Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu arutas täna olulise tähtsusega riikliku küsimusena välispoliitikat. Ettekannetega esinesid välisminister Urmas Paet ja väliskomisjoni esimees Sven Mikser.

Välisminister tõstis oma kõnes esile möödunud aasta kui väga erilise ja saavutusterohke aasta, märkides, et esmakordselt saab rääkida välispoliitika ettekandes ka Eesti tegevusest Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioonis (OECD) ning eurotsoonis. Paeti arvates on Eesti XXI sajandi teise kümnendi hakul üks paremini integreerunud riike Euroopas. Paet viitas maailma juhtivale majandusajakirjale The Economist, mis nimetas Eesti aasta riigiks. Möödunud aastal said Eesti poliitikud esmakordselt kaasa rääkida NATO tuleviku kujundamisel s.o strateegilise kontseptsiooni uuendamise protsessis. Euroopa Liidu poliitika sihikindlust ja tulemuslikkust näitab nt 2012. aastal Tallinnas tööd alustav Euroopa Liidu IT-agentuuri peakorter. Jaanuari lõpus avati Tallinnas idapartnerluse koolituskeskus. „Meie eesmärk on vältida eraldusjoonte tekkimist Euroopas, aidates kaasa EL idapartnerite, s.o Armeenia, Aserbaidžaani, Gruusia, Moldova Ukraina ja Valgevene poliitilisele ja majanduslikule lõimimisele Euroopa Liiduga. See hõlmab nii toetust Euroopa Liidu ja idapartnerite assotsiatsioonilepingute sõlmimisele kui ka kõikehõlmava vabakaubandusala loomisele ja viisavabaduse sisseseadmisele. Eesti uues arengukoostöö ja humanitaarabi arengukavas käsitletakse kõiki Euroopa Liidu idapartnereid prioriteetsete sihtriikidena,“ ütles välisminister. Paeti sõnul on murelaps Valgevene, kus Eesti arengukoostöö keskendub kodanikuühiskonna ja haridusvõimaluste toetamisele.
 
Välisminister nentis, et Eesti on asunud järjest aktiivsemalt panustama ÜRO aastatuhande arengueesmärkide saavutamisse. Paet: „Koostöö e-riigi ülesehitamise vallas haarab kõiki kontinente, sh Aafrikat.“ Innovatsioonile oli üles ehitatud ka Eesti väljapanek Šanghai EXPOl. Paeti sõnul on laienenud meie välismajandusgeograafia ja ühes sellega ka Eesti välisesinduste võrk. Järjepidevalt on tõhustatud ettevõtjate teavitamist riigi võimalustest ja nõustatud uutele turgudele sisenemisel, mille tulemused peegelduvad ekspordinumbrites: möödunud aasta oktoobris-novembris kasvas kaupade väljavedu Eestist 48 % võrreldes eelnenud aasta sama perioodiga.
 
Koostöös Põhjamaade ja Läänemere regiooni riikidega leidis äramärkimist Balti- ja Põhjamaade koostöö audit ning Eesti-Läti koostöö tulevikuraport. Minister rõhutas, et nii Eesti, Läti kui ka Leedu jaoks on jätkuvalt üks sõlmküsimusi energiajulgeolek. Läänemere regioonis õnnestus edasi liikuda uute energiaühenduste rajamisega: investeerimisotsused tehti Estlink 2 elektrikaabli rajamiseks Eesti ja Soome vahel ning NordBalt elektrikaabli rajamiseks Leedu ja Rootsi vahel. Minister lisas, et Eestis alustas kauplemist Põhjamaade elektribörs Nord Pool Spot. Lahendamisel on Nord Pool Spoti laienemine Lätti ja Leetu ning Leedu tuumaprojekti elluviimine koos Poolaga, samuti toimiva Balti gaasituru loomine ja regionaalse veeldatud maagaasi (LNG) terminali asukohas kokkuleppimine. Energiajulgeolekut edendatakse ka nii EL kui NATO raames.
 
Paet kinnitas Afganistani-missiooni panustamise jätkamist nii sõjalisel kui arengukoostöö tasandil. Eesti on tõestanud oma pädevust küberjulgeoleku vallas, kus oleme hinnatud partner.
 
