Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogus toimus täna olulise tähtsusega riikliku küsimusena arutelu laste õiguste tagamisest. Ettekandega esinesid sotsiaalkomisjoni esimees Urmas Reinsalu, sotsiaalminister Hanno Pevkur ja õiguskantsler Indrek Teder.

Urmas Reinsalu andis Riigikogule ülevaate sotsiaalkomisjoni korraldatud Lastekaitse Liidu, Terviseameti ja Lapsehoidjate Kutseliidu esindajate osavõtul toimunud lastekaitse teemalistel arudeludel tõstatunud probleemidest. Reinsalu sõnul on tekkinud vajadus uue lastekaitseseaduse tervikteksti järele. Teisena nimetas ta lastekaitsega tegelevate täiskohaga töötajate nappust, eriti mis puudutab järelvalvet teostavaid töötajaid. Sotsiaalkomisjon on pöördunud Omavalitsuste Liidu ja regionaalministri poole palvega kaaluda tõsiselt võimalusi vähemalt olemasoleva lastekaitsetöötajate arvu säilitamiseks 2011. aastal. Kolmandaks peaks ÜRO laste õiguste komitee ja Lastekaitse Liidu soovitusel Eestis olema sõltumatu ametiisik, kes tegeleb laste õiguste järelevalvega. Neljandaks kerkisid Reinsalu sõnul esile hooldus- ehk kasuperede probleemid ja asenduskodude teenus. „Vanemliku hoolitsuseta lapsed vajavad riigi abi,” rõhutas Reinsalu. Sotsiaalkomisjoni esimees märkis ära ka olukorra lastaedades ja lastehoiuga seotud küsimused, samuti selle, et seni ei ole lahendust leidnud sõltuvushäiretega laste ravi ja rehabilitatsiooniprobleemid. Reinsalu: „Riigikogu sotsiaalkomisjon toetab sotsiaalministeeriumi plaani koostada uus laste ja perede arengukava. Uues laste ja perede arengukavas tuleks kindlasti käsitada niisuguseid teemasid, nagu lastekaitse töö korraldus ja järelevalvesüsteem, oluline teema on vanemluse toetamine.”
 
Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul moodustavad lapsed praegu kogu meie rahvastikust 18,6%. „Kuigi sündimus on kasvanud, jätkab kahjuks 0–17-aastaste laste arv tervikuna kahanemist. Samuti kahaneb 0–17-aastaste laste osakaal rahvastikus,” toonitas Pevkur. Pevkur viitas oma sõnavõtus pere olulisele rollile laste maailmapildi ja käitumise kujunemisel, tervise ja turvalisuse mõjutamisel. „Laste riski- ja sõltuvuskäitumise ning psüühikahäirete ennetamise aspektist on väga olulise tähtsusega vanema haridus ja just vanemluse toetamine. Vanemluse toetamine on ennetustöö, mis aitab vähendada vanemliku hooleta laste arvu ning säästab pikas perspektiivis raha,” rääkis minister. Ta lisas, et lähiajal on erinevate organisatsioonide koostöös ministeeriumis valmimas vanemluse toetamise kontseptsioon. Vanemlike oskuste arendamist ja vanemliku vastutuse suurendamist peab väga oluliseks ennetustegevuseks ka justiitsministeeriumi poolt koordineeritav vägivalla vähendamise arengukava. Kõne alla tuli ka võimalik seadusmuudatus, mis käsitleks laste kehalist karistamist lastevastase vägivallana ja lapse inimväärikust alandava käitumisena, mitte kasvatusmeetodina. Minister rõhutas lastekaitsesüsteemi kvaliteedi tõstmise vajadust, lisades, et toimivale lastekaitsesüsteemile lisaks on ülimalt oluline osa haridusel, et nii lasteaias kui koolis oleks turvaline keskkond, kus laste tervis oleks hoitud. „Kool ning toetav pere on väga olulised, et lapsed saaksid omandada õiged harjumused pikaks ja aktiivseks eluks ning neist kasvaksid tublid inimesed,” lõpetas Pevkur.
 
