Riigikogus läbis kolmapäeval esimese lugemise Eesti-Vene piirilepingute ratifitseerimise seaduseelnõu, mille lõpp-hääletus ei toimu enne kui Venemaa on jõudnud omalt poolt sama kaugele.

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise Eesti-Vene riigipiiri lepingu ja Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (614 SE) koosneb ühest lausest, millega ratifitseeritakse lepingud. Lepingute eesmärk on määrata kindlaks Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vaheline riigipiir ning piiritleda eelnimetatud kahe riigi vahelised Narva jõe ja Soome lahe merealad. Lepingutele kirjutasid alla Eesti välisminister Urmas Paet ja Venemaa Föderatsiooni välisminister Sergei Lavrov 18. veebruaril 2014. aastal Moskvas.

Riigikogule seaduseelnõu kolmapäeval tutvustanud välisminister Urmas Paet ütles, et piirilepingutel on täna selge julgeolekupoliitiline mõõde. „Piirilepingute sõlmimist on tervitanud mitmed meie liitlased,“ rääkis Paet. Selle leppega kehtestatakse ka välispiir Euroopa Liidu ja Venemaa vahel.

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ütles Riigikogu ees, et rahvusvahelistes suhetes kehtib jagatud põhimõte, et piirid naaberriikidega on lepingutega kinnitatud. „Seega on piirilepete olemasolu pigem reegel kui erand. Juba 1990ndate aastate alguses mõisteti Eestis, et piirilepingute sõlmimisel Venemaaga on meie julgeolekule  positiivne mõju. See aitab suurendada stabiilsust ja ettearvatavust riikidevahelistes suhetes ning välistab võimalikke arusaamatusi ja vääritimõistmisi nii olulisel teemal nagu seda on riikide territooriumid. Selgelt paika pandud ja maha märgitud piir on seega oluline julgeolekut kindlustav tegur,“ rääkis Mihkelson.

Ta selgitas, et väliskomisjon on otsustanud, et esimese lugemise lõppedes liigutakse edasi teisele lugemisele ja ühtlasi lõpphääletusele alles siis, kui ratifitseerimisprotsess on alanud ka Vene Föderatsioonis. See vastab kõigiti ka Venemaa poliitikute varasematele seisukohtadele, mis väljendasid soovi liikuda lõppotsuste suunas võimalikult samaaegselt.

Läbirääkimistel Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Marianne Mikko ütles, Eesti–Vene piirileping pole võluvits, mis lahendaks otsekohe kõik Eesti julgeoleku ja turvalisusega seotud probleemid. „Ükski piirileping pole seda, ükskõik kui kaua või põhjalikult pole seda ette valmistatud ja läbi räägitud. Nii nagu Eesti ja Euroopa ajalugu näitab, tuleb lisaks diplomaatilistele lepingutele olla ka reaalpoliitilisteks katsumusteks valmis. Muud meetmed unarusse jätta tänapäeval on naiivne,“ ütles Mikko. Ta tõdes, et piirileping pole mitte protsessi lõpp vaid algus, sest nüüd tuleb Eestil koos Euroopa Liidu ja NATO-ga hakata välja ehitama tugevat idapiiri – piiri Venemaaga.

Keskerakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Vladimir Velman pööras tähelepanu teede olukorrale kagupiiril ja nentis, et piir on parem kui piirita olek. Velman lisas, et lepinguga ei lõppe piiriala elu, vaid rohkemgi tuleb tegeleda nende probleemidega, mis piirialal on.

Reformierakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Andrus Ansip täpsustas merd puudutavate piirimõistete olemust. Ansipi sõnul Search And Rescue piir ehk merepäästepiir üldjuhul ei kattu ei territoriaalvete piiriga ega majandusvööndi piiriga.

Isamaa ja Res Publica fraktsiooni nimel sõna võtnud Marko Mihkelson ütles, et ühtegi rahvusvahelist lepingut ei ole Riigikogu nii pikalt ja põhjalikult arutanud kui Eesti-Vene piirilepinguid.

Riigikogu kõik fraktsioonid avaldasid Eesti-Vene piirilepingute ratifitseerimise seaduse eelnõule toetust.

Riigikogu võttis 88 poolthäälega vastu valitsuse algatatud krediidiasutuste seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (559 SE). Seadus kehtestab uued nõuded pankadele, investeerimisühingutele ja alternatiivfondide valitsejatele. Seadusemuudatused täiendavad ja täpsustavad eelkõige pankade riskijuhtimisele esitatavaid nõudeid. Üheks olulisemaks täienduseks on riskikomitee loomise kohustus panga nõukogu tasemel. Samuti täpsustuvad sõltumatule riskikontrolli funktsioonile esitatavad nõuded. Lisaks riskijuhtimisele reguleerib seadus juhtorganite, eelkõige nõukogu rolli juhatuse liikmete valimisel ja nende tasustamisel. Samuti täpsustuvad juhtidele esitatavaid nõuded. Seadusemuudatus näeb ette ka finantsinspektsiooni pädevuse ja volituste suurenemise pankade üle, sealhulgas lepinguriigis või kolmandas riigis asuvate filiaalide üle järelevalve teostamisel. Seaduse laiemaks eesmärgiks on suurendada finantsstabiilsust ning tagada finantssektori usaldusväärsus ja läbipaistvus.