Välisminister pidas oluliseks sihtide seadmist keskkonnahoiu ja jätkusuutliku arengu tagamiseks: kasvuhoonegaaside väljalaset on vähendatud 50 % võrra; eesmärgiks on 2020. aastaks jõuda 60 %ni. Samal ajal on suurendatud taastuvenergiaallikate kasutamist; 2020. aastaks on kavandatud  taastuvenergia osakaalu saavutamine 25 %ni.
 
Paet tänas Riigikogu lõpetavat koosseisu tõhusa koostöö eest.
 
Väliskomisjoni esimees analüüsis kogu lõppeva parlamendi tsükli olulisemaid välispoliitilisi teemasid ja trende ning püüdis näha, millised välispoliitilised väljakutsed ootavad parlamenti ees järgmisel neljal aastal. Mikseri sõnul on muutused väliskeskkonnas ja uute ohutegurite esilekerkimine märgatavalt kohandanud Eesti välis- ja julgeolekuliste prioriteetide nimistut ja järjestust. Mikser rõhutas energiajulgeolekut ja varustuskindlust kui kogu maailma rahvusvaheliste suhete üht võtmeküsimust. Teiseks oluliseks teemaks pidas Mikser küberjulgeolekut. Mikser märkis, et lisaks avalike e-teenuste ja elutähtsa küberinfrastruktuuri kaitsemeetmetele tuleb jätkuvalt tähelepanu pöörata küberjulgeolekut puudutavate rahvusvaheliste tavade ja lepete loomisele ja juurutamisele.
 
Mikser tõi esile Riigikogu resoluutse suhtumise Gruusia-Venemaa konflikti Riigikogu avalduste näol, kus ühemõtteliselt öeldakse, et rahvusvaheliselt tunnustatud riigipiiride muutmist sõjalise jõu abil ei ole võimalik aktsepteerida.
 
Komisjoni esimees pidas vajalikuks, et suudaksime sõnastada oma huvid ja ootused ka selliste NATO ees seisvate küsimuste osas nagu raketikaitse ja Euroopas paiknevate taktikaliste tuumarelvade tulevik.
 
Seoses Afganistani küsimusega väljendas Mikser seisukohta, et välisvõitlejad ei peaks Afganistani jääma hetkegi kauemaks, kui vältimatult vajalik. „Meie lahkumise tempot ei peaks määrama meie poliitiline kannatamatus, vaid see, kui kiiresti suudame luua eeldused, et Afganistani enda julgeolekujõud ja tsiviilvõimud suudavad võtta vastutuse riigi julgeoleku eest. Eesti otsus määratleda Afganistan ka ühena meie arengukoostöö olulise sihtriigina räägib selgelt keelt, et oleme mõistnud sõjalise ja tsiviiljulgeoleku jagamatust ka kodust kaugetes kriisipiirkondades,“ ütles Mikser.
 
Mikseri väitel pani majanduskriis, millega kaasnes meie eksportturgude langus, väliskomisjoni pikkadeks kuudeks keskenduma Eesti väliskaubanduspoliitikale. Mikser uskus, et see töö on andnud ühe lisaimpulsi Eesti ettevõtete välisturgudele sisenemist toetavate organisatsioonide ja ametkondade koostöö parandamiseks. Samas nentis ta, et Euroopa Liidu ühtse välisteenistuse institutsionaalne paikaloksutamine on veninud oodatust pikemaks. Mikser: „Vääriline esindatus Euroopa Liidu välispoliitika kujundamisel ja teostamisel kasvatab meie rahvusvahelist mõjukust ja annab meie diplomaatidele värsket motivatsiooni, mis oluliste rahvuslike vahe-eesmärkide saavutamise järel näib olevat kõikuma löönud.“
 
Mikser puudutas ka Wikileaksiga seonduvat: juhtum tõstatab küsimuse, kuidas hakkavad riigid edaspidi hoidma, käitlema ja jagama sensitiivset informatsiooni.
 
