Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts märkis, et energia säästmine on päevakorras mitmel tõsisel põhjusel. „Energia tootmiseks valdavalt fossiilsete kütuste varud  ühel hetkel ammenduvad ja kuni inimkonnal pole lahendust, kuidas oma energiavajadust pikaajaliselt katta, on tark raiskamist vältida. Samuti on energia säästmise otstarbekus ilmne ka finantskriisi järgsest madalseisust taas kõrgele tõusnud kütusehindade tõttu. Euroopa energia- ja kliimapoliitikas on samuti energiatõhusus üks peamisi lahendusi,“ rääkis Parts. Ta jätkas, et energiatõhusus tähendab vähema sisendenergia kasutamist samaväärse majandustegevuse või teenuse taset säilitades. Energiasääst on laiem mõiste, mis hõlmab ka tarbimise vähendamist muutuste kaudu käitumises. Energiatõhususe parandamiseks tuleb esmalt teha teatud väljaminekud ehk investeerida energiasäästmisse. Minister rõhutas, et energiasäästu teema on päevakorral Euroopa Liidu poliitikas. Rääkides Eesti eesmärkidest ütles Parts, et tegevuskavas “Eesti 2020”, mille valitsus kinnitas mõni nädal tagasi, on fikseeritud eesmärk hoida energia lõpptarbimine samal tasemel kui me tarbisime energiat aastal 2010, mis on ligikaudu 20 petadžauli. Sellest eesmärgist on kantud ka valitsuse 2011–15 aasta tegevusprogrammi energiasäästuks ettenähtud tegevused. Energiatõhususe parandamise kõige suuremad võimalused on Partsi sõnul kodumajapidamistes, tööstuses ja transpordi valdkonnas. Energiaallikate lõikes tarbitakse rohkelt mootorikütust – 27 % kogu energiatarbimisest, sellele järgnevad kaugküttesoojus ning elekter, vastavalt 23 % ja 20 % ja ülejäänud kütuseliike kokku 30 %. Parts lisas, et hoonete osas on energiasäästu tehniliseks potentsiaaliks hinnatud 25% seal tarbitavast energiast. Mõningate hoonetegruppide puhul on võimalik saavutada kokkuhoidu ligemale 50% ja võib-olla ka rohkem. Tööstusettevõtete küsitlusest lähtuvalt on elektrienergiasäästu potentsiaal tööstuses 10%, soojuse säästmisel 30%,“ Sõidukite kütuse eritarbimine on sarnane Skandinaaviamaade sõidukite keskmisega, mis samas on 20% suurem Euroopa keskmisest. Nendest numbritest lähtuvalt esitas majandus- ja kommunikatsiooniminister järgmised järeldused: 1) Eesti Energia säästupoliitika prioriteet on energia tarbimise tõhustamine hoonetes, seda nii kodudes kui ka avalikes hoonetes, 2) suurt tähelepanu vajavad ka transport ja tööstus ning 3) Eesti energiasäästu potentsiaal on hajutatud ning edu saavutamiseks tuleb tegeleda paljude energiatarbijatega ning läbi viia hulgaliselt ka väikeseid projekte. Sellest tulenevalt on Eesti energiasäästu tegevuses head võimalused väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele. Parts andis ülevaate ka seni energiasäästu vallas riigi poolt tehtust ning tõi välja olulisemad suunad tulevikuks. Lõpetuseks tunnustas minister säästva energia parlamendirühma moodustamist Riigikogus, mille abil tagatakse loodetavasti piisav tähelepanu energiasäästu teemadele järgnevateks aastateks nii Riigikogus kui ka kogu ühiskonnas.

 

TTÜ energeetikateaduskonna dekaan Tõnu Lehtla keskendus oma ettekandes energiatõhususe üldistele aspektidele. Ta rääkis energia tarbimise ja sisemajanduse kogutoodangu vahekorrast maailma riikides, inimarengu indeksi seostest elektri tarbimisega, Maa energiabilansist, energia muundamisest, põhilistest energiakasutuse probleemidest jpm. „Energiasääst, energia tõhusus on otseselt seotud energiasüsteemi optimeerimisega. Energiasüsteem on tervik ja seda tuleb arvestada igal ajahetkel kõigi selles osalejate poolt. Sinna kuuluvad kõik alates primaarenergia tootjatest kuni lõpptarbijani välja ja kõik peavad teatud määral ka vastutama selle efektiivse toimimise eest, vastutama kadude eest. Selleks on vajalik ka vastav majandusmehhanism. Nii et energiasüsteemi optimeerimine on keerukas ülesanne. See peab arvestama varustuskindlust, see peab arvestama tehnilisi ja poliitilisi riske ning majanduslikku tõhusust, energia, regionaalseid ja maailmaturu hindu, tehnoloogia arengut, samuti elu- ja looduskeskkonda ja inimarengut,“ selgitas Lehtla.

