Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu võttis 76 poolthäälega vastu valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse (391 SE). Seadusmuudatuse eesmärk on täpsustada EL direktiivi (2007/60/EÜ) seotud normatiive ja ajakohastada põllumajanduse kohta käivaid väetiste kasutamise regulatsioone selliselt, et oleks tagatud veekeskkonna tõhusam kaitse. Seaduse osad sätted jõustuvad 2014. aasta 1. juulil. 

43 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (354 SE). Seaduse eesmärk on tagada regulatsioon, mis võimaldab varjupaigataotlejate kinnipidamise esmaste menetlustoimingute tegemiseks või juhul, kui see on vajalik avaliku korra või riigi julgeoleku kaitsmise huvides. Kinnipidamist võib kohaldada ainult juhul, kui muid seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid (näiteks elamine kindlaksmääratud elukohas, välisriigi reisidokumendi hoiule võtmine) ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Lisaks eelnevale täpsustatakse ka varjupaigataotlejate majutuskeskusega seonduvat. Majutuskeskus jääb jätkuvalt sotsiaalministeeriumi valitsemisalasse ja selle ülesanne on varjupaigataotlejate majutamine, tervisekontroll ja muud esmavajalikud teenused. Seaduse vastu hääletas 39 Riigikogu liiget. Seadus jõustub 2013. aasta 1. oktoobril. 

45 poolthäälega (16 vastuhäält) kiideti heaks valitsuse algatatud kutseõppeasutuse seadus (331 SE), mis asendab tänaseks aegunud 1998. aastal jõustunud kutseõppeasutuse seaduse. Uues seaduses määratletakse uued kutseõppe liigid ja nähakse ette üleminek senistelt kutseõppe liikidelt (põhihariduse nõudeta, põhihariduse baasil kutseõpe, keskhariduse baasil kutseõpe ning kutsekeskharidusõpe) uutele, Eesti kvalifikatsiooniraamistikuga seotud õppeliikidele. Seadus jõustub 2013. aasta 1. septembril, § 73 jõustub 2014. aasta 1. jaanuaril. 

74 poolthäälega võeti vastu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 22 muutmise seadus (334 SE). Seadusmuudatuse kohaselt laieneb püsivalt töövõime kaotanud isikutele ette nähtud õppelaenu kustutamine ka inimestele, kes ei tööta, kuid hooldavad sügava puudega last ja kellele valla- või linnavalitsus maksab toetust puudega lapse hooldamise eest. Laenusaaja kohustuste täitmise nõudest loobumist kohaldatakse sügava puudega last pidevalt hooldava ühe vanema õppelaenu puhul. Seadus jõustub 2014. aasta 1. jaanuaril. 

Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud ehitusseaduse muutmise seaduse eelnõu (429 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on tagada Eesti õigusaktide vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele. Alates 1. juulist 2013 muutub kehtetuks Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 89/106/EMÜ ja täies ulatuses on rakendatav Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 305/2011, millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused, samuti tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/106/EMÜ. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile toob eelnõu kaasa kohustuse anda tegutsemisõigus tehnilise hindamise asutusele, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses sätestatud nõuetele. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Maaelukomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (432 SE) teine lugemine. Muudatused käsitlevad volitust, mis on antud ühise põllumajanduspoliitika kohaldamiseks vajalike õigusaktide kehtestamiseks, nn Leader-lähenemist ning toetusraha tagasinõudmist ja -maksmist. Eelnõu võimaldab valitsusel ja põllumajandusministril üksikjuhtumi reguleerimiseks kehtestada vajadusel üksik- ehk haldusakt Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika kohaldamise küsimuses, mille otsustamise õigus on Euroopa Liidu õigusakti kohaselt liikmesriigil. Ka suurendab eelnõu nn Leader-lähenemise kohalike tegevusgruppide juhtimise läbinähtavust ja ausust ja mõjutab kohaliku tegevusgrupi liikmeid osalema aktiivsemalt kohaliku tegevusgrupi otsustusprotsessis. Eelnõu ajakohastab samuti toetusraha tagasinõudmist, tagasimaksmist, tagasimaksmise ajatamist ning tagastatavalt summalt intressi arvestamist käsitlevad sätted, viies need vastavusse muutunud Euroopa Liidu õigusaktidega. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Maaelukomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu (431 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on viia loomset proteiini sisaldava sööda käitlemist ja kasutamist ning ettevõtte registreerimist ja tunnustamist käsitlevad sätted kooskõlla Euroopa Liidu õigusega. Muudatuste eesmärk on tagada järelevalve teostamine ja tarbijakaitse kõrge tase kogu sööda- ja toiduahelas, parandada söödahügieeni ning vähendada saastunud toodete toiduahelasse sattumise ohtu. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud välismaalaste seaduse ja isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (425 SE) teine lugemine. Eelnõu peamine eesmärk tuleneb valitsuse tegevusprogrammist 2011-2015, kus on öeldud, et Eesti majanduse konkurentsivõime tõstmiseks luuakse soodne keskkond välistudengite ja tippspetsialistide Eestisse tulekuks. Käesolev eelnõu näeb ette soodsamad tingimused Eestisse ajutiselt saabumiseks ja elama asumiseks isikutele, kes panustavad Eesti ühiskonna arengusse. Samuti viiakse siseriiklik regulatsioon vastavusse Euroopa Liidu õigusega ja täpsustatakse Riigikohtu üldkogu otsusest tulenevalt elamisloa andmise aluseid. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Kultuurikomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud muuseumiseaduse eelnõu (374 SE) teine lugemine. Uue muuseumiseadusega kehtestatakse muuseumi tegevuse ja muuseumikogu korralduse alused ning rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju riigi poolt hüvitamise tingimused. Olulisemate muudatustena, võrreldes 1996. aasta muuseumiseadusega, piiratakse seaduse kohaldamisala (automaatselt ei kohaldu enam munitsipaalmuuseumidele ja avalik-õigusliku juriidilise isiku muuseumidele), määratletakse muuseumikogu täiendamise põhimõtted ning laiendatakse muuseumide ringi, kellele võib riigile kuuluva muuseumikogu kasutada anda. Lisaks muudetakse museaalide digitaalsed kujutised ja digitaalsed museaalid veebis kõigile tasuta kättesaadavaks. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Riigikogu pressitalitus

Tagasiside