Riigikogu arutas täna olulise tähtsusega riikliku küsimusena riigikaitsekomisjoni koostatud raportit “NATO heidutus Läänemere piirkonnas, hetkeseis ja perspektiivid”, millega riigikaitsekomisjon annab enne NATO tippkohtumist valitsusele oma konsensuslikud soovitused heidutushoiaku tugevdamiseks Läänemere regioonis.

Riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson rõhutas raportit tutvustades, et tegemist on konsensusega kõigi Riigikogus esindatud poliitiliste jõudude vahel.

Mihkelson viitas raporti järeldustele, kus tõdetakse, et viimastel aastatel pingestunud julgeolekukeskkond NATO idanaabruses on pikaajalise iseloomuga ning seda arvestades peab NATO oma kollektiivkaitse tõhustamiseks panustama pikaajalistesse lahendustesse.

Tagamaks alliansi kollektiivkaitse ning võimearenduste jätkusuutlikkuse, peavad eeskätt NATO Euroopa liitlased senisest enam panustama kaitsekoostöösse. Mihkelsoni sõnul tuleb selle all mõista peaasjalikult riikide kaitsekulutuste määra tõstmist, mis täna on Euroopa liitlaste puhul keskmiselt vaid 1,4 protsenti SKPst. Ta tõi välja, et üksnes viis NATO liikmesriiki – Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Poola, Kreeka ja Eesti täidavad poliitilist kokkulepet hoida kaitsekulutused vähemalt kahe protsendi tasemel SKPst.

Mihkelsoni sõnul on kriitilise tähtsusega töötada alliansi ühtsuse tugevdamise nimel. Samal ajal ei tohi unustada, et liitlassuhted toimivad kriisiolukorras ainult siis tõhusalt, kui Eesti suudab senisest rohkem tähtsustada iseseisva kaitsevõime toimimist.

„NATO heidutus ja liikmesriikide kaitse vajavad reaalset tugevdamist ning NATO heidutuse põhimõtted vajavad ajakohastamist,“ ütles Mihkelson. Heidutuse ajakohastamise otsustamine peab tema sõnul toimuma hiljemalt NATO Varssavi tippkohtumisel.

Täna esitletud raportis tuuakse välja, et NATO kaitseplaneerimine, mille praeguseks aluseks on lisajõudude siirmine ja karistusheidutus, peab rohkem keskenduma tõkestusheidutusele ja adekvaatsele ettenihutatud kohalolekule Balti riikides, Poolas ja kogu Läänemere piirkonnas.

Riigikaitsekomisjon leidis raportis, et täiendavalt on vajalik NATO liitlaste rasketehnika ja muu varustuse eelpaigutus Eestisse ja teistesse Balti riikidesse. Samuti rõhutati raportis, et riigikaitse huvides tuleb tagada valmisolek minna NATO Balti õhuturbemissioonilt üle õhukaitsemissioonile, suurendades selleks regioonis paiknevate liitlaste õhuväeüksuste ja sõjalennukite arvu ning luues samas adekvaatse õhukaitsesüsteemi.

Mihkelson tõi välja, et heidutuse tugevdamiseks tuleb koostöös liitlastega saavutada NATO alaline kohalolek Läänemerel, tihendada riigisisest mereseirealast koostööd ning koostöös liitlastega arendada oluliselt edasi Eesti rannakaitsesüsteemi.

Mihkelsoni sõnul tegi komisjon valitsusele ettepaneku kaaluda Eesti kaitsekulutuste suurendamist, arvestades eeskätt hädavajalikke võimearendusi ning vastuvõtva riigi investeerimisvajadust.

Riigikaitsekomisjon rõhutas raportis, et NATO liikmesriigid peavad rohkem investeerima ühisõppustesse, sealhulgas kollektiivkaitse tegevuste läbimängimiseks Läänemere regioonis.

Samuti on raporti järelduste kohaselt oluline suurendada USA ning liitlaste küber- ja elektroonilise sõja alast võimekust Euroopas, sealhulgas tihendada koostööd Eestis paikneva NATO kollektiivse küberkaitse oivakeskusega ning Eesti küberharjutusväljakuga.

