Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogus oli täna arutusel olulise tähtsusega riikliku küsimusena riigi ja kohalike omavalitsuste partnerlus. Ettekannetega esinesid regionaalminister Siim Valmar Kiisler, Tallinna Ülikooli avaliku poliitika professor Georg Sootla ning põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde.

Siim Valmar Kiisleri sõnul toimib riigi ja omavalitsuste partnerlus kehtivate seaduste raames teatud valdkondades juba ligi paarkümmend aastat. Ta nimetas nt ühistranspordi korraldamist, kohalike sadamate ehitamist ning laevaliiklust, üldhariduskoolide kulude jaotust, riigi toel ehitatavaid koolimaju, lasteaedu ja kergliiklusteid, samuti joogivee kvaliteedi parandamist ning ravikindlustussüsteemi toimimist. „Regionaaltoetuste toel ja koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega arendatakse tihti just omavalitsuste või omavalitsustele kuuluvate mittetulundusühingute poolt välja külastuskeskusi, kompetentsikeskusi ja tööstusalasid. Riigi toel luuakse omavalitsustesse internetiühendusi, koostöös tagatakse hajaasustuse elanikele elekter ja joogivesi. Riik ja omavalitsused peavad oma huvid ühitama tuuleparkide, polügoonide ja paljude muude oluliste objektide osas,” lisas Kiisler. Riigi ja omavalitsuste partnerlus inimestele vajalike teenuste ja elukeskkonna tagamisel toimib tihti otsesuhetena vastutavate riigiametnike ja omavalitsuste ametnike vahel pidevalt, kuid enamasti nähtamatult.  Kiisler märkis, et põhiosa omavalitsuste eelarverahast − 42 % − kulub lasteaedadele ja üldhariduskoolidele, teisel kohal on majandus ehk sisuliselt kommunaalmajandus – teed, tänavad ja transport 20%-ga. Kolmandal kohal vaba aeg ja kultuur, neljandal kohal sotsiaalne kaitse ja tervishoid ning viiendal kohal keskkonnakaitse, põhiliselt jäätmemajandus. „Need on põhivaldkonnad, kus riigi ja omavalitsuste koostöö peab toimima õlitatult,” rõhutas minister. Ta pidas oluliseks riigisisese piirkondliku koostöö suurendamist erinevate regioonide riigivälise koostöövõimekuse tagamiseks, juhtides tähelepanu riigikontrolöri hinnangule väiksemate ehk Eesti puhul enamiku omavalitsuste administratiivse ja juriidilise suutlikkuse kohta.
Spetsiaalse koostöövormina märkis minister valitsusdelegatsiooni ja omavalitsusliitude koostöökogu läbirääkimisi iga-aastase eelarvete tasandusfondi suuruse osas riigieelarve eelnõus.
„Lähemate aastate võtmeküsimuseks on uute töökohtade loomine,” rõhutas Kiisler, lisades, et see valdkond pole olnud omavalitsustele just väga huvipakkuv. Kiisler: „Ettevõtlust oluliselt mõjutavate otsuste tegemine eeldab tänaste omavalitsuste koostööd tööjõuareaalide piires ehk tihti maakonna tasandil. Seni, kuni haldusreformi ei tehta ja omavalitsustel puudub reaalne stiimul laiemat regionaalset koostööd teha, tegelevadki enamus neist koolide ja lasteaedadega ning ettevõtluse arendamisega puutuvad kokku sisuliselt vaid suuremad linnad. Mina näen riigi partneritena tugevaid linnaregioone, mis suudavad olla reaalseteks partneriteks ka ettevõtetele, tuues nii piirkonda uusi töökohti kui ka uusi inimesi.” Kiisler avaldas arvamust, et kohalike teenuste standardid, mida omavalitsused tihti riigilt ootavad, tähendavad vastavas valdkonnas suuresti ka kohaliku otsustusõiguse olulist vähenemist, mille vastu samas ollakse. Seega tuleb leida kesktee kohaliku otsustusvabaduse ja kodanikuõiguste vahel. Regionaalminister näeb riigi ja omavalitsuste suurema koostöö alusena tugevaid demokraatlikke ja efektiivseid omavalitsusi, kellel on piisavad võimalused langetada otsuseid, mis puudutavad kohalikke elanikke ja kes suudavad olla partneriteks ettevõtjatele ja riigile nii piirkondliku haridusruumi kui ettevõtluskeskkonna kujundamisel ning uute töökohtade loomisel. „Riigi ja omavalitsuste partnerluse sisu peab olema inimestele võrdsemate võimaluste loomine kõikjal Eestis, tegeledes just rohkem Eesti inimeste ja perede tegelike probleemidega,” ütles Kiisler.
 
