Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu võttis vastu kokku 10 seadust ja 5 otsust:
 
55 poolthäälega (39 vastu) võeti vastu valitsuse algatatud 2010. aasta riigieelarve seadus (587 SE). Tuleva aasta eelarve tulude maht on 84,5 miljardit ja kulude maht 89,7 miljardit krooni.
 
Eelarve defitsiit on alla 3% SKP-st, et Eestil oleks võimalik täita eurole ülemineku kriteeriumid ja võtta euro kasutusele 2011. aasta jaanuaris. Eesti majanduse konkurentsivõime tagamiseks pikemas perspektiivis suurendati kulusid haridusele, kasvasid investeeringud teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni. Majanduse elavdamiseks on tuleva aasta eelarves kasvatatud investeeringute mahtu enam kui 14% võrra.
 
83 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud kohtutäituri seadus (462 SE), mis aitab tõsta täituriameti ja haldurikutse jätkusuutlikku taset ning täite- ja pankrotimenetluse tõhusust. Seadus asendab kohtutäituri kandidaaditeenistuse ja kohtutäituri asendaja ameti kohtutäituri abi reguleeritud ametiga. Täiturite ja haldurite ühisele kutseühendusele pannakse vastutus täiturite ja haldurite täiendusõppe ning järelekasvu ettevalmistuse eest, ametialaste infosüsteemide arendamise eest ning kutse-eetika järelevalve alal. Kohtuvaidluste riski vähendamiseks laiendati täitedokumentide loetelu.
           
77 poolthäälega võeti vastu teistkordsel menetlemisel Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (535 UA). Riigikaitsekomisjoni ettepanekul jäeti seadusest välja presidenti poolt vaidlustatud § 1 punkt 7. Presidendi hinnangul oli see vastuolus põhiseadusega, kuna ajateenija põhiõiguste piiramine delegeeriti kaitseväele ja jäeti sellega väljapoole seaduse reguleerimisala.
           
79 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud välismaalaste seadus (537 SE), mis tagab suurema õigusselguse. Tulenevalt asjaolust, et seni kehtivat seadust muudeti 48 korral, oli kehtiv õigus muutunud paljudele õiguse subjektidele raskesti hoomatavaks. Seaduse uue tervikteksti väljatöötamise raames toimus välismaalaste Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise ning Eestist lahkumise, samuti menetluslike küsimuste ja õigusliku vastutuse regulatsiooni korrastamine ja ümberstruktureerimine. Olemuslikke muudatusi kehtivas välismaalaste õiguses seadus ei teinud.
           
82 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud lennundusseaduse muutmise seadus (563 SE), mis täiendab seaduse sõnastust organisatsiooni nimetusega „Kaitseliit“. Täpsustus oli vajalik, kuna kehtiva sõnastuse kohaselt ei olnud võimalik kaitselennunduse õhusõidukite registris pidada arvestust ja töödelda andmeid kaitseliidule kuuluvate õhusõidukite üle. Seadus sätestab ka tarbijakaitseameti kohustuse teostada järelvalvet lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastavale määrusele, mis kehtestab riikidele kohustuse, et lennuettevõtjate poolt määratud piletihinnad ja lastitariifid peavad vastama kindlatele hinnakujunduspõhimõtetele. Tarbijale peab lõplik makstav hind olema oma koostiselementidelt arusaadav ja läbipaistev, samuti peab teenuse lõplik hind sisaldama lisaks kõigile piletihindadele ja lastitariifidele ka kõiki makse, tasusid, lisatasusid ja lõive.
           
82 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Eesti Teaduste Akadeemia seaduse muutmise seadus (588 SE), mis teeb muudatused akadeemia liikmete staatuses ning juhtimise korraldamises. Seadusega tehtud muudatused jagunevad kolmeks: täpsustati liikmeskonna koosseisu; muudeti akadeemikutasu määramise korraldust ning muudeti akadeemia asutuste asutamise korraldust.
           
82 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud loomatauditõrje seaduse ja veterinaarkorralduse seaduse muutmise seadus (600 SE), mis annab parema seadusliku aluse loomataudi ennetamisele ja tõrjele, mis sätestatakse täpsemalt loomatauditõrje eeskirjas ja situatsioonplaanis. Samuti laiendab loomatauditõrje programmi rakendamise võimalusi kooskõlas aastateks 2007–2013 koostatud EL loomatervise strateegia põhimõtetega, ajakohastab seaduse mõisteid ja loomade tapamajja viimise ja edasise käitlemise nõudeid ning sätestab täpsemad taudikahju hüvitamise põhimõtted. Seadus on kooskõlas loomataudide ennetamist ja tõrjet reguleerivate Euroopa Liidu õigusaktidega.
           
