Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogus läbis neljapäevasel istungil esimese lugemise põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise eelnõu, millega soovitakse parandada koolide tugispetsialistide rahastamist.

Keskerakonna fraktsiooni algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (245 SE) näeb ette eraldada valdadele ja linnadele igal aastal riigieelarveline toetus, mis kataks haridusele tehtavatele kulutustele lisaks ka tugispetsialistide tööjõukulud.

Eelnõu tutvustanud Mailis Repsi hinnangul on viimased kolm aastat olnud tugispetsialistide rahastamine suur tüliõun ning ministrite vahetumisega on muutunud ka tugispetsialistide rahastamise kord. „Kui veel eelmisel aastal tohtis kooli tugispetsialistide tööd rahastada omavalitsustele eraldatud investeeringukomponendist, siis selle aasta algusest ka see võimalus kadus. Nüüd aga on tugispetsialistide palgatõus võimalik vaid juhul, kui direktorite, õppealajuhatajate palgafondist või õpikute, töövihikute vahenditest midagi üle jääb,“ ütles Reps.

Reps selgitas, et õpetajatel ja koolijuhtidel puuduvad spetsiifilised oskused raskemate hariduslike erivajadustega tegelemiseks. „Lisaks seisavad koolid tihtilugu silmitsi nii rahalise kui inimressursi nappusega, mistõttu ei ole eriklasside moodustamiseks piisavalt vahendeid. Logopeedid, eripedagoogid, psühholoogid ning sotsiaalpedagoogid on hariduslike erivajadustega laste õpetamiseks hädavajalikud,“ ütles Reps.

Repsi sõnul on Eestis hariduslike erivajadustega lapsi üle 23 000 ja nad moodustavad ligi 17 protsenti üldhariduskoolide õpilaste koguarvust.

Kultuurikomisjoni esimees Laine Randjärv sõnul avaldasid kultuurikomisjoni liikmed eelnõu arutelul arvamust, et lisaks klassiõpetaja väljaõppele on väga oluline toetada tugispetsialiste rahalises mõttes.

Randjärv märkis, et Vabariigi Valitsus ei toetanud eelnõu oma 16. juuni istungil. Selle põhjenduseks tõi haridus- ja teadusministeeriumi esindaja komisjoni istungil, et tugispetsialistide tööjõukulude katmine on kooli pidaja ülesanne. Samuti on riik viimastel aastatel võtnud erinevate haridusvaldkonna õigusaktide muudatustega kohalikelt omavalitsusüksustelt erinevaid kohustusi, mis on aidanud vähendada nende kulusid. Lisaks pakub riik sihtasutuse Innove abil 2014. aastast igas maakonnas põhikoolidele ja gümnaasiumidele võimalust tellida Rajaleidja keskustest tugispetsialistide teenust.

Läbirääkimistel Vabaerakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Krista Aru ütles, et Vabaerakond toetab eelnõu.

Riigikogus läbis esimese lugemise veel valitsuse algatatud Horvaatia Vabariigi Euroopa Majanduspiirkonnas osalemise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (284 SE). Leping kehtestab riigi Euroopa Majanduspiirkonnaga ühinemise tingimused. Euroopa Majanduspiirkond (EMP) ühendab Euroopa Liidu liikmesriigid ja Euroopa Vabakaubanduspiirkonna (EFTA) riigid ühtsete põhireeglite järgi toimivaks siseturuks. Nende reeglitega tagatakse EMPs kaupade, teenuste, kapitali ja isikute vaba liikumine avatud ja konkurentsile rajatud keskkonnas.

EFTAsse kuuluvad tänasel päeval Norra, Island, Liechtenstein ja Šveits. Šveits ei kuulu rahvahääletuse negatiivse tulemuse tõttu aga EMPsse ning Šveitsi ja ELi suhteid reguleerivad kahepoolsed lepingud.

EMP lepingu alusel on EFTA riikidel võimalik osaleda Euroopa Liidu siseturul, samas säilitades sõltumatuse Euroopa Liidu ühisest põllumajandus- ja kalanduspoliitikast. EMP lepingu järgi kohaldatakse Islandile, Liechtensteinile ja Norrale kogu Euroopa Liidu õigustikku valdkondades, mida EMP lepingus käsitletakse. EMP lepingu osalised on praegu 27 ELi liikmesriiki ning Norra, Island ja Liechtenstein.

Horvaatiast sai 1. juulil 2013 Euroopa Liidu 28. liikmesriik. EMP laienemislepingu sõlmimise vajadus tuleneb Horvaatia ühinemislepingust Euroopa Liiduga, mis kirjutati alla 9. detsembril 2012, ja EMP lepingu artiklist 128, mille kohaselt peab iga Euroopa riik, kellest saab Euroopa Liidu liige, taotlema lepinguosaliseks saamist.

Eestis tuleb EMP laienemisleping ratifitseerida, kuna sellega muudetakse EMP lepingut, mis koos Eesti ühinemist EMPga käsitleva laienemislepinguga samuti Riigikogus ratifitseeriti.

Istungi stenogramm

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
[email protected]
Päringud: [email protected]

Tagasiside