Professor Georg Sootla nägemuses on süsteemis tekkinud täna juba tõsised pinged, mis võivad pärssida Eesti strateegilisi arenguid. „Aastaks 2010 on ka Euroopas tekkinud täiesti uued väljakutsed ja meile toona eeskujuks olnud omavalitsussüsteemides on toimunud või toimuvad põhimõttelised muutused. Seetõttu vajame uut kohaliku omavalitsuse poliitikat, meil on vaja hüpata maha siirderongilt, meil on vaja poliitikat, mis kajastaks stabiilse ühiskonna loogikat ning vastaks uutele Euroopa väljakutsetele,” ütles Sootla. Ta nimetas põhiliste väljakutsetena fiskaalsurutist ja demograafilist kriisi, mis eeldab teist arusaama tasandite suhetest ja autonoomiast. Samuti globaliseerumisest ja euroopastumisest, täiesti uue interneti- ja ülimobiilse põlvkonna, mis elab vähemalt mõttes hoopis teises kogukonnas kui territoriaalne kogukond, tekkimist ning Euroopa makroregioonide tekkimist ja lülitumist Läänemere regiooni strateegia elluviimisse. „Vastused nendele väljakutsetele peaksid olema tulevase omavalitsuspoliitika, täpsemini riigi ja omavalitsuste partnerluspoliitika kesksed orientiirid. Esialgu on need vaja teadvustada, seejärel aga siduda praktiliste probleemide lahendamisega,” rõhutas Sootla. Peamise pidurina kesk- ja kohaliku omavalitsuse suhetes nimetas professor nii fiskaalset kui otsuste tsentraliseerimist.
Sootla tegi ettepaneku kujundada välja Eesti terviklik halduskontseptsioon Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks, aastaks 2018. Sootla soovitas kujundada Riigikogu juurde avaliku halduse alane komisjon ja selle kõrvale alaline kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu mõttekoda, mis ühendaks teadlasi, poliitikuid, tippametnikke ja omavalitsustegelasi. „Seda sammu peaks toetama, omavalitsuspoliitika koordineerimise üleviimine rahandusministeeriumi haldusalasse ja ühe tugeva omavalitsusliidu kujundamine ning praegu poliitiliselt ilmselt kõige lihtsam lahendus, teenuspiirkondade kehtestamine ja ühisteenuspiirkondade kujundamine,” uskus Sootla.
 
Põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde tunnistas mõningate vastuolude eksisteerimist riigi ja kohalike omavalitsuste vahel. Linde nõustus, et oleks tarvis uut kohaliku omavalitsuse korralduse seadust, kus oleks ära toodud omavalitsuste ülesanded ja eesmärgid tänase, kaasaja seisuga, võttes arvesse internetiajastut. Samuti arvas ka Linde, et Riigikogus võiks olla omavalitsuste jaoks üks oma kodukomisjon, kuhu nad võiksid tulla oma probleemide või seisukohtadega. Kaalumist väärib ka ettepanek viia regionaalministri ametikoht koos tema ametibürooga siseministeeriumi juurest rahandusministeeriumi juurde.
 
Nimetatud päevakorrapunktis esinesid fraktsioonide nimel sõnavõttudega Kaia Iva, Arvo Sarapuu, Jaan Õunapuu, Peep Aru, Aleksei Lotman ning Riigikogu liige Jaanus Marrandi.
 
 
Rahanduskomisjoni ettepanekul võeti 45 poolthäälega vastu Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud kohalike maksude seaduse muutmise seadus (774 SE). Seadusmuudatustega tühistatakse kohalike maksude seaduses kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatavate maksude loetelust müügimaks ja paadimaks. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2012. Käesoleva seaduse vastu hääletas 41 ja erapooletuks jäi 4 Riigikogu liiget.
 
 
Riigikogu pressitalitus
Tagasiside