Riigikogu võttis 69 poolthäälega vastu valitsuse algatatud „Sisekokkuleppe nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate vahel Euroopa Liidu abi rahastamise kohta mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) alusel vastavalt AKV–ELi partnerluslepingule ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu neljandat osa“ ratifitseerimise seaduse eelnõu (585 SE). Sisekokkuleppega määratakse 11. Euroopa Arengufondi (edaspidi EAF) vahendite kasutamise tingimused, et võimaldada EAF-i raha kasutamist Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide (edaspidi AKV) rühma riikide abistamiseks. EAF-i kaudu toetab Eesti vaesuse vähendamist ja kestlikku majandusarengut partnerriikides, mis avaldab pikaajalist soodsat mõju nii EL-i kui ka Eesti julgeolekule. Toetusega aitab Eesti ohjata migratsioonivoogusid, leevendada looduslike ja inimtekkeliste kriiside ning näljahädade mõjusid. Sisekokkuleppes on eraldi tähelepanu AKV riikidele antava EL-i abi tõhususe parandamisel. EAF-i rakendamine avaldab kaudselt positiivset mõju Eesti positsioonile rahvusvahelises arengukoostöös ja suhetes AKV riikidega. 11. EAF-i suurus on 30,506 miljardit eurot. Eesti osamakse moodustab kogu 11. EAFi eelarvest 0,08635% ehk umbes 26,3 miljonit eurot perioodi 2014–2020 jooksul.

Riigikogus läbis teise lugemise valitsuse algatatud toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (403 SE), mis viib kehtiva regulatsiooni vastavusse põhiseadusega ning suurendab õigusselgust selles osas, kuidas tohib õigusaktis standardile viidata. Eelnõu ei mõjuta otseselt kehtiva õiguse standardeid kohustuslikuks tegevaid sätteid. Standardi kohustuslikuks tegemise keelatavus ei tulene käesolevast eelnõust vaid otse põhiseadusest. Eelnõul on standarditele viitamise osas üksnes selgitav ja edasist õigusloomet suunav tähendus. Eelnõu kolmas lugemine on kavas 23. aprillil.

Riigikogu katkestas õiguskomisjoni ettepanekul valitsuse algatatud perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (546 SE) teise lugemise. Muudatusettepanekute tähtajaks on 2. mai.
 

Esimesel lugemisel läbisid:

Valitsuse algatatud Tallinna Tehnikaülikooli seaduse eelnõu (619 SE), millega kehtestatakse Tallinna Tehnikaü
likoolile (TTÜ) oma seadus. Eelnõuga piiritletakse TTÜ vastutusvaldkonnad ning peamised õppe- ja teadustöö tegevussuunad. TTÜ on Eesti juhtiv tehnikateaduste edendaja, selle vastutuse paremaks kandmiseks luuakse ka vastavasisulised professuurid, mida rahastatakse riigieelarvest. Samuti uuendatakse TTÜ juhtimisstruktuuri, võimaldades ülikoolil oluliselt suuremal määral kaasata juhtimisprotsessidesse ka ülikooli akadeemilisest kogukonnast väljaspool olevaid isikuid. Ülikooli kõrgeimaks juhtorganiks saab kuratoorium, mille liikmetest üle poole nimetavad ülikoolivälised osapooled väljastpoolt akadeemilist kogukonda. Nõukogu saab olema akadeemiline otsustuskogu, kes otsustab ülikooli õppe- ning teadus- ja arendustegevuse küsimuste üle. Rektor juhib ülikooli igapäevast tegevust ja esindab ülikooli. Uue juhtimismudeli rakendumine on ettenähtud 1. jaanuarist 2015. Muudatusettepanekute tähtajaks on 2. mai.

Valitsuse algatatud ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ning teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (625 SE), millega muudetakse regulatsiooni akadeemilise personaliga töölepingute sõlmimist puudutavas osas. Eelnõuga kaasneb töösuhete alaste erisuste kaotamine töölepingu seaduse ja akadeemilise personali töösuhete reguleerimist täpsustavate eriseaduste vahel. See annab töösuhte mõlemale osapoolele võimaluse kujundada töösuhteid lähtuvalt töö tegelikust iseloomust ning arvestada seejuures mõlema poole huvide ja vajadustega. Akadeemilise personaliga sõlmitavate töölepingutele täies ulatuses töölepingu seaduse regulatsiooni kohaldamine suurendab töötajate jaoks eelkõige kindlust töösuhte püsivuse osas. Muudatusettepanekute tähtajaks on 2. mai.

Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (628 SE), mis viib riigisisese õiguse vastavusse EL-i õigusega. Põllumajandusega tegelevatele isikutele soovitakse anda võimalus taotleda otsetoetusi vastavalt tegelikule põllumajandusmaa suurusele ilma siiani kehtinud 2003. aasta võrdlusaasta nõudeta. Senini on otsetoetuste taotlemisel olnud nõudeks, et põllumajandusmaa, millele toetust taotletakse, peab olema kantud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse ning selle maa pindala arvestatakse nii, nagu see oli 2003. aastal. Tulenevalt EL-i vastavast määrusest ei rakendata seda nõuet alates 2014. aastast, mille tõttu on vajalik ka vastavad muudatused Eesti õigusesse üle tuua. Muudatusettepanekute tähtajaks on 23. aprill.

Valitsuse algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu (620 SE), millega reguleeritakse kalalaevade mootorivõimsuse kontrollimist. Eelnõu käsitleb püügivõimaluste jaotamist, püsielanikega väikesaarte ajaloolise püügiõiguse võõrandamist ja andmete esitamise tehnilisi võimalusi. Seadust täiendatakse kalalaevade mootorivõimsuste kontrolli puudutavate rakendussätetega tulenevalt EL-i vastavast määrusest. EL-i määruse kohaselt on liikmesriikidel kohustus tõhustada oma kalalaevade järelevalvet ja sellega seoses sertifitseerida mootorite peajõuseadmed teatud kalalaevadel. Nõue puudutab suurema kui 120 kW võimsusega peajõuseadmega registrisse lisatavaid kalalaevu ning neid, millele paigaldatakse uus peajõuseade või muudetakse olemasolevat. Eestis on selliseid laevu kokku alla poolesaja, millel taolised peamasinaga tehtavad operatsioonid on võimalikud. Samuti kehtestatakse püügivõimalused kaluri kalapüügiloa alusel merealade kaupa. Eelnõu kohaselt saab kalu püüda vastavalt varude tegelikule olukorrale, samuti määrata täpsemalt püüniste paigutamise kohti. Muudatusettepanekute tähtajaks on 23. aprill.

Valitsuse algatatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse eelnõu (622 SE). Eelnõuga nähakse ette programmperioodi majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise rakenduskava, Euroopa territoriaalse koostöö ja EL-i välispiiriülese koostöö programmide ning enim puudust kannatavate inimeste jaoks loodud Euroopa Abifondi rakenduskava elluviimiseks. Eelnõu koostamise aluseks on 2013. aasta detsembri lõpus jõustunud struktuurivahendite kasutamist ning käesoleva aasta märtsis jõustuvad vastavad Euroopa Liidu määrused. Eelnõuga määratakse kindlaks EL-i määrustest tulenevate ülesannete riigisisene jaotus ning asutuste vastutusala. Eelnõuga nähakse ette toetuse taotleja ja toetuse saaja üldised kohustused, toetuse kasutamise ja haldusülesannete täitmise kontrollimise ning toetuse tulemusliku kasutamise jälgimise korraldus, toetuse äravõtmise alused ning vaidemenetluse erisused võrreldes haldusmenetluse seadusega. Muudatusettepanekute tähtajaks on 2. mai.

Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (626 SE), millega täiendatakse pöördmaksustatavate kaupade nimekirja väärismetallide ja väärismetalli sisaldavate metallimaterjalide ning vääriskividega. Muudatuste eesmärk on maksupettuste vältimiseks rakendada kõikide väärismetallide ja vääriskivide käibe pöördmaksustamist, kuna pettuseid pannakse toime lisaks kullamaterjalile ka muude väärismetallide ja vääriskividega. Üksnes kogu kullamaterjali käibele pöördmaksustamise kehtestamine tooks kaasa teiste väärismetallide ja vääriskividega toime pandud pettuste hüppelise kasvu. Seletuskirjas märgitakse, et alates 1. aprillist 2012 kehtestati pöördmaksustamine kullamaterjalile, sealhulgas pooltoodetele, mille puhta kulla sisaldus on vähemalt 325 tuhandikku kaaluosa, ja investeeringukullale, kui selle maksustamise on maksukohustuslane valinud. See muudatus vähendas käibemaksupettuseid kullaturul lühiajaliselt. Pöördmaksustamise vältimiseks hakati müüma sulatatud kulda, mille puhta kulla sisaldus jääb alla sätestatud piiri. Muudatusettepanekute tähtajaks on 2.mai.

Istungi stenogramm: https://www.riigikogu.ee/?op=steno&stcommand=stenogramm&date=1397645720