Nii raporti põhitekstis kui ka soovitustes tõstab riigikaitsekomisjon esile järjekindlalt panustamist Soome ja Rootsi tõhusamal kaasamisel regionaalsesse kaitsekoostöösse. Soome ja Rootsi võimalik tulevane liitumine NATOga muudaks kogu meie regiooni julgeolekut senisest suurema stabiilsuse ja ettearvatavuse suunas. Raporti viimase soovitusena toetas komisjon sellist dialoogi NATO ja Vene Föderatsiooni vahel, mis põhineb rahvusvahelise õiguse normide järgimisel.

Kaitseminister Hannes Hanso tõi oma ettekandes välja, et vaid tänu laialdasele ühiskondlikule ning erakondade toetusele saab Eesti investeerida riigikaitsesse kaks protsenti SKTst. „See on pälvinud meie liitlaste seas väga positiivset vastukaja, nagu ka tõsiasi, et kaitsekulutuste osas valitseb meil erakondade ülene konsensus,“ ütles Hanso.

Hanso sõnul on kaitsekulutuste hoidmine vähemalt kahe protsendi tasemel SKTst oluline osa Eesti, kui usaldusväärse liitlase mainest. „Tänu poliitiliste tõmbetuulte vältimisele oleme saanud teha olulisi pikaajalisi kaitseplaane,“ ütles ta. „Aga tänases julgeolekumaastikus saab kaks protsenti SKTst olla vaid miinimumstandard.“

„Eesti ei eelda, et keegi hooliks meie julgeolekust enam kui me ise,“ ütles Hanso. „Ent Eesti ei ole üksi, meile on toeks liitlased.“  Kaitseministri sõnul on juba täna kindel, et üks peamisi Varssavi tippkohtumise tulemeid on alliansi kaitse- ja heidutushoiaku tugevdamine NATO piiririikides. See hõlmab nii liitlaste kohaloleku suurendamist Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas, tegelemist Venemaa tõkestusvõimega ja hübriidsõja vastast strateegiat.

„Eesti riigikaitse kilp on esmane kaitsevõime ja mõõk kollektiivkaitse,“ ütles kaitseminister oma ettekandes. Just NATO kollektiivkaitse täidab tema sõnul need võimelüngad, mis käiksid Eesti-suurusele riigile piiratud võimaluste tõttu muidu üle jõu. Näitena tõi ta liitlaste pakutava õhuturbe. Tema sõnul on kõige kiirem võimalus õhuruumi kaitsmiseks tuua Eestisse liitlasvägede õhutõrjeraketisüsteemid, muuhulgas ka pikamaa õhutõrjeraketisüsteemid Patriot, just nagu NATO liitlased on teinud näiteks Türgis.

Hanso märkis, et kaitseplaneerimisega tuleb olla kahe jalaga maas. „Me ei planeeri luua uusi võimeid, mida me ei suuda piiratud ressursside tõttu jätkusuutlikuna elus hoida,“ rääkis ta. „Aga me saame ka ise oma ressursse tõhusamalt ja heaperemehelikumalt kasutada.“ Minister leiab, et näiteks riigisisest mereseirealast koostööd tuleb tihendada ja luua olemasolevate võimete baasil tõhusam mereseire.

Lõpetuseks meenutas kaitseminister, et NATO ega ka Euroopa Liidu ühtsus ning solidaarsus ei saa kunagi olla ühesuunalised. „Me ei saa olla ainult julgeoleku tarbijad, vaid peame ka panustama,“ ütles ta. „Ilma selleta ei ole võimalik loota teiste riikide mõistmisele ja eeldada, et liitlased tulevad meile raskel hetkel appi.“

Rahvusvaheliste Kaitseuuringute Keskuse teadur Kalev Stoicescu sõnul keskendub raport üksnes tavajõududele, sest just need annavad Venemaale kõige suuremad eelised Läänemere piirkonnas, arvestades eriti geograafiat ning senist liitlaste küllalt sümboolset kohalolekut.

