Riigikogu võttis vastu haldusreformi seaduse, mis seab kohaliku omavalitsuse minimaalseks suuruseks vähemalt 5 000 elanikku ning sätestab tähtajad, mille jooksul peavad kohalikud omavalitsused uutele kriteeriumitele vastama hakkama ja toetused omavalitsuste ühinemise korral.

Valitsuse algatatud haldusreformi seaduse (200 SE) poolt hääletas 56 ja vastu oli 38 saadikut. Erapooletuid ei olnud.

Haldusreformi seadus sisaldab endas haldusreformi läbiviimise aluseid ja korda ning see määrab ära kohaliku omavalitsuse miinimumsuuruse ja sellega seotud erandid. Haldusreformi eesmärk on omavalitsuste moodustumine, mis suudavad pakkuda inimestele paremaid avalikke teenuseid, tagada piirkondade konkurentsivõime kasvu ning täita iseseisvalt neile seadusega pandud ülesandeid.

Seaduse kohaselt peaks kohalikus omavalitsuses elama üldjuhul vähemalt 5 000 inimest. 80 protsendil Eesti omavalitsustest on elanikke täna vähem kui 5 000.

Vastavalt seadusele on kohalikel omavalitsustel kuni 2016. aasta lõpuni aega vabatahtlikeks ühinemisteks ning valitsus maksab sellistele omavalitsustele ühinemistoetust. Ühinemistoetusteks on ühtekokku ette nähtud kuni 80 miljonit eurot.

Kui ka pärast vabatahtlikke ühinemisi on jätkuvalt kriteeriumitele mittevastavaid omavalitsusi, teeb valitsus neile tuleval aastal esmalt ettepaneku vabatahtlikuks ühinemiseks ning kui ka see ei anna tulemust, siis ühendab need omavalitsused.

Seadus jõustub üldises korras ehk 10. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Läbirääkimistel sõna võtnud Keskerakonna fraktsiooni liikme Kersti Sarapuu sõnul ei saa Keskerakonna fraktsioon toetada seaduseelnõu ja tõi välja põhjuse. „Kuigi eesmärk pakkuda paremaid avalikke teenuseid on iseenesest üllas, kardame, et see on kujunemas pelgalt loosungiks, sest tänase rahastamismudeli juures ning vaadates ka järgnevate aastate eelarvestrateegiat, ei saa me kuidagi tagada kindlust nende kvaliteetsete teenuste pakkumiseks ja seda just rahalise katte puudumise tõttu,“ ütles ta.

„Haldusreformi näol on tegemist riigireformi esimese sammuga,“ ütles Reformierakonna fraktsiooni liige Kalle Laanet. „Me peame minema edasi Eesti riigivalitsemise tõhustamise ja uute ideede leidmisega.“ Laanet tõi välja, et Reformierakond toetab eelnõu vastuvõtmist.

Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni liige Siim Kiisler ütles, et nad toetavad tänast eelnõu ja kutsuvad ka kõiki teisi fraktsioone üles seda toetama. „Samas me anname endale aru, et see eelnõu on kompromiss, ja kompromissidel on alati omad puudused. Me oleme korduvalt välja öelnud, et see seadus oleks võinud olla ambitsioonikam,“ lisas ta. „IRL vaatab nõudlikult regionaalvaldkonna eest vastutava ministri otsa, oodates lubatud ettepanekuid omavalitsuste ülesannete ja rahastamise muutmiseks, nii nagu see on kohane tugevamatele, suurematele omavalitsustele.“

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liige Ivari Padar ütles, et nad toetavad seaduse vastuvõtmist. Padari sõnul on see seadus alles esimene etapp ja aste suuremaks teemaks, mille nimi on riigireform. Ta lisas, et haldusreformi seadust ja kõike temaga kaasnevat tuleb vaadata laiemalt selles perspektiivis, mis puudutab teenuste kättesaadavust, ka tööhõivet maapiirkondades. Padari sõnul tuleks tänast sammu tuleks võtta esimese astmena ning minna haldusreformi ja riigireformiga edasi mõistlikutes tempodes ning väga selgelt läbikaalutletult.

