Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Istungi alguses andis Riigikogu ees ametivande uus Riigikogu liige Aivar Rosenberg.

Teise lugemise läbis Riigikogus kaks valitsuse algatatud seaduseelnõu:

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõuga (567 SE) luuakse psühhoaktiivsete ainete varajase hoiatuse infosüsteemi andmekogu VAHIS. Andmekogu eesmärk on tugevdada kontrolli turule tulevate või turul olevate narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemise üle ning tagada võimalike kuritarvituste korral kiire riigipoolne sekkumine. Uued psühhoaktiivsed ained kujutavad tervisele potentsiaalset ohtu ning varajase hoiatuse infosüsteemi eesmärk on vahetada infot süsteemis osalevate asutuste vahel, jälgida uute taoliste ainete turule tulekut ning teha ettepanekuid uue aine lisamiseks narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja ja muude kontrollimeetmete rakendamiseks. Seoses seadusemuudatusega hakkavad Tervise Arengu Instituudi, Politsei- ja Piirivalveameti, Maksu- ja Tolliameti, Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ja Ravimiameti ametnikud kasutama VAHIS-es olevaid andmeid eesmärgiga tõkestada uute psühhoaktiivsete ainete sattumist turule, uimastivastaseks võitlemiseks ning rahvusvaheliste ja riigisiseste kohustuste täitmiseks vajalike ülevaadete ja analüüside tegemiseks. 

Krediidiasutuste seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (559 SE) kehtestab uued nõuded pankadele, investeerimisühingutele ja alternatiivfondide valitsejatele. Seadusemuudatustega täiendatakse ja täpsustakse eelkõige pankade riskijuhtimisele esitatavaid nõudeid. Üheks olulisemaks täienduseks on riskikomitee loomise kohustus panga nõukogu tasemel. Samuti täpsustakse sõltumatule riskikontrolli funktsioonile esitatavaid nõudeid. Lisaks riskijuhtimisele reguleeritakse eelnõuga juhtorganite, eelkõige nõukogu rolli juhatuse liikmete valimisel ja nende tasustamisel. Samuti täpsustatakse juhtidele esitatavaid nõudeid. Seadusemuudatus näeb ette ka finantsinspektsiooni pädevuse ja volituste suurendamist pankade üle, sealhulgas lepinguriigis või kolmandas riigis asuvate filiaalide üle järelevalve teostamisel. Eelnõu laiemaks eesmärgiks on suurendada finantsstabiilsust ning tagada finantssektori usaldusväärsus ja läbipaistvus. 

Esimese lugemise läbis Riigikogus seitse valitsuse algatatud seaduseelnõu: 

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (580 SE) näeb ette praegu kehtiva seaduse sõnastuse muutmist seoses tööinspektsiooni kliendiportaali kasutuselevõtuga, mis võimaldab klientidele lihtsamat ja kiiremat elektroonilist suhtluskanalit. Tööinspektsiooni kliendiportaal on klientidele suunatud veebileht, mille abil nad saavad inspektsiooniga elektrooniliselt suhelda ja dokumente vahetada. Portaali kasutuselevõtmist takistab praegu kehtivas seaduses olev nõue esitada dokumendid kirjalikult. Eelnõuga muudetakse ka tööõnnetusest ja töötajale tööõnnetuse tagajärjel ajutise töövõimetuse määramisest teatamise skeemi. Uue korra kohaselt hakkab edaspidi arsti asemel tööandjat tööõnnetusest ja tööõnnetuse tagajärjel ajutise töövõimetuse määramisest teavitama tööinspektsioon. Selline muudatus vähendab arsti teavitamiskohustusi ja võimaldab anda tööandjale lisaks teatisele ka juhised tema edasisteks tegevusteks koos kliendiportaalis asuvate eeltäidetud vormidega ja meeldetuletusteenusega, mis aitavad kaasa tööandja uurimis- ja teavitamiskohustuse õigeaegsele ja korrektsele täitmisele. Samuti kehtestab eelnõu volitusnormi kahele andmekogule, et oleks võimalik valideerida olemasolev töökeskkonna andmekogu riigi infosüsteemi haldussüsteemis ja luua uus ohutu tööelu andmekogu. 

Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (590 SE) lihtsustatakse ajutisest töötamisest teavitamise menetlust, kui isik soovib välisriigist tulles asuda Eestis ajutiselt töötama reguleeritud ametikohal või kutsealal. Seadusemuudatusega kaotatakse ära tähtajad ajutise töötamise teatise ja dokumentide esitamiseks ning vähendatakse andmeid, mida isik peab teatises esitama. Kehtiva seaduse kohaselt peab isik esitama teatise, milles märgitakse ajutise töötamise periood ja koht, töötamise valdkond ning isiku kontaktandmed. Uue korra kohaselt ei peaks teatises enam märkima ajutise töötamise perioodi ja kohta, vaid piisab töötamise valdkonna ja isiku kontaktandmete märkimisest. Eelnõuga kaotatakse seaduses praegu olev nõue, et teatis tuleb esitada hiljemalt 14. kalendripäeval enne ajutiselt töötama asumist. Teatis tuleb küll endiselt esitada enne ajutiselt töötama asumist, kuid selleks ei nähta enam ette konkreetset tähtpäeva. Samuti muutub eelnõu kohaselt kiireloomulistel juhtudel tööle asumisest teatamine. Kehtiva seaduse kohaselt peab isik kiireloomulistel juhtudel teavitama ajutisest töötamisest tagantjärele ning esitama teatise ja dokumendid viivitamata, kuid mitte hiljem kui 14 kalendripäeva jooksul ajutiselt töötama asumisest arvates. Eelnõus pakutud uue korra järgi tuleb teatis tuleb kiireloomulistel juhtudel ka edaspidi tagantjärele pärast ajutiselt töötama asumist esitada, kuid selleks ei nähta enam ette konkreetset tähtaega. 

Veterinaarkorralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (621 SE) eesmärk on viia veterinaarkorralduse seadus kooskõlla majandustegevuse seadustiku üldosa seadusega (MsüS). Kehtivas veterinaarkorralduse seaduses on sätestatud veterinaararsti tegevusloa nime kandev luba, mis oma olemuselt on kutsetegevuse luba ning tuleb seega MsüS-i reguleerimisalast välistada. Selle eesmärgi tagamiseks nähakse eelnõus ette uue mõiste „veterinaararsti kutsetegevuse luba” kasutuselevõtmine ning sätestatakse kutsetegevuse loa andmise alused ja menetlus. Samuti antakse eelnõuga põllumajandusministrile volitus asutada veterinaararstide register. Kehtiva veterinaarkorralduse seaduse alusel välja antud veterinaararsti tegevuslubade üle on seni arvestust peetud loendina. Ajakohane liidestusvõimalustega infosüsteem hõlbustab kutsetegevuse lubadega seotud andmete haldamist ja analüüsimist ning tagab veterinaarteenuse tarbijale suurema läbipaistvuse. Eelnõuga täpsustatakse välisriikides veterinaararsti kvalifikatsiooni omandanud isikutele Eestis töötamiseks kutsetegevuse loa väljastamise menetlust, sealhulgas menetlusaegu, kvalifikatsiooni vastavuse hindamist ning puuduste ilmnemisel pakutavaid võimalusi. 

Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse muutmise seaduse eelnõuga (573 SE) kõrvaldatakse ebatäpsused kehtivas seaduses ning ühtlustatakse eriseaduste regulatsioone majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse omadega. Osaliselt on eriseaduste muudatused vajalikud aja jooksul muutunud regulatsioonide tõttu, samuti on mõningad muudatused ajendatud peatselt jõustuva korrakaitseseaduse rakendamisest. Eelnõu sisaldab endas enam kui 200 muudatusettepanekut. Muu hulgas täpsustatakse näiteks majandustegevuse kohaldamist advokaadi, pankrotihalduri, patendivoliniku, vandetõlgi ja audiitori kutsetegevus ning vastutava spetsialisti mõistet ehitusalal. Samuti täpsustatakse näiteks tegevusloa taotlemist ja loakohustust
erinevates valdkondades. 