NATO üleüldine ülekaal Venemaa suhtes on tema sõnul ilmne, eriti majanduslikus, kuid ka sõjalises plaanis. Samas, Läänemere piirkonnas NATO ülekaal ei peegeldu üksüheselt.

Stoicescu sõnul on heidutusel võtmeroll meie piirkonna julgeoleku tagamises. Selles on tema sõnul oma loogika, mis põhineb psühholoogilistele faktoritele, kuid ka kainetele rehkendustele, kuigi Venemaa puhul tuleb arvestada ka võimalike emotsionaalsete impulssidega. „Venemaa on sõjaliselt üha võimekam ning ähvardavam, kuid ta on NATO poolt heidutatav,“ ütles Stoicescu. Ta lisas, et NATO liitlased on sellest aru saanud ning ka vastavad poliitilised otsused teinud sõjalise kohaoleku suurendamiseks Balti riikides ja Poolas ning ka Läänemerel.

Stoicescu sõnul näitab liitlaste suurendatud kohaolek Venemaale, et NATO suhtub tõsiselt kõikide oma liikmete kaitse tagamisse ning mistahes katse rünnata neid ei jää otsusekindla vastuseta. „Kui tuumariigid USA ja Suurbritannia ning teisedki liitlased, sealhulgas Saksamaa, siirdavad meie piirkonda mitte üksnes sümboolseid, vaid lahinguvõimelisi üksusi, siis nendest ei ole enam võimalik mööda vaadata või lihtsalt mööda minna,“ ütles ta.

Lõpetuseks loetles Stoicescu aspektid, millega tuleb tegeleda. Ta nimetas Suwalki koridori ehk Venemaa võimet takistada liitlaste jõudude kohale toomist ja nende tegutsemist meie piirkonnas. Veel nimetas ta õhutõrjet ja –kaitset, liitlaste märgatavalt suuremat kohalolekut Läänemerel ning NATO raketikaitsesüsteemi, mis peab ulatama ja katma ka Balti riike ja Poolat.

Läbirääkimistel võtsid sõna Eesti Vabaerakonna fraktsiooni nimel Andres Herkel, Keskerakonna fraktsiooni nimel Oudekki Loone, Reformierakonna fraktsiooni nimel Johannes Kert, Vabaerakonna fraktsiooni nimel Henn Põlluaas, Sotsiaaldemokraatliku fraktsiooni nimel Sven Mikser ning Isamaa ja Res Publica Liidu nimel Marko Mihkelson.

Riigikogu võttis vastu neli seadust:

Riigikogu võttis 87 poolthäälega vastu valitsuse algatatud Kaitseliidu seaduse, kaitseväeteenistuse seaduse ja riigikaitseliste sundkoormiste seaduse muutmise seaduse, millega (212 SE) tehakse töövõimereformiga seotud muudatused kaitseministeeriumi valitsemisalas. Kaitseliidu seadus, kaitseväeteenistuse seadus ja riigikaitseliste sundkoormiste seadus viiakse kooskõlla 1. juulil 2016 jõustuva töövõimetoetuse seadusega, säilitades kaitseväelastele ettenähtud sotsiaalsed tagatised praegusel kujul. Võrreldes teiste valdkondadega tekib kaitseväeteenistuses kõige enam tervisekahjustusi ning teenistusülesannete täitmisel saadud vigastused on ühtlasi väga erineva raskusastmega. Töövõimereformi käigus toimuv üleminek osalise või puuduva töövõime hindamisele tähendaks kaitseväelastele ettenähtud tagatiste olulist vähenemist, mistõttu säilitatakse nende puhul ka edaspidi ühekordse hüvitise maksmine vastavalt saadud vigastuse raskusastmele. Kaitseministeeriumi valitsemisalas jätkab kaitseväe arstlik komisjon püsiva töövõimetuse ulatuse tuvastamist ja selle väljendamist töövõime kaotuse protsentides. Samuti säilib kaitseväeteenistuse seaduse alusel töövõimetus- ja toitjakaotuspensioni perioodiline maksmine, et tagada kaitseväelastele suurem kindlustunne kõrgema riskiastmega teenistusülesannete täitmisel. Lisaks töövõimetuse tuvastamisega seotud muudatustele ühtlustatakse eelnõuga kaitseväeteenistuse seaduses ette nähtud sotsiaalteenuste ja abivahendite tagamise korraldust töövõimereformi käigus tehtavate muudatustega. Muudatused on kavas jõustada samal ajal töövõimetoetuse seadusega, 1. juulil 2016.

Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud kiirgusseaduse (169 SE), mis on koostatud keskkonnaõiguse kodifitseerimise raames ning eelnõu eesmärk on kehtivat õigust korrastada ja muuta regulatsioonid adressaatidele arusaadavamaks. Valdavalt jääb regulatsiooni sisu kehtiva seadusega võrreldes samaks, kuid tehtud on ka mõned muudatused ja täpsustused. Seaduse poolt hääletas 82 ja vastu oli 7 Riigikogu liiget.

Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud tubakaseaduse muutmise seaduse (206 SE), millega võetakse üle Euroopa Liidu uus tubakadirektiiv. Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 64, vastu oli 13 ja erapooletuks jäi 5 saadikut.

Seadusega ühtlustatakse liikmesriikides tubakatoodete ja tubakatootega seonduvate toodete tootmise, esitlemise ja müügi õigusnormid. Seadus täiendab tubakaseadust elektroonilise sigareti ja elektroonilise sigareti nikotiini sisaldava täitevedeliku turustamise nõuetega. Elektrooniline sigaret ei tohi sisaldada nikotiini rohkem kui 20 mg/ml ja peab sisaldama nikotiiniannuseid ühtlaselt. Nikotiini sisaldav vedelik ei tohi sisaldada lisaaineid nagu vitamiinid või ained, mis loovad mulje, et toode on tervisele kasulik või ohutu. Seadus kehtestab tubakatoodete ja tubakatootega seonduvate toodete piiriülese kaugmüügi keelu.

Riigikogu võttis veel vastu valitsuse algatatud loomakaitseseaduse, loomatauditõrje seaduse ning loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seaduse muutmise seaduse (222 SE). Selle vastuvõtmise poolt oli 84 vastu 1 Riigikogu liige.

Seadusega viiakse loomade vedamist käsitlev regulatsioon kooskõlla majandustegevuse seadustiku üldosa seadusega ja Euroopa Liidu õigusega. Et takistada metsloomadel leviva eriti ohtliku loomataudi levikut loomapidaja ettevõtetesse ja kodumajapidamistesse ning suurendada riigi tauditõrje võimekust, muudetakse loomatauditõrje seadust, arvestades 2014. aastast tänaseni saadud kogemusi sigade Aafrika katku (SAK) ennetamisel ja tõrjel. Täpsustatakse tauditõrjemeetmeid, sealhulgas Veterinaar- ja Toiduameti pädevust loomataudi kahtluse ja puhkemise korral. Karmistatakse taudidele vastuvõtlike loomade pidamise nõudeid. Täpsustatakse ja kaasajastatakse elussigade piirangutsoonist väljaviimise ning sealiha ja -toodetega kauplemise reegleid. Muudetakse ka loomatauditõrjega seoses tekkinud kahju hüvitamise aluseid. Taudikahjutoetust ei maksta juhul, kui loomapidaja taasasustab piirangutsooni kehtimise ajal loomadega sellise ehitise, kus on sama taudi puhang olnud, ja ta on taudikahjude hüvitamiseks juba toetust saanud. Samuti nähakse ette võimalus, et eriti ohtliku loomataudi leviku tõkestamiseks võib rakendada sõidukite liikumise piirangut. See tähendab, et enne taudivabasse piirkonda sisenemist tuleb mootorsõiduk ja selle haagis puhastada ning vajadusel desinfitseerida. Samuti on juhil kohustus pidada arvestust desinfitseerimise aja, koha ja kasutatud vahendi üle ning säilitada arvestust kajastavaid dokumente vähemalt üks aasta.