Mikser: „Lühidalt kokku võetuna võiks meie nelja aasta välispoliitiline ambitsioon olla järgmine: mõjutada oma huvides neid rahvusvahelisi protsesse, mida me suudame mõjutada, ennustada võimalikult täpselt neid muutusi rahvusvahelistes suhetes ja globaalsetes jõuvahekordades, mida me ei suuda mõjutada, ja olla vajadusel valmis ise muutuma ja arenema, et maailma muutumiseks paremini valmis olla.“
 
Väliskomisjoni esimees tunnustas ka Riigikogu delegatsioonide tööd, märkides, et välissuhtlemise eelarve planeerimisel peaks tulevikus arvesse võtma meie esindajate välja võideldud positsiooni ühes või teises assamblees. Ta pidas Riigikogu välissuhtlust viimasel neljal aastal väga intensiivseks ja efektiivseks ning väliskomisjoni koordineerivat rolli ülimalt oluliseks.
 
Sõnavõttudega esinesid Riigikogu liikmed Silver Meikar, Enn Eesmaa, Mart Laar, Aleksei Lotman, Sven Mikser, Trivimi Velliste, Andres Herkel ja Nikolai Põdramägi.
 
Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 5 muutmise seaduse eelnõu (787 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on laiendada kunstliku viljastamise tervishoiuteenuse saamiseks õigustatud isikute ringi. Eelnõu kohaselt on kavas kaotada sotsiaalministri määrusega kehtestatud loetelu meditsiinilistest vastunäidustustest, mille esinemisel on naise kunstlik viljastamine keelatud. Sellest lähtuvalt hakkab kunstliku viljastamise vajalikkuse ja lubatavuse üle otsustama vaid arst. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
 
Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (879 SE) teine lugemine. Eelnõu üks eesmärke on soodustada lühiajaliste tööde vastuvõtmist, muutes korduva töötuskindlustushüvitise taotlemise inimesele paindlikumaks. Nii on eelnõuga muudetud töötutoetuse ja töötuskindlustushüvitise maksmisel ooteaja rakendamise korda. Korduval töötuks jäämisel ei eelne enam toetuse maksmisele 7- ja 60-päevast ooteaega, st nii töötutoetust kui ka töötuskindlustushüvitist hakatakse pärast lühiajalist töötamist uuesti töötuks jäämise korral arvutama avalduse esitamise päevast. Ka avardab eelnõu võimalusi asendada töötukassasse vastuvõtule tulemine sidevahendi teel pöördumisega, muutes töötukassaga suhtlemise paindlikumaks. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
 
Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu (904 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on psüühiliste erivajadustega inimestele riigieelarvest rahastatavate erihoolekandeteenuste sisu ja korraldust puudutavate kitsaskohtade kõrvaldamine, et muuta erihoolekandeteenuste osutamist puudutav regulatsioon selgemaks. Eelnõu annab erihoolekandeteenust vajavale isikule õiguse saada töötamist toetavat teenust puude raskusastmest või töövõimekaotuseprotsendist sõltumata. Kehtiva seaduse järgi peab olema riigieelarvest rahastatavale toetava iseloomuga teenusele saamiseks määratud kindel puude raskusaste või kindlasse vahemikku mahtuv töövõimekaotuseprotsent. Ka täpsustatakse eelnõuga isiku eraldamist ning lubatakse seda ka juhul, kui isik ei ole ohtlik mitte ainult endale või teistele teenust saavatele isikutele, vaid ka näiteks töötajatele. Samuti annab eelnõu asenduskoduteenusel viibivatele noortele õiguse jätkata oma õpinguid magistriõppes sarnaselt teistele noortele, kes kasvavad oma vanemate juures ja on nende ülalpidamisel. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
 
Majanduskomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Kalle Laaneti, Aivar Riisalu, Jüri Ratase ja Evelyn Sepa algatatud ühistranspordiseaduse § 24 täiendamise seaduse eelnõu (868 SE). Tagasilükkamise poolt hääletas 31 ja vastu 16 Riigikogu liiget. Seega langes nimetatud eelnõu menetlusest välja.
 
Keskkonnakomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud looduskaitseseaduse, ehitusseaduse ja kinnisasja sundvõõrandamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (867 SE). Tagasilükkamise poolt hääletas 28 ja vastu 4 Riigikogu liiget. Seega langes nimetatud eelnõu menetlusest välja.
 
Riigikogu pressitalitus
Tagasiside