Vabaerakonna fraktsiooni liige Artur Talvik ütles, et nemad on eelnõu vastu ning lisas, et sooviti seaduseelnõusse viia rohkem sisse kogukondlikku mõttelaadi.

Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liige Henn Põlluaas tõi välja, et ei toeta eelnõud. Põlluaasi sõnul suurendab see ääremaastumist ning et teenused hoopis halvenevad, kuna nad ei ole enam kättesaadavad suurele osale inimestest.

Riigihalduse minister Arto Aas sõnas, et haldusreform juba käib. „Toonitan, et enamuses Eesti omavalitsustes ühinemisläbirääkimisi peetakse, ja peetakse aktiivselt, konstruktiivselt ja täie tõsidusega,“ ütles ta. „Tahan kinnitada valitsuse poolt, et me jätkame järgmiste sammudega, mis puudutavad omavalitsuste mudeli reformimist, uuendamist. Meil on valmis seaduseelnõu toorikud, mis puudutavad omavalitsuste koostööd, loomulikult ka rahastamist.“

Riigikogu võttis vastu veel 4 seadust:

Valitsuse algatatud kohtute seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (203 SE) muudab kohtunikuametisse kandideerimise regulatsiooni paindlikumaks, et tagada tulevaste kohtunikukonkursside õnnestumine. Seadusemuudatuse tulemusel ei pea kohtunikuks kandideerijad enam läbima kohustuslikku ettevalmistusteenistust, vaid vastama kohtunikule esitatavatele nõuetele, sooritama edukalt kohtunikueksami ning läbima konkursi.

Läbirääkimistel võttis sõna Kalle Laanet Reformierakonna fraktsioonist, Jüri Adams Vabaerakonna fraktsioonist ja Andres Anvelt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.

Seaduse poolt hääletas 65 ja vastu 6 saadikut. Erapooletuid ei olnud.

Seadus jõustub 2016. aasta 1. augustil.

Põhiseaduskomisjoni algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seadus (181 SE) sätestab Riigikogu liikme õiguse kuuluda kohaliku omavalitsuse volikogusse ja täita volikogu liikme ülesandeid. Seadus kaotas piirangud, mille järgi Riigikogu liikmed ei või osaleda valla- ja linnavolikogude töös.

Läbirääkimistel võttis sõna Külliki Kübarsepp Vabaerakonna fraktsioonist, Mark Soosaar Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist, Andre Sepp Reformierakonnast ja Mart Helme Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Seaduse poolt hääletas 58 ja vastu 29 saadikut. Erapooletuid ei olnud.

Valitsuse algatatud erakooliseaduse, noorsootöö seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse (142 SE) poolt hääletas 61, vastu 27 ja erapooletuid 1 Riigikogu liiget.

Riigikogu kiitis tänasel istungil heaks erakooliseaduse muudatused, mille kohaselt riik toetab eraüldhariduskoole tegevuskulude katmisel kuni 2019. aasta lõpuni. Hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud erakoolide tegevustoetust makstakse kuni 2023. aastani.

Seaduse kohaselt muutub erakoolide tegevuskulude katmises osalemine kohalikule omavalitsusele vabatahtlikuks alates 2017. aasta algusest. Linn või vald võib võimalusel erakoole toetada, kui kohalik omavalitsus leiab, et vastav kool on kogukonnale vajalik. Lisaks tekib asutatava erakooli asukohajärgsel omavalitsusel õigus kooli tegevusloa menetlemisel anda arvamus tulevase erakooli kohta.

Riigi tegevustoetus erakoolidele üleminekuperioodil on 75 protsenti kooli asukoha keskmisest tegevustoetusest, kokku suurusjärgus 13,6 miljonit eurot. Koolidele mõeldud toetus on omavalitsuste lõikes erinev, kuid mitte suurem kui 87 eurot õpilase kohta kuus.

Hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud koolide tegevustoetus üleminekuajal on kokku 3 miljonit eurot. Toetuse suurus ühe õpilase kohta tugineb õppekoha tegevuskulu arvestuslikul maksumusel.

Lisaks tegevustoetusele annab riik erakoolidele ka tulevikus haridustoetust samadel alustel munitsipaalkoolidega.

Erakooliseaduse, noorsootöö seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seadus jõustub 1. jaanuaril 2017.

Läbirääkimistel sõna võtnud Reformierakonna fraktsiooni liige Laine Randjärv ütles, et Reformierakond toetab antud eelnõu ja kutsub üles kõiki selle poolt hääletama. „Tulevikus tuleks analüüsida ka erakoolide asutamise ja riigieelarvelise toetuse saamise tingimusi, selleks et tagada kogu riigi koolivõrgu normaalne toimimine,“ ütles ta. Lisaks pööras ta auditooriumi tähelepanu ka mõningatele emotsionaalsetele aspektidele.

Keskerakonna fraktsiooni liikme Mailis Repsi sõnul on Keskerakonna fraktsioon küll sellisel kujul eelnõu vastu. „Aga me oleme rõõmsad selle üle, et üle tüki aja hariduses me näeme selgelt lapsevanemate initsiatiivi, kes soovivad kõige parema tahtmise juures oma laste hariduses kaasa rääkida, ja tegelikult on nemad ainsad, kes seekord võitsid,“ lisas ta.

„Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon toetab erakooliseaduse ja teiste seaduste muutmist. Aga me ei tee seda mitte väga lihtsa südamega,“ ütles Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni liige Priit Sibul. „Ma olen veendunud, et siit saab alguse oluline muutuste jada ja seda mitte vaid erakoolide jaoks. Kogu haridussüsteem muutub sisult mitmekesisemaks ning võrgu osas jõukohasemaks,“ lisas ta.

Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liikme Martin Helme ütles, et nemad ei saa selle seaduseelnõu poolt hääletada, sest seda juhib vale ideoloogia. „See rakendab vale praktika, see on lastevanemate õigusi piirav selles mõttes, et lapsevanemate võimalus oma laste haridusteed ja laste haridusviisi valida saab kannatada. See annab liiga palju võimu keskvõimule ja muudab koolid ja koolipidamise nii-öelda raha eest sitsimise kaudu kontrollitavaks, muu hulgas ka ideoloogiliselt,“ ütles ta.

Vabaerakonna fraktsiooni liikme Krista Aru sõnul seaduseelnõu ei ole täiuslik, kuid annab võimaluse liikuda kogu teemaga edasi. „Iga laps on väärt seda, et maksumaksja rahast rahastatakse tema haridusteed võrdselt. Selle suure eesmärgi nimel me oleme valmis ja nõus koos edasi liikuma, sest teist teed ei ole,“ sõnas Aru.

Valitsuse algatatud riigivaraseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (171 SE) lihtsustab riigivara valitsemist ja toetab ettevõtluse arendamist. Muudatuste kohaselt saavad kohalikud omavalitsused hakata tulevikus riigilt taotlema tasuta maad juhul kui ettevõtluse arendamiseks soovitakse teha olulisi investeeringuid. Muudes olukordades peavad kohalikud omavalitsused ettevõtluseks maa taotlemisel tasuma 65 protsenti maa harilikust väärtusest viie aasta jooksul. Muudatused lihtsustavad võrreldes varasemaga riigivara valitsemist, eriti mis puudutab vara üleandmist ühelt asutuselt teisele. Muudatused vähendavad asutuste töökoormust ning kooskõlastusringe.

Seaduse poolt hääletas 84 saadikut. Vastu ja erapooletuid ei olnud.

Istungi stenogramm http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201606071000

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
[email protected]
Päringud: [email protected]