Teise lugemise läbis 8 eelnõu:

Majanduskomisjoni algatatud ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (238 SE) muudetakse ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse §-i 16 ja sätestatakse projekteerimise, ehitusprojekti ekspertiisi, ehitusuuringute, ehitise auditi ja omanikujärelevalve tegevusalal kutsepõhise ülemineku tähtaegu. Kehtiva seaduse kohaselt ei saa ilma omandamata kutseta pädevust tõendada alates tänavu 1. juulist eespoolnimetatud tegevusaladel.

Teise lugemise käigus otsustati lükata edasi kutsesüsteemile üleminekut kuni tuleva aasta 31. detsembrini projekteerimise, ehitusprojekti ekspertiisi, ehitusuuringute, ehitise auditi ning omanikujärelevalve tegevusalal. Arhitektuurse projekteerimise tegevusalal tehti erand, millega pikendati kutsetunnistusega pädevuse tõendamisele üleminekut kuni tänavu 31. detsembrini.

Kutsepõhisele tegutsemisele üleminekuks ette nähtud üleminekuperioodide pikkuste kehtestamisel lähtuti kutse andjate võimekusest tagada kvaliteetne kutsete menetlemine, et vältida kiirustamisest tingitud ebakvaliteetset tööd. Samuti on lähtutud sellest, et üleminekuperioodi pikkus oleks piisav ka valdkonnas tegutsevatele isikutele vajaliku kutse saamiseks.

Valitsuse algatatud kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (231 SE) eesmärk on korrastada Kaitseväe luuretegevusega seotud õigusi. Näiteks antakse eelnõu kohaselt Kaitseväele õigus teha teatud infokogumise toiminguid väljaspool Eesti riiki. Seni oli Kaitseväel selline õigus ainult rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonnas. Samuti laiendab eelnõu Kaitseväe õigusi tegutseda olukorras, kus info kogumine eeldab oma isiku varjamist. Selleks on ette nähtud variisiku regulatsioon, mille järgi kaitseväelase seos Kaitseväega on varjatud. Tsiviilkontroll Kaitseväe luure tegevuse üle on tagatud teenistusliku järelevalvega Kaitseministeeriumis ja sisekontrolli meetmetega Kaitseväes. Samuti on Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjonil õigus saada infot Kaitseväe luuretegevuse kohta, kutsuda välja isikuid, nõuda dokumente tutvumiseks ning pöörduda kahtluse korral uurimisasutuse või õiguskantsleri poole.

Valitsuse algatatud säilituseksemplari seaduse eelnõu (157 SE) asendab kehtiva sundeksemplari seaduse. Eelnõu kaasajastab Eesti kultuurile oluliste väljaannete loovutamist, kogumist ja säilitamist. Seaduse senine nimetus asendatakse, et anda paremini edasi seaduse mõte ja eesmärk. Eelnõu sätestab trükise algmaterjali ja filmi algmaterjali kogumise ning säilitamise reeglid. Säilitamiseks loovutatavate trükiste arvu vähendatakse kaheksalt neljale, samuti vähendatakse säilituseksemplari saavate raamatukogude arvu. Riigi kohustust trükiseid pikaajaliselt säilitada kümnes raamatukogus vähendatakse neljale raamatukogule. Et tänapäevane väljaannete kirjastamise tehnoloogia on muutunud, siis suurendatakse riiklikku panust digitaalsete väljaannete ja algmaterjali säilitamistegevusse. Muudatus on vajalik, et vältida olulise osa digitaalse kultuuripärandi hävimine. Samuti tagada juba digitaalselt loodud trükiste säilitamine ning kättesaadavaks tegemine. Eelnõu järgi toimub kõigi füüsilisel teabekandjal (v.a. filmi algmaterjal) olevate säilituseksemplaride kogumine läbi ühtse keskuse, milleks on Eesti Rahvusraamatukogu. See muudab väljaannete ja trükise algmaterjali loovutamise lihtsamaks ning arusaadavamaks. Näiteks trükikoda loovutab trükised viie raamatukogu asemel ühele. Keskus edastab füüsilisel teabekandjal väljaanded nende säilitajatele. Sellega väheneb raamatukogudes säilituseksemplari hankimise dubleerimine. Rahvusraamatukogu hakkab koostama lisaks trükitoodangu statistikale ka võrguväljaannete statistikat. Rahvusarhiivile lisandub ülesanne koguda filmi algmaterjali, et tagada filmipärandi säilimine.

