Riigikogus läbis teise lugemise seaduseelnõu, mis näeb ette keskkonnaseire korralduse tõhustamist ning seiretulemuste ulatuslikumat ja põhjalikumat analüüsimist.

Valitsuse algatatud keskkonnaseire seaduse eelnõu (100 SE) eesmärgiks on täpsustada ja tõhustada keskkonnaseire korraldust, kaasajastada sätteid ja viia keskkonnaseadustiku keskkonnaseire seadus kooskõlla teiste keskkonnaseadustiku seadustega.

Seaduseelnõu keskendub peamiselt seire korraldusele ja sätestab vastutavate täitjate kohustused, seirejaamade ja -alade rajamise ning seire käigus saadud andmete töötlemise ja hoidmise korra. Samuti sisaldab see riikliku keskkonnaseire programmi koostamise ja selle allprogrammide teostamise korra põhimõtted.

Eelnõus täpsustatakse seires osalejate ülesandeid, lähtudes vajadusest suurendada vastutust andmete eest, säilitada kogutud andmed ja tagada nende õigsus, hooldada seirejaamu ja -alasid ning kaasata teadlasi ja eksperte ulatuslikumaks ja põhjalikumaks seiretulemuste analüüsimiseks ning prognooside koostamiseks, sh ka keskkonnaseisundile hinnangu andmiseks.

Riiklikku keskkonnaseiret korraldab ja koordineerib keskkonnaministeerium. Eelnõus täpsustatakse ka keskkonnaseisundist ja selle muutustest avalikkuse kiire teavitamise korda.

Keskkonnaseire on vahend, mis aitab kaasa inimese tervise ja heaolu vajadustele vastava elukeskkonna tagamisele. Keskkonnaseisundi seiretulemusi kasutatakse strateegiate, arengukavade ja tegevuskavade tõhususe hindamisel ja muutmisel ning seireandmed on tõhusa keskkonnakaitse ühed peamised näitajad.

Oluline on seireandmete osa keskkonnalubade menetlemisel ja keskkonnamõju hindamisel, ka järelevalve tegemisel ning keskkonnavastutuse kohaldamisel. Keskkonnaseire peamine eesmärk on seireandmete alusel keskkonnaseisundi ja selle muutuste hindamine ja prognoosimine ning keskkonda mõjutavate tegurite muutuste käsitlemine.

Keskkonnakomisjon tegi eelnõule esimese ja teise lugemise vahel kümme muudatusettepanekut ning Riigikogu toetas neid. Eelnõu täiendati punktiga, mille kohaselt riikliku keskkonnaseire jaama ja ala rajamise kokkuleppe kinnisasja omanikuga sõlmib vastutav täitja. Samuti täpsustati eelnõus, et riikliku keskkonnaseire jaamas, selle läheduses ja riikliku keskkonnaseire alal on keelatud tegevus, mis võib jaama või ala kahjustada, takistada seiretöid või põhjustada riikliku keskkonnaseire programmi täitmise katkemise.

Eelnõu täiendati lõikega, mille kohaselt seirejaama ja –ala talumiskohustuse hüvitisega seonduvas lepitakse kokku vastutava täitja ja kinnisasja omaniku vahel sõlmitavas kokkuleppes, kui kinnisasja omanik seda soovib. Samuti muudeti seaduse jõustumistähtaega, milleks on nüüd 1. jaanuar 2017. Lisaks tehti eelnõusse mitmeid tehnilisi ja sõnastuslikke muudatusi.

Istungi alguses andis ametivande Riigikohtu liige Nele Parrest.

Fotod ametivande andmisest

Istungi stenogramm

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Urmas Seaver
T: 631 6352; 50 39 907
[email protected]
Päringud: [email protected]