Õiguskantsler nõustus eelkõnelejatega, et hetkel puudub laste ja perede valdkonnas riiklik strateegia. Samuti rõhutas ta reaalselt toimiva lastekaitseseaduse väljatöötamise vajadust. Teder puudutas veel laste õigustega seonduvat, rehabilitatsiooniteenuse kättesaadavuse probleeme, laste ombudsmani, kui laste õiguste ja vabaduste sõltumatu kaitsja ametikoha asutamist ja õigust haridusele.
 
Fraktsioonide nimel esinesid sõnavõttudega Liisa-Ly Pakosta, Heljo Pikhof, Kadri Simson, Maret Maripuu, Mai Treial ja Marek Strandberg, samuti võttis sõna Riigikogu liige Paul-Eerik Rummo.
 
*      *      *
 
Riigikogu võttis 84 poolthäälega vastu valitsuse algatatud kaugkütteseaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse (716 SE). Kaugkütte seadusesse lisatakse säte, mille kohaselt võib võrguettevõtja tarbija võlgnevuse korral katkestada eluruumi kütmiseks vajaliku soojusvarustuse ajavahemikus 1. oktoobrist kuni 30. aprillini üksnes pärast seda, kui tarbijale saadetud teatise saamisest on möödunud 90 päeva ja tarbija ei ole soojusvarustuse katkestamise aluseks olnud asjaolu selle aja jooksul kõrvaldanud. Sotsiaalhoolekande seaduse muudatuse kohaselt saab valla- või linnavalitsus läbi sotsiaalnõustamise protsessi saavutatud taotleja nõusoleku alusel kanda seadusega sätestatud ulatuses ja struktuuris arvestatud eluasemekulude katmiseks eraldatud vahendid otse kommunaalteenuseid osutava või osutanud isiku kontole. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.
 
61 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud tulumaksuseaduse ja perekonnaseaduse muutmise seadus (180 SE). Seadusmuudatuste eesmärk on tagada füüsiliste isikute võrdne kohtlemine sarnaselt juriidiliste isikutega väärtpaberitehingutest saadud kasumi maksustamisel. Tulumaksuseadust täiendati kahe uue paragrahviga, kus sätestatakse finantsvaralt saadud tulu ning investeerimiskontoga seonduv. Investeerimiskonto kasutamisel põhinev süsteem võimaldab teatud enamlevinud liiki investeeringutest saadud tulusid ilma maksukohustuseta edasi paigutada. See annab võimaluse tulumaksukohustust edasi lükata, kui isik määratleb pangakonto enda investeerimiskontona, kannab sellele raha ja seejärel soetab selle raha eest väärtpabereid (või muid finantsinstrumente). Nende väärtpaberite võõrandamisest saadud raha tuleb taas kanda investeerimiskontole, siis ei teki sellest võõrandamistehingust kohest maksukohustust ja saadud raha on täies ulatuses võimalik edasi investeerida järgmistesse väärtpaberitesse. Tulumaksukohustus tekib siis, kui kontolt võetakse välja rohkem raha kui sinna sisse on pandud. Seaduse vastu ei hääletanud keegi, erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige. Seadus jõustub 2011. aasta 1. jaanuaril, § 1punktid 4 ja 10 jõustuvad 2004. aasta 1. jaanuaril ning § 2 2010. aasta 1. juulil.
 
77 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud loomakaitseseaduse muutmise seadus (745 SE). Seadusmuudatustega kehtestatakse loomapidajale nõue omada looma tervise ja heaolu tagamiseks vajalikke teadmisi ning looma pidamisega vahetult tegelevale isikule kohustus läbida selle looma nõuetekohase pidamise koolitus. Eelkõige on tegu vajadusega kehtestada koolituse läbimise nõue broilerite pidamisega vahetult kokku puutuvatele isikutele. Samuti kehtestatakse teatud nõuded loomkatsete läbiviijale, kes peab olema läbinud katseloomade kasutamise asjakohase koolituse või peab kaasama loomkatse läbiviimisse asjakohase koolituse läbinud isiku. Seadust täiendatakse ka sättega, mille kohaselt intensiivses loomapidamises ei tohi teatud loomapidamise eesmärgil peetavate loomade pidamiseks kasutatavas ruumis või ehitises peetavate loomade arv ületada suurimat loomkoormust. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi. Seadus jõustub Riigi teatajas avaldamisele järgneval päeval.
 
 
 
Riigikogu pressitalitus
Tagasiside