Läbirääkimistel võttis sõna Krista Aru, kes tegi Vabaerakonna fraktsiooni nimel ettepaneku eelnõu teisel lugemisel katkestada. Ettepaneku poolt hääletas 9  ja vastu oli 58 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu teine lugemine lõpetati.

Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse eelnõu (217 SE) koondab ühte seadusesse senised peretoetuste, vanemahüvitise ja elatisabi seadused.

Sotsiaalkomisjoni liige Helmen Kütt ütles eelnõu tutvustades, et lapse sünni ja kasvatamisega seotud toetusi nimetatakse edaspidi ühtselt perehüvitisteks, samuti kaasajastatakse kehtiva õiguskorra aegunud sätted.

Küti sõnul sätestab eelnõu ka uued elatisabi maksmise põhimõtted, mille eesmärgiks on parandada ühe vanemaga elavate laste toimetulekut, kui üks vanematest ei täida ülalpidamiskohustust. Vastavalt valitsuse otsusele on ühe lapse kohta elatisabi suuruseks määratud kuni 100 eurot.

Üldse muudetakse eelnõuga veel 19 eri seadust. Muudatused on seotud ka Sotsiaalkindlustusameti uue infosüsteemi SKAIS2 arendamisega, mis suurendab avalike teenuste osutamise efektiivsust ja inimese jaoks muutuvad tegelikult teenused ja nende kasutamine mugavamaks.

Teise lugemise käigus täiendati eelnõu punktiga, mis puudutab puuetega laste toetust ja puuetega laste vanema toetuse ja alla 18-aastasele lapsele määratud puudega tööealise inimese toetuse maksmist, peatamist ja lõpetamist.

Läbirääkimistel võtsid sõna Dmitri Dmitrijev Keskerakonna fraktsioonist ja Monika Haukanõmm Vabaerakonna fraktsioonist.

Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse (turukuritarvituse direktiivi ülevõtmine) eelnõuga (220 SE) võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu vastav direktiiv turukuritarvituse korral kohaldatavate kriminaalkaristuste kohta. Direktiivi nõude kohaselt tõstetakse turukuritarvituste maksimumkaristused kolmeaastaselt vangistuselt neljale aastale. Turukuritarvituse direktiiv kohustab liikmesriike kuriteona sätestama turuga manipuleerimist ja siseteabe väärkasutamist. Näiteks siseteabe lekitamist, selle alusel kauplemist, kauplemise soovitamist või kauplemisele mõjutamist. Direktiivis nimetatud kuriteod on ka praegu karistusseadustikus kuritegudena nimetatud.

Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse, krediidiasutuste seaduse ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (232 SE) lihtsustab e-residendiks saamist, muudab neile e-teenused kasutajasõbralikumaks ning pakub nii e-residentidele kui Eesti elanikele võimaluse avada pangakonto kontorisse tulemata.

Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse eelnõuga (165 SE) kodifitseeritakse keskkonnaõigust: atmosfääriõhu kaitsega seotud normid korrastatakse ja struktureeritakse kohati ümber, ühtlustatakse lubade menetlemist ja aruandlust. Varasemaga võrreldes lihtsustatakse omavahel seotud lokaalsete ja rahvusvaheliste nõuete rakendamist ja kontrolli. Seaduse väljatöötamisel on arvestatud olemasolevat praktikat, samuti vajadust viia seadus kooskõlla direktiividega. Eelnõu seadusena jõustumisel asendatakse praegu kehtiv välisõhu kaitse seadus.

