Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Peaminister Andrus Ansip andis täna Riigikogule ülevaate teadus- ja arendustegevuse olukorrast ning valitsuse poliitikast antud valdkonnas. Ansipi sõnul on majanduskriisi aastail olnud valitsuse eesmärgiks majanduskeskkonna usaldusväärsuse suurendamine ning erilise tähelepanu all tootlikkust ja konkurentsivõimet tõstvad valdkonnad. „Eesti riigieelarvelise panuse osakaal haridusse ja majandusse ületab selgelt OECD riikide keskmist. Avaliku sektori investeeringute suhe SKPsse on meil Euroopa kõrgemaid. Fakt, et piiratud eelarvevõimaluste juures ületavad riigieelarvelised investeeringud 2010. aastal esmakordselt 1 miljardi euro piiri, on kõnekas,” ütles Ansip. Peaminister jätkas, et 2008. aastal moodustasid hariduskulud 6,7 % sisemajanduse kogutoodangust ning Euroopa Liidu 27 riigist oli see näitaja suurem vaid kolmel riigil – Küprosel, Taanil ja Rootsil. Teadus- ja arendustegevuse rahastamine suhtena SKPsse kasvas kõige sügavamal kriisiaastal 13 protsendipunkti võrra kerkides 1,42 protsendini SKPst.

Ansipi väitel kasvab pidevalt meie teadlaste konkurentsivõime. Kõrgekvaliteediliste publikatsioonide arv on viie aastaga kahekordistunud ning Eesti teadlased on edukad Euroopa Liidu 7. raamprogrammis osalemisel. Euroopa innovatsiooniedetabelis on Eesti tõusnud 13. kohale ning kuulub esmakordselt kohe innovatsiooniliidrite järel olevasse gruppi olles seega paremad EL keskmisest.
Ansip rõhutas: „Eriti hariduses, aga ka teaduses peame oluliselt rohkem tähelepanu pöörama raha kasutamise efektiivsusele. Sama kehtib ka ettevõtete toetamise kohta.” „Teatud valdkondades on teadusasutused ja ülikoolid hädas uute ruumide ja laborite maksimaalse kasutamisega. Euroopas läbilöögivõimeliste teadus- ja arenduskeskuste arendamiseks peame uute pikaajaliste rahastamiskavade kokkupanekul rohkem keskenduma strateegilistele sihtidele ja vältima üleinvesteerimist,” märkis Ansip.
Ansip informeeris, et valitsus astus suure sammu peamiste sihtide väljaselgitamiseks Eesti teadustaristu teekaardi koostamisel. Teekaardis sisalduvad 20 objekti annavad hea aluse edasisteks aruteludeks ja ideede täpsustamiseks teadusasutuste ja ettevõtete koostöös. Riiklikult olulise teadustaristu väljaarendamist rahastab valitsus järgmise kolme aasta jooksul 460 miljoni krooniga. Senisest rohkem tähelepanu tuleb pöörata teadlaste ja kõrgelt haritud spetsialistide juurdekasvu soodustavate ja rahvusvahelisi kogemusi pakkuvate tegevuste tulemuslikkusele.
Peaminister nentis, et vaatamata märkimisväärsetele toetussummadele pole doktoriõppe lõpetanute arvu nelja aastaga suudetud oluliselt suurendada. Ansipi arvates on vaja arutelu ka ülikoolide rollist ja vastutusest.
Ansip rääkis veel ettevõtete konkurentsivõime toetamisest ja ettevõtluskeskkonna soodustamisest, piiriülese taristu arendamise ja lennuühenduste arvu suurendamise vajadusest.
Peaminister lõpetas teadus- ja arendusnõukogu raportis antud hinnanguga, mille kohaselt on Eesti praeguse prognoositud majanduskasvu kahekordistamine lähimal seitsmel aastal teostatav.
 
Sõnavõttudega esinesid Riigikogu liikmed Helmer Jõgi, Mart Laar, Marek Strandberg ja Rein Ratas.
 
Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse ja euro kasutusele võtmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (809 SE) teine lugemine. Seadusmuudatustega täpsustatakse välisõhuheitmete ja jäätmete saastetasu ja maavarade kaevandamisõiguse tasu arvestamise ning maksmisega seotud sätteid. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
 
Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud kalapüügiseaduse ja euro kasutusele võtmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (828 SE) ja (724 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on lahendada probleemid, mis tekivad kalandussektoris kalavaru ülepüügi tõttu. Seaduses sätestatakse normid, mille alusel vähendatakse ülepüüki teinud ettevõtja järgmise aasta püügivõimalust; antakse võimalus hüvitada n-ö sunnitud kalapüük ettevõtjale, kelle püügivõimalused jäid täies mahus kasutamata teiste ettevõtjate ülepüügi tõttu. Riigile antakse võimalus reageerida ülepüügile adekvaatselt ja õigel ajal. Kalavaru kasutamine muutub avalikkuse jaoks läbipaistvamaks. Eelnõu kohaselt on ettevõtjale kalendriaastaks määratud lubatud püügivõimaluse ja selle kasutamise ning tema tegeliku väljapüügi andmed avalikud. Põllumajandusministeerium peab edaspidi iga kvartali kohta koostama ja veebilehel avalikustama ülevaate, mis hõlmab eelnimetatud andmed kõikide Eesti kutseliste kalapüüdjate kohta. Andmed avalikustatakse veealade, maakondade ja püsiasustusega väikesaarte kaupa. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
 
Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud sihtasutuste seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (839 SE) teine lugemine. Seadusmuudatustega luuakse sihtasutusele ja mittetulundusühingule audiitorkontrolli kohustuse osas samalaadsed regulatsioonid. Sihtasutused, mille tulud on väikesed, saavad eelnõu kohaselt suunata need rahalised vahendid (sh annetused sihtasutuse eesmärgipäraseks tegevuseks), mille eest siiani on tulnud tellida kohustuslik audiitorkontroll, oma põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. See tugevdab kolmanda sektori vahendite sihipärast kasutamist. Kehtivad sihtasutuste seadus ja audiitortegevuse seadus sätestavad sihtasutustele absoluutse auditeerimiskohustuse, ka juhul, kui sihtasutusel ei ole eelmisel majandusaastal majandustegevust olnud või on olnud seda väga väikeses mahus. Samas on mittetulundusühingutele audit kohustuslik vaid audiitortegevuse seaduse §-dest 91 ja 92 tulenevatel juhtudel. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste erinev kohtlemine audiitorkontrolli kohustuslikkuse osas ei ole põhjendatud. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
 
Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud hasartmänguseaduse § 111 muutmise seaduse eelnõu (857 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on edasi lükata 1. jaanuaril 2011 jõustuv elektroonilise arvestus- ja kontrollisüsteemi rakendumine, kuna hasartmängu korraldajad pole selleks valmis seoses eurole üleminekuks vajalike täiendavate ümberkorraldustega. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
 
Riigikaitsekomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud rahuaja riigikaitse seaduse ja kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (880 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on ajakohastada riigikaitselisi termineid ning nimetada senine sõjalise kaitse strateegiline kava ümber riigikaitse strateegiaks. Tegemist on eelnõu (805 SE) uuesti algatamisega seoses samanimelise eelnõu 24. novembril toimunud lõpphääletusega, mil seadus ei saanud nõutud koosseisu häälteenamust (51 poolthäält). Käesolev eelnõu suunati teisele lugemisele.
 
Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati Erakond Eestimaa Roheliste fraktsiooni algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (794 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on tõsta karistusseadustiku §-des 145 ja 146 sätestatud kuritegude osas lapseea vanuse määra 16 aastani. Nimetatud paragrahvid puudutavad lapsega suguühendusse astumist ja sugulise kire rahuldamist. Praegu seab karistusseadustik lapseea piiriks 14 aastat. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
 
Täiskogu istungi tööaja lõppemise tõttu jäi pooleli majanduskomisjoni algatatud liiklusseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (874 SE) esimene lugemine. Arutelu jätkub homme kell 14 algaval istungil.
 
 
Riigikogu pressitalitus
Tagasiside