Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu võttis 88 poolthäälega vastu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud kodakondsuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse (164 SE). Seadusmuudatus annab neile isikuile, kes on ekslikult valitsuse volitatud valitsusasutuse eksimuse tõttu määratletud Eesti kodanikuks, õiguse Eesti kodakondsus säilitada. Säte ei kehti juhul, kui kodakondsuse eelduseks olnud alusdokumendid olid võltsitud. Kehtiva seaduse järgi saab kuni 1995. aastani tehtud ametnike vigu lahendada isikule soodsal viisil, ent pärast 1. juulit 1995 ekslikult välja antud Eesti kodaniku isikudokumentide puhul seadus seda võimalust praegu ette ei näe. Käesolev seadus jõustub 2012. aasta 1. augustil.

47 poolthäälega võeti vastu keskkonnakomisjoni esitatud otsus “Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus nõukogu liikme tagasikutsumine ja uue liikme nimetamine” (244 OE). Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus nõukogu liikmeks nimetati Riigikogu liige Aivar Kokk, kes vahetab seal välja Riigikogust lahkunud Andrus Saare. Otsus jõustub selle allakirjutamisel. Otsuse vastu hääletas 39 Riigikogu liiget.

Õiguskantsler Indrek Teder esines täna Riigikogus ettekandega tähelepanekutest, mis tulenevad Riigikogule esitatud õiguskantsleri 2011. aasta tegevuse ülevaatest. Teder märkis, et hinnang olukorrale on kujundatud enda ja oma nõunike igapäevase töö ning tähelepanekute pinnalt ning kirjalikus aastaülevaates sisaldub kokkuvõte ja viited eelmisel aastal lahendatud kaasuste kohta. Kõnes peatus õiguskantsler üldisematel, aga samas põhimõttelisematel tähelepanekutel. Teder rõhutas: „Enim häirib mind see, et oleme järjest enam võõrandumas põhiseaduse §st 1, mille järgi on Eesti demokraatlik riik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Oleme eemaldumas meie ühiskonna ühest põhiväärtusest – riigi toimimise alusest. Selles, et kõrgeim võim on Eesti rahval, sai kokku lepitud 1992. aasta juunis toimunud rahvahääletusel, kus võtsime vastu tänavu 20-aastaseks saava põhiseaduse. Ühtlasi sai toona määratud, kuidas rahvas võimu teostab.“ Ta jätkas, et igapäevast võimu teostab rahva nimel Riigikogu ja kõik, mida Riigikogu peab otsustama, on osati põhiseaduses otse kirjas, osati on see tuletatav põhiseaduse sättest ja mõttest. Kahtluseta on demokraatlikus õigusriigis olulised kõik küsimused, mis seonduvad põhiõiguste ja vabaduste piiramisega. Teder rääkis, et muuhulgas peab põhiseadus oluliseks ka riigilaenude tegemist, riigile muude varaliste kohustuste võtmist, maksude kehtestamist. „Meie põhiseaduse järgi ei saa Riigikogu oluliste küsimuste otsustamist delegeerida mõnele oma komisjonile. Riigikogu komisjon, ükskõik kui kõlav selle nimi ka ei oleks, ei asenda Riigikogu täiskogu. Vaatamata põhiseadusest tulenevale, on Eestis levimas trend, kus rahva esindajad otsustavad aina vähem. Ka oluliste otsuste langetamine delegeeritakse täitevvõimule, mõnele parlamendi komisjonile, eraõiguslikule isikule, rahvusvahelisele organisatsioonile,“ hoiatas Teder. Ta vihjas, et osundas juba eelmisel aastal Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi kaasusega seonduvalt asjaolule, et ka Euroopa võlakriisi teisi riike abistades või tulevikus abistamisveksleid andes peab Riigikogu järgima, et talle, st Riigikogu täiskogule jääks otsustusõigus muu hulgas abistamistingimuste määramise üle, kuna need mõjutavad oluliselt Eesti rahaliste kohustuste realiseerumist. Seega ei piisa, et Riigikogu otsustab, et Eesti on pöördumatult ja tingimusteta valmis rohkem kui miljardi euroga panustama Euroopa päästeplaani, kui jätab täpsemate päästmise tingimuste kokkuleppimise Riigikogu komisjonile või sootuks väljapoole Eestit. Selline otsus ei oleks kooskõlas Riigikogu kohustusega otsustada kõik olulised Eesti riiki puudutavad küsimused. Õiguskantsler lisas, et samas on põhiseadus on elav dokument, mida tuleb sisustada muutunud ühiskondlike olude ja väärtuste kontekstis. „Kuid kas olud ja väärtused on sedavõrd muutunud? Kas rahvas soovib enda otsustusõiguse äraandmist või otsustusest kaugenemist? Kas seda saab teha põhiseaduse norme radikaalselt teistmoodi tõlgendades või tuleb selleks muuta põhiseadust,“ esitas Teder mitu küsimust.