79 poolthäälega võeti vastu väliskomisjoni esitatud Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni Parlamentaarse Assamblee (NATO PA) Eesti delegatsiooni moodustamise otsus (18 OE). Otsuse kohaselt kuuluvad NATO PA Eesti delegatsiooni Marko Mihkelson – delegatsiooni juht, liikmed Sven Mikser, Mati Raidma ja asendusliige Kadri Simson.

 

78 poolthäälega võeti vastu väliskomisjoni esitatud Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni moodustamise otsus (19 OE). Otsuse kohaselt kuuluvad ENPA Eesti delegatsiooni Andres Herkel – delegatsiooni juht, liikmed Margus Hanson, Mailis Reps ning asendusliikmed Paul-Eerik Rummo, Indrek Saar ja Ester Tuiksoo.

  

81 poolthäälega võeti vastu väliskomisjoni esitatud Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee (Balti Assamblee) Eesti delegatsiooni moodustamise otsuse (20 OE). Otsuse kohaselt kuuluvad Balti Assamblee Eesti delegatsiooni Laine Randjärv – delegatsiooni juht, Aadu Must – delegatsiooni juhi asetäitja ning liikmed Aivar Kokk, Valeri Korb, Väino Linde, Rein Randver, Andre Sepp, Sven Sester, Neeme Suur, Jaanus Tamkivi, Ülo Tulik ja Vladimir Velman.

 

82 poolthäälega võeti vastu väliskomisjoni esitatud Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamise otsuse (21 OE). Otsuse kohaselt kuuluvad OSCE Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni Väino Linde – delegatsiooni juht, liikmed Juku-Kalle Raid, Olga Sõtnik ning asendusliikmed Jaak Allik, Rait Maruste ja Indrek Raudne.

 

48 poolthäälega võeti vastu keskkonnakomisjoni esitatud Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu liikmete nimetamise otsus (30 OE). Otsuse kohaselt kuuluvad RMK nõukogusse Riigikogu liikmed Liisa-Ly Pakosta ja Indrek Raudne. Otsuse vastu hääletas 15 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi.

  

81 poolthäälega võeti vastu keskkonnakomisjoni esitatud Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus (SA KIK) nõukogu liikmete tagasikutsumine ja uute liikmete nimetamise otsus (31 OE). Otsuse kohaselt kutsuti SA KIK nõukogust tagasi Tõnis Kõiv, Erki Nool, Toomas Trapido ja Margus Tsahkna. Nõukogu liikmeteks nimetati Siim Kabrits, Tõnis Kõiv, Rein Randver ja Andrus Saare.

  

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (24 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on võimaldada aktsiisilaost tarbimisse lubatud kütuse müüjal taotleda kütuse tagatise vähendamist juba enne 2013. aasta 1. jaanuarit sarnaselt tarbimisse lubatud kütuse müüjaga, et tagada tagatise vähendamise võimalus müüjatele võrdsetel alustel. Algatajate hinnangul koormab nimetatud ühe miljoni euro suuruse tagatissumma vähendamise piirang enne 2013. aastat ülemääraselt kütusemüüjaid, kes tegutsevad õiguspäraselt ning kelle suhtes puudub vajadus tagatist kohaldada või oleks õigustatud selle vähendamine. Nimetatud osas ei ole seaduse regulatsioon algatajate arvates mõõdukas ning on seetõttu vastuolus põhiseaduse proportsionaalsuse põhimõttega. Eesti Keskerakonna fraktsioon ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegid ettepaneku nimetatud eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku vastu hääletas 49 ja poolt 37 Riigikogu liiget. Seega suunati eelnõu teisele lugemisele. 

 

 

 

Riigikogu pressitalitus