõukojas, mistõttu võib öelda, et ettekanne ei too Riigikoguni mitte ettekandja vaid eelkõige kohtusüsteemi mured ja probleemid. 

Rask rõhutas, et riik on kohustatud tagama õigusemõistmise tõrgeteta toimimise. Kohtumenetluse pikkuse statistilist keskmist vaadates saab kinnitada, et möödunud aastal töötas kohtusüsteem esimeses astmes ehk maa- ja halduskohtutes kiiremini kui ülemöödunud aastal. Nii tsiviil- kui ka kriminaalmenetluses on viimase viie aasta jooksul menetlusajad lühenenud, vaid halduskohtutes on näha menetlusaja väikest pikenemist. Rask kordas eelmise aasta ettekannet ja rõhutas, et menetluste kiirendamine on vaieldamatult õige ja saja päevase keskmiseni jõudmine julgelt seatud eesmärk. „Eesmärki pole mõtet kritiseerida. Kohtumenetluste kiirendamine, kuni see ei kahjusta kohtumenetluse kvaliteeti, on igati põhjendatud,“ ütles Riigikohtu esimees. Ta tunnistas, et kohtust oma rikutud õigustele kaitset otsivat inimest huvitab paraku üksnes kogu kohtutee pikkus, mitte menetluse kiirus ühes või teises kohtuastmes. Liigne kiirustamine ja pealiskaudsus on kurjast. Rask toonitas, et kohtute töö ebaefektiivsuse põhjusi ei ole võimalik kõrvaldada seadusloome propagandaprojektidega, mis loovad illusoorse pildi, nagu oleks lihtsa seadusemuudatusega võimalik kõrvaldada kümneid õigusemõistmise sujuvat kulgemist takistavaid asjaolusid. Kohtute tööd ümberkorraldavate seaduseelnõude menetlemisel on seadusandjal mõistlik ära kuulata kohtunikkond, selgitas Rask. 

Läbirääkimistel võtsid sõna Rait Maruste ja Marko Pomerants.                      

Riigikogu lõpetas valitsuse algatatud Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (223 SE) teise lugemise. Eelnõu näeb ette Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse (REKK) ülesannete üleviimise ministeeriumi hallatavasse sihtasutusse Innove ning sellega seonduvalt REKK tegevuse lõpetamise. Eelnõu kohaselt muutub SA Innove pärast halduslepingu sõlmimist keskseks üld- ja kutsehariduse programme ja arendusi koordineerivaks asutuseks. Uuendatav SA Innove jaguneb kolmeks struktuuriüksuseks: üldhariduse ja seire agentuur, kutsehariduse agentuur ja struktuuritoetuse agentuur.                       

Istungi stenogramm on internetis siin

Riigikogu pressitalitus

Tagasiside