Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu sügisistungjärgu avaistungil esinesid kõnega Riigikogu esimees Ene Ergma ja president Toomas Hendrik Ilves

Ergma käsitles kõigepealt Eesti põhiseadusega seotud küsimusi. Ta tänas Põhiseaduse Assamblee liikmeid, kes lõid põhiseaduse, mis on Eestit hästi teeninud. Ta lisas, et mitte keegi, ka meie põhiseaduse loojad, ei osanud ilmselt unistadagi, et 12 aastat hiljem ühineb Eesti Euroopa Liiduga ja selle tõttu tuleb põhiseadust täiendada. Samamoodi ei osanud nad aimata, et aastal 2012 oleme silmitsi finantssüsteemi kriisiga, mis nõuab uut lähenemist ja võib-olla ka põhiseaduse muutmist. Ergma nõustus nende ekspertidega, kes leiavad, et kui tahame säilitada põhiseaduse kui autoriteetse ja toimiva Eesti riigi alusdokumendi, tuleb meil hinnata, kas põhiseadus ikka kajastab adekvaatselt praeguseks kujunenud riigiõiguslikku tegelikkust. Võimalusele, et seoses arengutega Euroopa Liidus on tarvis põhiseadust muuta, juhtis tähelepanu ka Riigikohus oma hiljutises otsuses Euroopa stabiilsusmehhanismi lepingu põhiseaduspärasuse kohta. „Meie ülesanne, head kolleegid, on püüda neid arenguid hoolikalt silmas pidada ning arutada, millised lahendused tagavad põhiseaduse ja selle najal toimiva riigi kestlikkuse ning meie põhiväärtuste säilimise ka järgmistel aastakümnetel,“ toonitas Riigikogu esimees. 

Ergma märkis, et ühiskonna ootused on paljude küsimuste lahendamisel suured. „Kindlasti jätkab Riigikogu head tava arutada siin saalis olulisi teemasid. Olgu nendeks avaliku sektori palgad, lastetoetused või hariduse ümberkorraldused. Sel sügisel ootab meid tavapäraselt ees järgmise aasta riigieelarve menetlemine. Meie, poliitikute, ülesanne on leida arutelude kaudu optimaalne lahendus, kuidas kasutada riigi piiratud ressursse parimal viisil,“ ütles Riigikogu esimees. Ta avaldas lootust, et kõik annavad endast parima ja teevad head tööd. 

Ilves toonitas oma kõne algul Euroopa Stabiilsusmehhanismi lepingu ratifitseerimise tähtsust Riigikogus. „Te muutsite põhjalikult ja sisuliselt seda dokumenti, mis algselt teieni jõudis. Te rookisite sealt välja pahelise õigusloome tunnused, mida nii mina kui paljud õigusteadlased on parlamendile aegade jooksul ette heitnud,“ ütles president. Ta rõhutas, et ükski riik ei saa tänapäeval üksi oma rahvale heaolu ja turvatunnet pakkuda. Ei Ameerika Ühendriigid, Hiina, Venemaa ega Saksamaa. Meeldib see meile või mitte, aga majanduse ja julgeoleku asju otsustatakse riikide ühendustes. „Eesti peab oma valikud tegema selles maailmas ja praegu. Me ei saa muuta maailma üldisi reegleid, me ei saa muuta oma asukohta, aga meil on sõna- ja hääleõigus selles riikide ühenduses, kuhu kuulume,“ ütles president. Ta esitas retoorilise küsimuse: kas Eesti saaks sulguda enesesse, jääda kõrvale Euroopast, seejuures uuesti vabadust kaotamata, langemata tagasi meile võõrasse kultuuriruumi ja viletsusse? „Vastus on ei. Eesti ja kõikide väikeriikide huvides on tugev Euroopa, kus arvestatakse ka väikeriikide rahvuslikku identiteeti,“ toonitas Ilves. Euroopa Liit on olnud me eesmärk viimased 20 aastat. See paleus – jõuda tagasi Euroopasse, oma ajaloolisse päriskoju – kehutas meid ligi 15 aastat takka, ehitama oma riiki selliseks, et see sobiks Euroopa mustrisse, märkis president. Ilves peatus pikemalt probleemidel, millega Euroopa seisab praegu silmitsi. 

President toonitas Riigikogu ees, et usk ja usaldus on meie suurim väärtus, meie kapital. „Me ju näeme, mis toimub neis riikides, kus usaldus on kadunud. Seda usaldust, seda usalduse kapitali, peame hoidma, kõigi raskuste ja kiusatuste kiuste,“ ütles Ilves. Ta märkis, et usaldusega pole Euroopas praegu kõik korras. Nii peame muretsema asjade pärast, mis veel eile näisid loomulikena. „Aga eelkõige peame muretsema selle eest, et suudaksime hoida Eestit parimas võimalikus vormis. Õigel teel, kui lubate. Me peame taastama usalduse nii hästi ja ruttu kui vähegi suudame: tuleb lõpetada alatute võtetega üksteise ületrumpamine, me peame suhtuma rahvasse suurima võimaliku austuse ja tähelepanuga, leidma võimaluse toetada neid, kes on hädas, kinnitada ka nende usku Eesti tulevikku,“ toonitas president Ilves. 

Pärast sügisistungjärgu pidulikku avamist vastas peaminister Andrus Ansip kahele arupärimisele. Need olid Riigikogu liikmete Heimar Lengi ja Marika Tuus-Lauli 8. mail esitatud arupärimine omandireformi käigus Saksamaale ümberasunute vara tagastamisest (nr 167) ja Riigikogu liikmete Deniss Boroditši, Inara Luigase, Kalle Laaneti, Lembit Kaljuvee ja Rainer Vakra 31. mail esitatud arupärimine finantstehingute maksu kohta (nr 174). 

Riigikontrolör Mihkel Oviir ei pidanud vastama Riigikogu liikmete Eldar Efendijevi, Enn Eesmaa, Lauri Laasi, Olga Sõtniku, Tarmo Tamme, Valeri Korbi ja Viktor Vassiljevi 15. mail esitatud arupärimisele Eesti Interneti Sihtasutuse kohta (nr 169), sest arupärijad võtsid selle menetlusest tagasi. 

Vabas mikrofonis võttis sõna Kalle Laanet

Fotod tänaselt avaistungilt on internetis siin:  

Istungi stenogramm on internetis siin:

Riigikogu pressitalitus

             

 

Tagasiside