Ülemaailmse Postiliidu 25. kongressi lõppaktide ratifitseerimise seaduse eelnõu (610 SE) eesmärgiks on UPU 25. kongressil allkirjastatud dokumentide ratifitseerimine Riigikogus. Üldeeskirjad on UPU tööd korraldav dokument ja liikmesriikidele lisakohustusi sellega ei kaasne. 25. kongressil võeti vastu üldeeskirjade uus kokkuvõttev versioon ning esitati kinnitamisele üldeeskirjade täistekst. Täisteksti vastuvõtmine annab parema ülevaate Postiliidu üldeeskirjadest ja UPU töö korraldamisest. Konventsioon sisaldab kogu rahvusvahelises postiteeninduses kohaldatavaid reegleid ja see on kõikidele liikmesriikidele siduv. Liikmesriigid tagavad, et nende määratud ettevõtjad täidavad konventsioonist tulenevaid kohustusi. UPU koordineerib postiteenuse osutajate ülemaailmset koostööd, kehtestab rahvusvahelise postiteenuse osutamisreegleid, annab soovitusi rahvusvaheliste postiteenuste arenguks ja nende kvaliteedi tõstmiseks. 

Veeseaduse muutmise seaduse eelnõuga (611 SE) muudetakse paindlikumaks avaliku veekogu kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega koormamise regulatsiooni. Avaliku veekogu kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega koormamiseks peab veeseaduse kohaselt olema väljastatud asjakohane hoonestusluba. Hoonestusloa taotlust ei saa aga seaduse kohaselt menetlusse võtta, kui sama avaliku veekogu veeala suhtes on algatatud teine hoonestusloa taotlus või maakonnaplaneering ning selle koostamise menetlus ei ole lõppenud. Eelnõuga muudetakse hoonestusloa menetluse algatamise keeldu paindlikumaks ja kehtestatakse sätted, mille kohaselt võib hoonestusloa menetluse algatada teatud juhtudel ka siis, kui sama ala suhtes on juba algatatud mõne teise hoonestusloa menetlus või maakonnaplaneering. Samuti muudetakse lihtsamate ehitiste puhul hoonestusloa andjat, et võimaldada selliste ehitiste osas kiiremat ja paindlikumat menetlust. Eelnõu kohaselt on sellisteks ehitisteks supelranda teenindavad kuni 60 m2 ehitisealuse pinnaga puhke- ja spordirajatised. 

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (612 SE) kõrvaldatakse lünk Eesti õiguses seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu ja nõukogu direktiivi 90/313/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta artikli 4 lõike 2 üle võtmisega, millele praegu keskkonnaseadustiku üldosa seaduse sätted täielikult ei vasta. Euroopa Liidu õiguse kohaselt peavad liikmesriigid tagama kodanikele hõlpsa juurdepääsu avalike asutuste valduses olevale keskkonnainfole. Olles hinnanud Eesti õigusakte selles valdkonnas, on komisjon jõudnud järeldusele, et nendes on puudujääke. 2013. aasta aprillis esitas komisjon Eestile puudujääkide küsimuses põhjendatud arvamuse, millele saadetud vastuses oli Eesti kõikide komisjoni nimetatud punktidega nõus ning lubas puudujäägid kõrvaldada keskkonnaseadustiku üldosa muutmisega 2013. aasta neljandas kvartalis. Siiani ei ole aga Eesti komisjonile mingitest muudatustest teada andnud, mistõttu komisjon kaebab nüüd Eesti Euroopa Liidu kohtusse. Eelnõu täpsustab ja laiendab riigi võimalusi tunnistada saadud keskkonnateave asutusesiseseks kasutamiseks. 

Fotod ametivande andmisest: http://fotoalbum.riigikogu.ee/v/2014/Riigikogu/9042014/

Istungi stenogramm: https://www.riigikogu.ee/?op=steno&stcommand=stenogramm

Riigikogu pressiteenistus

 

Tagasiside