Õiguskantsler rääkis veel sellest, et üle-euroopalisi trende jälgides võib öelda, et rahvusparlamentide roll on mõneti vähenenud ning rohkem otsuseid võetakse vastu täitevvõimu või hoopis kellegi kolmanda, näiteks Euroopa Komisjoni tasemel. Nähtust, kus kirjade järgi peaks toimuma demokraatia ehk rahva võim, kuid tegelikkuses on võimu ja otsuse seos rahvaga kauge, on hakatud nimetama postdemokraatiaks. Kuigi viimasel kümnendil on tendents olnud rahva otsustusõiguse vähenemise suunas, tuleb küsida, kas see on ikka õige tee või peaks oluliste otsuste legitimeerimise allikaks jääma siiski rahvas? „Mina ei ole Eesti ühiskonnas märganud inimeste soovi enam ise mitte otsustada, delegeerida enda võim ära. Minu arusaamist mööda ei ole inimesed, valijad väljendanud soovi võtta ära Riigikogult oluliste riigi elu küsimuste üle otsustamise õigust või volitanud otsustusõiguse üle anda kellelegi teisele,“ ütles Teder.

Sõnavõttudega esinesid Riigikogu liikmed Rait Maruste, Neeme Suur ja Kaia Iva.

Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud välisõhu kaitse seaduse, majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (232 SE) teine lugemine. Eelnõu kohaselt viiakse välisõhu kaitse seadus vastavusse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega osoonikihti kahandavate ainete kohta ja lahendatakse seaduse senise redaktsiooni rakendamisel ilmnenud probleemid. Regulatsiooni selgemaks ja täpsemaks muutmise tulemusena paraneb osoonikihti kahandavate ainete kohta kehtestatud nõuete täitmine Eestis. Ka luuakse alus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse teatavate fluoritud kasvuhoonegaaside kohta ja selle rakendusmääruste rakendamiseks Eestis. Kõige rohkem mõjutavad muudatused F-gaaside käitlejaid. Isikutel, kes tegelevad F-gaase sisaldavate statsionaarsete tuletõrjesüsteemide ja tulekustutite, jahutus- ja kliimaseadmete ning soojuspumpade paigaldamise, hooldamise ja teenindamisega, F-gaaside kogumisega kõrgepingejaotlatest, F-gaasidel põhinevate lahustite kogumisega ja teatavate mootorsõidukite F-gaase sisaldavate kliimaseadmetega, on seaduse jõustumisel õigus seda teha ainult asjaomase kutse- või osakutsetunnistuse või käitlemisloa olemasolu korral. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (229 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on parandada ravimite rahalist kättesaadavust patsientidele. Seaduse rakendamisel väheneb patsientide omaosalus ravimite ostmisel ligikaudu 22% võrra. Eelnõu teine eesmärk on vähendada eriarstide töökoormust, kinnitades krooniliste haigustega patsientide jälgimise perearstide tavapärase töö osaks. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud kohtuekspertiisiseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (202 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on korrastada kohtuekspertiisivaldkonnaga seotud regulatsiooni. Eelnõuga pannakse alus kohtuekspertiisi infosüsteemi loomiseks ning viiakse riikliku sõrmejälgede registri ja riikliku DNA registri regulatsioon kooskõlla kehtiva Eesti õigusega, samuti arvestatakse Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevaid tingimusi ja nõudeid. Uuendatakse ja ajakohastatakse ekspertiiside hinnakirja. Kohtupsühhiaatriaekspertiisi valdkonda puudutavate muudatustega korrastatakse kohtupsühhiaatriaekspertiisi rakendamine tsiviilkohtumenetluses, viies seadusandluse kooskõlla teadusliku ja rakendusliku praktikaga. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegi ettepaneku nimetatud eelnõu teine lugemine katkestada, mille poolt hääletas 29 ja vastu 51 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ning eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud erakonnaseaduse täiendamise seaduse eelnõu (216 SE) teine lugemine. Seadusmuudatustega sätestatakse erakonnaseaduse alusel moodustatud Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) liikmetele töötasu maksmise alus, kuna kehtivas seaduses sellekohane regulatsioon puudub. Algataja arvates oleks õiglane seada ERJK liikme tasu sõltuvusse tema tööpanusest. Tööpanuse arvestamisel oleks algataja hinnangul eesmärgipärane võtta aluseks komisjoni koosolekust osavõtmise ja ERJK muude ülesannete täitmiseks kulunud aeg. Tasu suuruse arvestamisel on võetud eeskujuks Vabariigi Valimiskomisjoni liikmete tasu suurus, mis on 25-kordne Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tunni töötasu alammäär (mis praegu täistööajaga töötamise korral on 1,80 eurot tunnis). Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud Euroopa Liidu toimimise lepingu muudatuse ratifitseerimise seaduse eelnõu (237 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on ratifitseerida Euroopa Liidu toimimise lepingu muudatus, millega Euroopa Liidu aluslepingutes nähakse üheselt ette, et liikmesriigid võivad luua alalise Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESMi). Sellel eesmärgil lisatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklisse 136 uus lõige, mille kohaselt võivad liikmesriigid, mille rahaühik on euro, luua stabiilsusmehhanismi, mis võetakse kasutusele, kui see on kogu euroala stabiilsuse tagamiseks hädavajalik. Euroopa Liidu toimimise lepingu muudatus võeti vastu Euroopa Ülemkogu 25. märtsi 2011. aasta otsusega. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud riigieelarve kontrolli erikomisjoni moodustamise otsuse muutmise otsuse eelnõu (217 OE) esimene lugemine. Otsuse kohaselt soovib Keskerakonna fraktsioon nimetada riigieelarve kontrolli erikomisjoni liikmeks Inara Luigase asemel Tarmo Tamme ja asendusliikmeks Lembit Kaljuvee asemel Olga Sõtniku. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esitatud korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni moodustamise otsuse muutmise otsuse eelnõu (238 OE) esimene lugemine. Otsuse kohaselt nimetatakse korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni liikmeks Andrus Saare asemel Peeter Laurson ja asendusliikmeks Andres Jalak, kes vahetab sellel kohal välja IRLi fraktsiooni esimeheks valitud Kaia Iva. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud elektroonilise side seaduse § 90 täiendamise seaduse eelnõu (243 SE) esimene lugemine. Eelnõu kohaselt on vaba juurdepääsuga televisiooniteenuse osutajal õigus nõuda kaabelleviteenust osutavalt sideettevõtjalt tasu teleprogrammide taasedastamise eest. Eelnõu väljatöötamise tingisid televisiooniteenuse osutajate (Kanal 2, TV 3) mitmed avaldused vabalevist lahkumise kohta. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Riigikogu pressitalitus

 

Tagasiside