Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogus läbis teise lugemise presidendi tagasi lükatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on vähendada käibe varjamise võimalusi.

Teisel lugemisel oli valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse teistkordne menetlemine (493 UA), mille eesmärk on vähendada käibe varjamise võimalusi, parandada konkurentsitingimusi ning suurendada maksulaekumist läbi käibemaksuseaduse rikkumistega tekitatud kahju vähendamise. Rahanduskomisjon esitas eelnõule kuus muudatusettepanekut, mis tulenevad valitsuse ja huvigruppide seisukohtadest. Regulatsiooni on täpsustatud arvestades presidendi otsuses osundatud märkustega.

Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees Remo Holsmer ütles Riigikogu ees kõneledes, et komisjon leidis, et presidendi osundatud puuduste kõrvaldamiseks tuleb täiendada nii eelnõu kui seletuskirja. „Komisjon leidis, et kõige otstarbekam oleks, kui uue seletuskirja koostaks eelnõu algataja. Seletuskirja väljatöötamiseks moodustati rahandusministeeriumis töörühmad, et täpsemalt kirjeldada uue regulatsiooni mõjusid, kaasnevat halduskoormust, andmete käitlemise turvalisust, kavandatavate piirangute proportsionaalsusega seonduvat, ning analüüsida regulatsiooni vastavust Euroopa Liidu õigusele. Rahanduskomisjon möönis, et üheselt mõistetavalt tuleb seaduse uuesti arutamise korral sätestada vabade elukutsetega seonduv ning näha ette rakendussätted, mis võimaldaksid sujuvamat üleminekut uuele regulatsioonile,“ rääkis Holsmer.

Seaduseelnõu näeb ette üleminekuaja. Nii annab eelnõu võimaluse kuni 2016. aasta 20. jaanuarini esitada käibedeklaratsiooni lisal arvete summad summeerituna tehingupartnerite lõikes. Loobutud on raamatupidamise seaduse muutmisest.

Olulisemate muudatustena seaduses võib veel välja tuua, et käibedeklaratsiooni lisal ei kajastata andmeid, millele laieneb seaduse alusel reservatsioonita kutse- või ametisaladuse hoidmise kohustus.

Käibedeklaratsiooni lisal kajastatakse juriidilisele isikule, füüsilisest isikust ettevõtjale ning riigi-, valla- ja linnaasutusele väljastatud ning nendelt saadud arvete andmed ning tehingupartnerile Eestis väljastatud registrikood, notari ja kohtutäituri puhul isikukood. Füüsilisele isikule, kes ei ole füüsilisest isikust ettevõtja, väljastatud arveid lisal ei kajastata. Seega jaekaubanduses ei kajastata käibedeklaratsiooni lisal isikustamata müüki. Näiteks kui ostja pole müüja poole pöördunud palvega väljastada arve ettevõtte nimele, võetakse seda kui isikustamata müüki ning selle arve andmeid käibedeklaratsiooni lisal ei kajastata.

Käibedeklaratsiooni lisal kajastatakse arved, millele kauba võõrandaja või teenuse osutaja on märkinud 20-protsendilise ja 9-protsendilise käibemaksumääraga maksustatava käibe, välja arvatud erikorra esitatud arved, kui arve või arvete kogusumma ilma käibemaksuta on maksustamisperioodil ühe tehingupartneri kohta vähemalt 1000 eurot. Tehingupartneripõhist piirmäära arvestatakse ostu- ja müügiarvete puhul eraldi.

Läbirääkimistel võtsid sõna Sven Sester, Helir-Valdor Seeder ja Aivar Kokk, Toomas Tõniste, Peeter Laurson, Urmas Reinsalu, Aivar Riisalu, Liisa-Ly Pakosta, Andrus Saare, Andrus Ansip, Remo Holsmer, Rannar Vassiljev, Andres Herkel ja Marko Pomerants.

Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepanek ei leidnud teotust, poolt hääletas 20 ja vastu 44 Riigikogu liiget.

Eelnõu lõpphääletus on kavandatud 7. maile.