82 poolthäälega võeti vastu keskkonnakomisjoni algatatud maareformi seaduse § 23³ muutmise seadus (630 SE), mis muudab vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate nimekirja kinnitamise tähtaega kuni 1. maini 2010. Praegu kehtiv tähtaeg on 1. jaanuar 2010.
 
61 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse, Läti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse vahelise Balti ühistransiidi protseduuri kokkuleppe denonsseerimise seadus (560 SE).
 
60 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse, Läti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse vahelise Balti ühistransiidi protseduuri kokkuleppe ratifitseerimise seaduse kehtetuks tunnistamise seadus (561 SE).
 
58 poolthäälega võeti vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO reageerimisjõudude 14. rotatsiooni koosseisus” (612 OE), mis näeb ette kasutada vajaduse korral Eesti kaitseväge kuni 240 kaitseväelasega alates 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2010 NATO reageerimisjõudude (NATO Response Force) 14. rotatsiooni (NRF-14) koosseisus ÜRO põhikirjas sätestatud rahu- ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatavas sõjalises operatsioonis ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud tavade ja põhimõtetega kooskõlas olevas muus sõjalises operatsioonis.
 
67 poolthäälega võeti vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas” (613 OE), mis näeb ette pikendada alates 1. jaanuarist 2010 Riigikogu varasemas otsuses sätestatud Eesti kaitseväe isikkoosseisuga kuni 5 kaitseväelast kasutamise tähtaega Euroopa Liidu relvajõudude (European Union Force) poolt juhitaval rahutagamismissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas kuni 31. detsembrini 2010.
 
66 poolthäälega võeti vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Kosovos” (614 OE), mis näeb ette pikendada alates 1. jaanuarist 2010 Riigikogu varasemas sätestatud Eesti kaitseväe isikkoosseisuga kuni 40 kaitseväelast, kasutamise tähtaega NATO poolt juhitud Kosovo rahutagamisjõudude (Kosovo Force – KFOR) koosseisus kuni 30. juunini 2010 ning alates 1. juulist isikkoosseisuga kuni 5 kaitseväelast  31. detsembrini 2010.
 
62 poolthäälega võeti vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Afganistanis” (615 OE), mis näeb ette pikendada alates 1. jaanuarist 2010 Riigikogu varasemas otsuses sätestatud Eesti kaitseväe kasutamise tähtaega rahvusvahelisel rahutagamismissioonil Afganistanis NATO poolt juhitavate rahvusvaheliste julgeoleku abijõudude (International Security Assistance Force – ISAF) ja rahvusvaheliste koalitsioonijõudude operatsiooni “Kestev vabadus” (Operation Enduring Freedom – OEF) koosseisus kuni 170 kaitseväelasega 31. detsembrini 2010.
 
65 poolthäälega võeti vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Iraagis” (616 OE), mis näeb ette suurendada Riigikogu varasema otsuses sätestatud Eesti kaitseväe isikkoosseisu kuni 5 kaitseväelaseni ja pikendada nende kasutamise tähtaega NATO väljaõppemissiooni (NTM-I – NATO Training Mission in Iraq) koosseisus Iraagis kuni 31. detsembrini 2010.
 
Riigikogu lõpetas 5 eelnõu teise lugemise:
 
Valitsuse algatatud Euroopa Liidu teenuste direktiivi rakendamise seaduse eelnõu (603 SE);
 
Valitsuse algatatud toiduseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (608 SE);
 
Valitsuse algatatud nimeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (531 SE);
 
Valitsuse algatatud lõhkematerjaliseaduse, reklaamiseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (572 SE);
 
Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku, kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (583 SE).
 
Riigikogu lõpetas 8 eelnõu esimese lugemise:
 
Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse eelnõu (369 SE);
 
Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seaduse eelnõu (609 SE);
 
Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu (624 SE);
 
Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (637 SE);
           
Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (625 SE);
 
Valitsuse algatatud finantsinspektsiooni seaduse, investeerimisfondide seaduse, kindlustustegevuse seaduse, krediidiasutuste seaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu (626 SE);
 
Valitsuse algatatud maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (636 SE);
 
Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Korea Vabariigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (638 SE).
 
Infotunnis vastas peaminister Andrus Ansip Marika Tuusi esitatud küsimusele tervishoiu kohta. Justiitsminister Rein Lang vastas Eiki Nestori ja Indrek Saare esitatud küsimustele ajakirjandusvabaduse kohta. Regionaalminister Siim Valmar Kiisler vastas Ester Tuiksoo esitatud küsimusele regionaaljuhtimise kohta.
 
Istung lõppes kell 18.49.
 
Istungi stenogramm on internetis siin:
 
Riigikogu pressitalitus
Tagasiside