Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu võttis 55 poolthäälega vastu Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud võrdse kohtlemise seaduse (384 SE). Seaduse eesmärk on tagada isikute kaitse diskrimineerimise eest rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuse, vanuse puude või seksuaalse sättumuse alusel. Seaduses sätestatakse võrdse kohtlemise põhimõtted, ülesanded võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamisel ja edendamisel ning diskrimineerimisvaidluste lahendamise. Seadus jõustub 2009. aasta 1. jaanuaril. Seaduse vastu hääletas 1 Riigikogu liige, erapooletuks ei jäänud keegi.

80 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse, rahvahääletuse seaduse ja Riigikogu valimise seaduse muutmise seadus (321 SE). Seadusmuudatuste eesmärk on anda valijatele võimalus kasutada elektroonilist hääletamist valimistel ja rahvahääletusel senisest pikema perioodi vältel. Lisaks luuakse võimalus kasutada elektroonilisel hääletamisel peale ID-kaardi ka mobiiltelefoni (mobiil-ID-d). Seadus jõustub 10. päeval Riigi Teatajas avaldamisele järgnevast päevast, §-d 4, 9, 13 ja 18 jõustuvad 20011. aasta 1. jaanuaril. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.
           
84 poolthäälega võeti vastu Riigikogu liikmete Peeter Kreitzbergi, Sven Mikseri, Igor Gräzini, Mark Soosaare, Lauri Vahtre ja Marek Strandbergi algatatud Eesti Vabariigi haridusseaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumi seaduse muutmise seadus (279 SE). Seadusmuudatuste eemärk on mitmekesistada õppekirjanduse valikut. Muudatuste kohaselt jääb üksnes erivajadustega õpilaste õppevahendite, sh õppekirjanduse koostamise suunamine ja korraldamine ministeeriumi ülesandeks. Muu õppekirjanduse osas jääb ministeeriumi pädevusse üksnes õppekirjandusele nõuded kehtestada. Õppekirjanduse väljaandjat kohustatakse kinnitama õpiku, töövihiku ja tööraamatu tiitellehel selle vastavust määruses kehtestatud nõuetele. Seadust täiendatakse ka õppekirjanduse alamregistriga, millesse kannete tegemine ja kustutamine on seaduses sätestatud. Käesolev seadus jõustub 2009. aasta 1. septembril. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.
 
79 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse, äriseadustiku ja nendega seonduvate teiste seaduste muutmise seadus (377 SE). Seadusmuudatuste kohaselt koondatakse füüsilisest isikust ettevõtjate registreerimine alates 1. jaanuarist 2009 äriregistrisse. Siiani on suurem osa füüsilisest isikust ettevõtjaid registreeritud maksu- ja tolliameti juures peetavas maksukohustuslaste registris, osa ettevõtjaid aga registreeritud äriregistris. Maksukohustuslaste registris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjate kandmine äriregistrisse võimaldab saada tervikliku ülevaate kõikidest registreeritud ettevõtjatest, tagatud on andmete terviklikkus ja töötlemise võimalikkus. Seadusega sätestatakse detailsemalt ka rahvusvahelise ametiabi andmise regulatsioon ja kehtestatakse võimalus toimingu sooritamiseks enne rahalise nõude või kohustuse kindlaksmääramist. Nimetatud säte on vajalik juhtudel, kus maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et maksuotsuse või vastutusotsuse tegemise järgselt ei ole maksuhalduril võimalust maksuvõlga sisse nõuda, kuna isikul puudub vara. Seadus jõustub 2009. aasta 1. jaanuaril, seaduse § 3 jõustub 2010. aasta 1. jaanuaril. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.
           
Poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud metsaseaduse, keskkonnatasude seaduse ja riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seaduse muutmise seadus (350 SE). Seaduse eesmärk on viia Riigimetsa Majandamise Keskuse tulude kandmine riigieelarvesse samadele alustele riigi osalusega äriühingutega. Sellest tulenevalt on korrigeeritud ka keskkonnatasude seaduse alusel sihtasutusele (Keskkonnainvesteeringute Keskusele) raha eraldamise aluseid. Lisaks täiendatakse riigi eraõiguslikes isikutes osalemise seadust eesmärgiga luua riigitulundusasutusele paremad võimalused äri-, majandus- ja arendustegevuse koostööks erasektoriga. Käesolev seadus jõustub 2009. aasta 1. jaanuaril. Seaduse vastu hääletas 11, erapooletuks jäi 2 Riigikogu liiget.
 
 
Riigikogu pressitalitus
Tagasiside