Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu võttis täna vastu 6 seadust.

67 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud veeseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus (905 SE). Seadusmuudatustega võetakse üle Euroopa Liidu merekeskkonnapoliitikaga direktiivid ja merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik, mis käsitlevad mereala hea keskkonnaseisundi säilitamist, laevade põhjustatud merereostust ning karistuste kehtestamist merereostusega seotud rikkumiste eest. Ehitusseaduse muudatus puudutab avalikesse veekogudesse kaldaga püsivalt ühendatud ehitiste rajamiseks vajalike vee erikasutuslubade taotluste menetlemist ja vee erikasutuslubade andmist, mis hakkab kuuluma Keskkonnaameti pädevusse. Looduskaitseseadusesse viidav muudatus loob võimaluse sõita maastikusõidukiga ning mootorsõidukiga väljaspool selleks ettenähtud teid ja radu ranna ja kalda piiranguvööndis pillroo varumiseks ja adru kogumiseks.
 
69 poolthäälega võeti vastu kultuurikomisjoni algatatud Eesti Rahvusraamatukogu seadus (863 SE), mille eesmärk on täpsustada ja täiendada rahvusraamatukogu ülesandeid, nõukogu koosseisu, töökorraldust ja peadirektorit puudutavaid sätteid ning samuti kaasajastada seaduse ülesehitust. Kehtiv Eesti Rahvusraamatukogu seadus võeti vastu 19. märtsil 1998. aastal ja seda on varem muudetud kuuel korral. Käesoleva seadusega, mis jõustub 2011. aasta 1. aprillil, tühistatakse praegu kehtiv seadus.
 
66 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus (855 SE), mille peamine eesmärk on viia seadused vastavusse Euroopa Parlamendi ja nõukogu elektroonilise side siseturu 2009. aasta muudatuste paketiga, millega muudetakse 2002. aastast pärinevaid elektroonilise side siseturu reegleid. Muuhulgas sätestatakse konkurentsiameti õigus avalikustada sideettevõtjate poolt osutavate sideteenuste klientide arv ja ettevõtjate turuosad klientide arvu alusel. Mõningate eranditega teatud sätete osas jõustub käesolev seadus 2011. aasta 25. Mail.
 
66 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus (912 SE), mille eesmärk on minna töömahukalt keskkonnatasu arvutuste kinnitamiselt üle keskkonnatasude deklareerimisele ja tagada sellega keskkonnatasude haldamise parem korraldus. Loodava regulatsiooniga on isikul kohustus tasuda keskkonnatasu enda deklareeritud andmete alusel. Tulevikus ei hakka keskkonnaamet enam kontrollima iga tasu arvutust eraldi ning väljastama iga arvutuse kohta makseteatist, vaid hakkab teostama pistelist järelkontrolli. Seadus jõustub 2011. aasta 1. aprillil, § 1 punkt 2 2011. aasta 1. juulil ja § 1 punkt 17 2012. aasta 1. jaanuaril.
 
66 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud jäätmeseaduse, liiklusseaduse, meresõiduohutuse seaduse, raskeveokimaksu seaduse, riigilõivuseaduse ja teeseaduse muutmise seadus tulenevalt Maanteeameti ja tema kohalike asutuste ümberkorraldamisest (892 SE). Nimetatud seadustesse viiakse muudatused seoses Maanteeameti ja Maanteeameti kohalike asutuste ühendamisega 1. jaanuarist 2011. Ümberkorralduste tulemusel ühendati maanteeametiga Ida Regionaalne Maanteeamet, Lõuna Regionaalne Maanteeamet, Lääne Regionaalne Maanteeamet ja Põhja Regionaalne Maanteeamet. Kõnealustes seadustes nimetatakse need vastavalt ümber Maanteeametiks. Kuivõrd seaduse sisuks on ainult asutuse nimetuste muutmine, siis omab seadus mõju peamiselt õigusselgusele kajastudes ka ministri asjaomastes õigusaktides. Seadus jõustub järgmisel päeval pärast Riigi teatajas avaldamist.
 