Riigikogu võttis 80 poolthäälega vastu valitsuse algatatud toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (403 SE). Seadus viib kehtiva regulatsiooni vastavusse põhiseadusega ning suurendab õigusselgust selles osas, kuidas tohib õigusaktis standardile viidata. Seadus ei mõjuta otseselt kehtiva õiguse standardeid kohustuslikuks tegevaid sätteid. Standardi kohustuslikuks tegemise keelatavus ei tulene vastu võetud seadusest, vaid otse põhiseadusest. Vastu võetud seadusel on standarditele viitamise osas üksnes selgitav ja edasist õigusloomet suunav tähendus.

Riigikogu võttis 75 poolthäälega, üks Riigikogu liige jäi erapooletuks, vastu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse “Riigikogu otsuse “Korruptsioonivastase erikomisjoni moodustamine” muutmine” (634 OE). Otsusega nimetati komisjoni liikmeks Andres Anvelti asemele Rein Randver ja Helmen Küti asemele Jaak Allik. Samuti nimetati komisjoni asendusliikmeks Rein Randveri asemel Kalvi Kõva ning Jaak Alliku asemel Kalev Kotkas. Liikmete vahetuse tingis Andres Anvelti asumine justiitsministriks ning Helmen Küti asumine sotsiaalministriks.

Teise lugemise läbisid:

valitsuse algatatud pakendiseaduse ja pakendiaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (561 SE). Eelnõu reguleerib täpsemalt ja suurendab laiendatud tootjavastutuse põhimõttel toimivate pakendi taaskasutusorganisatsioonide tegevuse läbipaistvust. Sellega tõhustatakse kontrolli nende tegevuse üle. Senine praktika on näidanud, et pakendi ja pakendijäätmete kogumissüsteem ei toimi vajalikul tasemel ega taga riigi taaskasutamiskohustuste täitmist. Jäätmete taaskasutamine, eelkõige materjalina ringlussevõtt, muudetakse märgatavalt keskkonnahoidlikumaks. Pakendijäätmete suuremal taaskasutamisel on otsene positiivne keskkonnamõju ringlussevõetud materjalide kasutamise kaudu.

valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (545 SE). Eelnõuga muudetakse tsiviilkohtumenetluses kehtivat menetluskulude kindlaksmääramise korda. Eelnõuga luuakse võimalused muuta tsiviilkohtumenetluses menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine ja vastaspoolelt väljamõistmine menetlusosalistele võrreldes senisega märkimisväärselt kiiremaks. Luuakse menetluskulude kindlaksmääramise kord, kus kulud määratakse kindlaks konkreetse kohtumenetluse raames, millega kulud kaasnesid. Kui seni lahendasid kulude kindlaksmääramise asju valdavalt kohtunikuabid, siis edaspidi määrab menetluskulud kindlaks põhiasja menetleja kohtunik.

valitsuse algatatud avaliku teabe seaduse ja elektroonilise side seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (649 SE). Eelnõu täpsustab riigi infosüsteemi ameti ülesandeid ja järelevalvepädevust ning järelevalve korda. 1. juunist 2011 korraldati riigi infosüsteemi arenduskeskus ümber riigi infosüsteemi ametiks. Sellega loodi valitsusasutus, kelle ülesandeks on põhimääruse järgi teostada järelevalvet andmekogu kasutuselevõtmise ja andmekogu pidamise avaliku teabe seadusele vastavuse üle ning selle alusel kehtestatud õigusaktidele. Samuti muudetakse elektroonilise side valdkonna riiklikku korraldust ja järelevalvet puudutavaid sätteid. Kahe majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi allasutuse vahel jagatud ülesanded koondatakse ühe regulaatori pädevusse. Konkurentsiameti sideturu regulaatori ülesanded, õigused ja kohustused viiakse tehnilise järelevalve ameti pädevusse alates 1. juuli
st 2014. Eelnõus kavandatav muudatus tagab optimaalse valdkonnakorralduse. Tehnilise järelevalve ametil tekib õiguslik alus televisiooni- ja raadioteenuse tegevusloa taotluse läbivaatamise eest küsida riigilõivu.


Istungi stenogramm.

Tagasiside