Keskkonnakomisjoni algatatud veeseaduse § 17 täiendamise seaduse eelnõuga (226 SE) antakse Keskkonnaametile kaalutlusruum, et oleks võimalik lahendada ka olukordi, kus vastanduvad keskkonnakaitse ja muinsuskaitse huvid. Veeseaduse täiendamise seaduse eelnõu algatamine tuleneb Riigikogu otsusest toetada õiguskantsleri 2015. aasta 1. detsembri ettepanekut viia veeseadus kooskõlla põhiseadusega. Kehtiva veeseaduse järgi peab paisu omanik või valdaja lähtuvalt looduskaitseseaduse rajama kalade läbipääsu nii paisust üles- kui allavoolu, kui paisutatud veekogu või selle lõik on kinnitatud lõhe, jõeforelli, meriforelli või harjuse kudemis- ja elupaigana. Selleks tuleb kas rajada paisule spetsiaalne kalade läbipääs või pais lammutada ning ühtki erandit muude väärtuste kaitseks seadus ei võimalda. Eelnõuga kavandatakse täiendada veeseadust sättega, mille kohaselt on võimalik seada eelnimetatud kohustusele leevendusmeetmeid või vabastada paisu omanik üldse kalade läbipääsu rajamise kohustuse täitmisest.

Riigikogu lõpetas kahe eelnõu esimese lugemise:

Valitsuse algatatud e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse eelnõuga (237 SE) luuakse riigisisene regulatsioon e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste ELi määruse (eIDAS määrus) rakendamiseks. Euroopa Liit soovib suurendada usaldust elektrooniliste tehingute vastu siseturul, luues ühise aluse turvalisele elektroonilisele suhtlusele kodaniku, ettevõtja ja ametiasutuse vahel. ELi määrus reguleerib e-identimise piiriülest kasutust ning ühtsete reeglite alustel selliste usaldusteenuste osutamist siseturul nagu e-allkiri, ajatempel, veebisaidi autentimine jm. Määrus aitab kaasa digitaalse ühtse turu edendamisele ja lihtsustab internetipõhiste piiriüleste teenuste kasutamist. E-identimise koostöö järgi peavad liikmesriikide asutused digitaalallkirju vastastikku tunnustama hakkama 2016. aastal ja elektroonilist identiteeti 2018. aastal. Liikmesriigid võivad teiste liikmesriikide elektroonilist identiteeti vastastikku tunnustada ka juba varem. Eelnõu on Eestis kavandatud jõustuma samaaegselt eIDAS määruse jõustumisajaga Euroopa Liidus, mis on tänavu 1. juulil.

Valitsuse algatatud avaliku teenistuse seaduse muutmise seaduse (Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine) eelnõu (240 SE) näeb ette muuta ajutiselt avaliku teenistuse seadust seoses Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi ülesande täitmisega 2018. aasta esimesel poolaastal. Seaduses nähakse ette erisused ametnikele, kes täidavad Eesti eesistumisega seotud teenistusülesandeid. ELi eesistumise eelselt ja ELi eesistumise ajaks luuakse personali paindlikumaks värbamiseks erisus, mille kohaselt võib ametniku määratud ajaks teenistusse nimetada ilma konkursita.

Intensiivse tööperioodi ja suurenenud töökoormuse kompenseerimiseks ning ametnike motiveerimiseks nähakse ette kuni 10-kalendripäevase lisapuhkuse andmise võimalus ja võimalus maksta kehtivast korrast suuremat lisatasu. Kõik seadusesse viidavad erisused kehtivad kuni 31. detsembrini 2018 ja puudutavad vaid neid ametnikke, kes täidavad Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisega seotud teenistusülesandeid.

Istung lõppes kell 19.15

Istungi stenogramm.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

Fotod istungist.

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
6316356; 515 3903
[email protected]
Päringud: [email protected]