54 poolthäälega võeti vastu rahanduskomisjoni algatatud vedelkütuse seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seadus (895 SE), mille eesmärk on korrastada kütuseturgu ja välistada käibemaksupettusi. Seadus sätestab kütusemüüjatele tagatissummad: kütuse tarbimisse lubamisel on kütusemüüja tagatis 1 000 000 eurot ning juba tarbimisse lubatud kütuse müüja tagatis on 100 000 eurot. Tagatisi nõuab maksu- ja tolliamet, et vältida libaettevõtete teket ja parandada käibemaksu laekumist. Maksu- ja tolliametil on seejuures õigus riski hindamisele tuginedes nõuda kütuse müüjalt ka suuremat tagatist, lähtudes tekkida võivast käibemaksukohustusest ning laitmatult tegutsenud ettevõtete puhul seda vähendada. Kuna kütuse tarbimisse lubamisel tuleb tasuda käibemaks kogu kütuse maksumuselt (teistes etappides tuleb seda teha vaid kütuse lisandunud väärtuselt), on kütuse tarbimisse lubamisel riigile tekkiv võimalik kahju algataja hinnangul kõige suurem. Seetõttu rakendub kütuse tarbimisse lubamisel kütuse müüjale oluliselt suurem tagatis ning selle vähendamise võimalus tekib alles alates 2013. aastast. Tagatist ei kohaldata kütuse müüjale, kes käitleb ainult lennukikütuseid või vedelgaasi. Algataja väitel on kütuseturul tekkinud olukord, kus kütuse müüjaks on võimalik registreerida ka isikul, kellel endal selleks vajalik taristu ja personal puudub ning kellel on nõutav osa- või aktsiakapital või vastutuskindlustuse leping ette näidata üksnes registreeringu taotlemise hetkel. Seadus jõustub 2011. aasta 1. aprillil.
 
Lõpetati 6 eelnõu teine lugemine.
 
Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud korrakaitse seaduse eelnõu (49 SE) teine lugemine. Eelnõu sisuks on avaliku korra mõiste määratlemine Eesti õiguskorras, avalikku korda ähvardavate ohtude ennetamise, tõrjumise ja korrarikkumiste kõrvaldamise koordineeritud süsteemi loomine korrakaitseorganite ning üksikisikute tasandil, valdkonna muude põhimõistete määratlemine ning riikliku järelevalve teostamise ühtsete üldpõhimõtete sätestamine. Ühtlasi on kõnealuses eelnõus käsitletud riikliku järelevalve üld- ja erimeetmeid, mille hulka kuuluvad muuhulgas riikliku järelevalve eesmärgil teabe kogumist ja avalikel kogunemistel korra tagamist puudutavad meetmed. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
 
Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud avaliku teabe seaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu (891 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on politsei- ja piirivalveameti loomise järgselt tõstatunud reguleerimata õigussuhete või ebapiisavalt reguleeritud sätete täpsustamine. Eelnõuga täpsustatakse avaliku teabe seadust sättega, mis tunnistab politsei relvastust puudutava teabe asutusesiseseks kasutamiseks. Politsei ja piirivalve seadusesse viiakse täpsustused, mis reguleerivad isikute kinnipidamist, politsei sisenemist valdaja nõusolekuta tema valduses olevale piiratud või tähistatud kinnisasjale, isikute läbivaatust politseiametnike poolt, alkomeetri kasutamist, sõidukite sundpeatamist, joobeseisundis alaealise vanematele üleandmist jms. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
 
Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud kalmistuseaduse eelnõu (888 SE) teine lugemine. Seaduseelnõu eesmärk on lahendada ebamäärane ja reguleerimata olukord, kus puudub õiguslik regulatsioon, mis tagaks kalmistute ühtse ja järjepideva asutamise ja haldamisega seonduva. Seega kehtestatakse käesoleva seadusega inimese surnukeha või surnud inimese säilmete kalmistule matmise või tuhastamise nõuded, reguleeritakse kalmistu rajamist, haldamist, kasutamist ja matmiseks sulgemist. Samuti kehtestatakse nõuded surnu hoidmisele ja vedamisele. Eelnõuga lahendatakse ebamäärane olukord, kus kalmistute korrashoid ning matmistavad olenevad kalmistu kasutaja või siis haldaja suvast. Eelnõu aitab kaasa kalmistute tegevuse ühtlustamisele erinevates kohalikes omavalitsustes. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
 
Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse seoses Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse ümberkorraldamisega Riigi Infosüsteemi Ametiks eelnõu (916 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on korraldada Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus ümber Riigi Infosüsteemide ametiks. Ümberkorraldamise kavandatav tähtpäev on 1. juuni 2011. Uus amet asub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas ja see luuakse Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse ümberkorraldamise kaudu. Uue ameti eesmärk on teha riiklikku järelevalvet riigi infosüsteemi kuuluvatele ja elutähtsat teenust tagavatele infosüsteemidele kehtestatud turvanõuete täitmise üle ning andmekogu kasutuselevõtmise ja andmekogu haldamise seadustele vastavuse üle. Samuti on ameti ülesandeks välja töötada infosüsteemide turvameetmete süsteem, infosüsteemide andmevahetuskiht ja riigi infosüsteemide haldussüsteem ning korraldada riigi infosüsteemi kui terviku arendamist. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
 
Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (927 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärgiks on kõrvaldada Euroopa Komisjoni poolt välja toodud kolm puudust saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduses ning ühtlasi lõpetada rikkumismenetlus nr 2008/2292, milles leitakse, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastav direktiiv saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta ei ole Eesti õiguskorda korrektselt üle võetud. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
 
Kultuurikomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (864 SE) teine lugemine. Eelnõuga muudetakse teadus- ja arendustegevuse finantseerimissüsteemi ning luuakse Eesti Teadusagentuur, mille ülesanneteks muuhulgas on uurimistoetuste taotluste hindamise korraldamine ja läbiviimine, personaalsete uurimistoetuste määramine, aga ka uurimistoetuste tulemuslikkuse ja mõju analüüsimine. Samas lõppevad 2012. aasta 28. veebruaril Teaduskompetentsi Nõukogu volitused. Teadus- ja arendusasutuse liikmeskonna määratlemisel tuuakse sisse abipersonali osalus, mis iga uurimisteema elluviimisel on vajalik, aga mille finantseerimiseks praegune süsteem vahendeid ette ei näe. Üheks olulisemaks eesmärgiks on doktoriõppe efektiivsuse tõstmine: doktorantidele võimaldatakse töötajatega võrdsed sotsiaalsed garantiid, korrastatakse teadlaste karjäärisüsteemi, milleks sätestatakse peamiselt doktorantide teadustöösse kaasamiseks nooremteaduri ametikoht, täiustatakse uurija-professori regulatsiooni vastava määruse tasandil, reguleeritakse seaduse tasandil järeldoktori mõiste ning tehakse veel mitmeid muid muudatusi. Need muudatused peaksid suurendama doktoritöö kaitsmiseni jõudvate arvu. Erakond Eestimaa Roheliste fraktsioon tegi ettepaneku nimetatud eelnõu teine lugemine täna katkestada, mille poolt hääletas 7 ja vastu 36 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
 
Lõpetati 2 eelnõu esimene lugemine.
 
Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lõpetati Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse ja ravikindlustuse seaduse eelnõu (878 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on langetada ravimite käibemaksu ning võimaldada pensionäridele ja 4 – 16 aastastele lastele 90-protsendilist soodustust kõikide haigekassa ravimiste loetelus olevate ravimite ostmisel ning seeläbi parandada nende kättesaadavust ning elanikkonna tervist.
 
Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (889 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärgiks on tõhustada õiguskaitset ja õiguse realiseerimist läbi tsiviilkohtumenetluses kehtestatud riigilõivumäärade vähendamise.
 
1 eelnõu lükati esimesel lugemisel tagasi.
 
Rahanduskomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Erakond Eestimaa Roheliste fraktsiooni algatatud hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu (859 SE). Ettepaneku poolt hääletas 29 ja vastu 6 Riigikogu liiget, seega langes nimetatud eelnõu menetlusest välja.
 
Justiitsminister Rein Lang esitas ülevaate kriminaalpoliitika arengusuundade aastani 2018 täitmisest 2010. aastal. Uued arengusuunad kiideti heaks 2010. aasta juunis ning need määravad riigi eesmärgid ja tegevused ühiskonna turvalisuse tagamisel. Lang juhtis tähelepanu korruptsioonivastase seaduse, mis aitaks huvide konflikti vältimise reeglite ja majanduslike huvide deklareerimise süsteemi kaudu muuta avalikku sektorit läbipaistvamaks, toppama jäämisele põhiseaduskomisjonis. Registreeritud kuritegude arv püsis Langi sõnul sama tasemel võrreldes 2009. aastaga. Kuritegevuse struktuuris tasub tähelepanu pöörata vargustele ja vägivallakuritegudele: varguste arv kasvas 6 %, vägivallakuritegude arv aga kahanes. Tendents, kus ohvrid otsustavad politseid vägivallajuhtumitesse mitte kaasata, on Langi sõnul kahjuks negatiivne: viimastel andmetel on selliseid inimesi juba 77 %. „Kõige enam on uutest kuritegudest politseile laekunud teateid identiteedivarguse kohta. 2010. aastal registreeriti 55 juhtumit,“ väitis minister.
„Uute arengusuundade üheks keskseks teemaks on alaealistega seotud kuritegude ennetamine. Oleme eesmärgiks seadnud eelkõige kuritegude kiire avastamise ja kriminaalmenetluse. 2010. aastal oli alaealiste kriminaalasjade kohtueelne menetlus üle kahe korra lühem kui 2008. aastal,“ märkis Lang.
Kinnipeetavate arv vanglates vähenes 4 %. Langi väitel kaalub kohus vanglakaristuse määramist hoolega ning ka prokurörid ei nõua reaalset vangistust kergesti. Vaid kolmandik vangidest kannab vanglakaristust esimest korda; enamik vange on märkimisväärse retsidiivsusega kurjategijad. Samas ei ole justiitsministeeriumi eesmärk vähendada süüdimõistetute arvu, vaid soovitakse alandada vangide üldarvu ka vahistatute arvelt.
Lang peatus veel riikidevahelisel koostööl kuritegude lahendamisel ja ohvrite kaitsmisel, riigivastutuse seadusel, prokuratuuriseaduse muudatustel, kohtuekspertiisi instituudi tegevusel, karistusõiguse ülevaatamisel ning ohvriuuringul.  
 
 
 
Riigikogu pressitalitus
Tagasiside