Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu võttis vastu 11 seadust ja kaks otsust:

 
60 poolthäälega (29 vastu) võeti vastu valitsuse algatatud 2009. aasta riigieelarve seadus (346 SE). Eelarve tulude mahuks on kavandatud 97,8 miljardit ja kulude mahuks 98,5 miljardit krooni. Vastuvõetud eelarve on võrreldes esialgse eelnõuga üle kahe miljardi krooni väiksem. Enam kui miljard krooni vähendati eelarvet seoses majandusprognoosi muutumisega. Ligi pool miljardit krooni kokkuhoidu saadi riigisektorile eraldatud vahendite arvelt. Ministeeriumide tegevuskulusid kärbiti kolm protsenti nende eelarve mahust.
 
88 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud rahuaja riigikaitse seaduse muutmise seadus (339 SE), mis korrastab riigikaitse planeerimisdokumentide hierarhiat ja täpsustab nende omavahelise sidususe.
           
59 poolthäälega (29 vastu) võeti vastu valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja sellega seotud seaduste muutmise seadus (194 SE), mis muudab kohtumenetluse tõhusamaks ja ökonoomseks.  Samuti tagab vähekindlustatud isikute ja piiratud teovõimega isikute parema kaitse. Muutuvad mõningad riigilõivu määrad.
 
81 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadus (324 SE), mis laiendab tervishoiuteenuste seaduse ulatust kaitseministeeriumi valitsemisala tervishoiukorraldusele koos kaitseväeteenistuse seadusest tulenevate erisuste arvestamisega.
           
82 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse, ravikindlustuse seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seadus (289 SE), mis ajakohastab ajateenistuskohustuse täitmise korda asendusteenistuses. Muudatuste tulemusel tekib juurde uusi võimalikke teenistuskohti. Samuti võrdsustub asendusteenistuslastele makstava toetuse suurus ja kord. Asendusteenistusse kutsumise ja asendusteenistuses viibimisega seotud otsuste tegemine on selgemini määratletud ning koondatud Kaitseressursside Ameti pädevusse. Asendusteenistuslepingu lisamisega on tagatud Kaitseressursside Ameti, asendusteenistuslase ning teenistuskoha asutuse õigused ja kohustused.
           
82 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud politseiteenistuse seaduse muutmise seadus (351 SE), mis muudab riigieelarvelistest vahenditest politseiametniku pensioni maksmist. See kuulub nüüd siseministeeriumi pädevusse sõltumata sellest, kas tegemist on politseiametnikuga või prokuröriga, kellel on õigus saada politseiametniku pensioni.
           
76 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud metsaseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus (327 SE), mis muudab metsaseaduse paremini toimivaks ja huvigruppide huve arvestavamaks. Seadus tagab metsandusalase tegevuse parema ühildavuse metsapoliitika üldiste eesmärkidega ning väldib mitmeti tõlgendamise võimalusi. Seadus tagab põlise riigimetsamaa riigile säilitamise ja metsanduse pikaajaliste protsesside kavandamise.
           
59 poolthäälega (24 vastu) võeti vastu põhiseaduskomisjoni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seadus (392 SE), mille eesmärk on tulenevalt õiguskantsleri ettepanekust viia seadus kooskõlla põhiseadusega. Seadus muudab volikogu valimist mitme valmisringkonnaga kohaliku omavalitsuse üksuses nagu Tallinn, kus pool mandaatidest jaotatakse valimisringkondade vahel võrdselt, Ülejäänud mandaadid aga vastavalt valijate arvule linnaosas. Tallinnas moodustab volikogu valimisringkonnad linnaosade kaupa, lähtudes põhimõttest, et ühes linnaosas moodustatakse üks valimisringkond. Samuti peab üle 300 000 elanikuga linnas olema volikogu vähemalt 79-liikmeline senise 63 asemel.
 
72 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud masina ohutuse seadus (292 SE), mis tagab masinate, osaliselt komplekteeritud masinate, potentsiaalselt plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavate seadmete, kaitsesüsteemide, komponentide ja tarvikute ning välistingimustes kasutatavate seadmete ohutuse. Seadus sätestab nõuded nimetatud seadmetele, nende turule laskmisele, kasutusele võtmisele ja kasutamisele, samuti masinatöödele ja tehnilisele kontrollile ning sätestab nende nõuete täitmise üle riikliku järelevalve teostamise korra.
 
64 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud tuumamaterjali füüsilise kaitse konventsiooni muudatuse ratifitseerimise seadus (355 SE). Konventsioon on ainuke rahvusvaheline õiguslikult siduv kokkulepe tuumamaterjali füüsilise kaitse alal. See kehtestab meetmed tuumamaterjaliga seotud süütegude ärahoidmiseks ja avastamiseks ning süüdlaste karistamiseks. Konventsiooni peamine eesmärk on füüsilise kaitse meetmete kohaldamine tuumamaterjali riikidevaheliste vedude ajal. Konventsiooni muutmise peamine eesmärk on laiendada selle kohaldamisala, mille põhirõhk on praegu tuumamaterjali riikidevahelistel vedudel, ka tuumamaterjali riigisisesel kasutamisel, selle hoidmisel ja veol ning tuumamaterjali ja -rajatiste kaitsel sabotaaži eest.
 
63 poolthäälega võeti vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Eesti kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel rahutagamismissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas“ (386 OE), mis näeb ette pikendada Eesti kaitseväe, isikkoosseisuga kuni 5 kaitseväelast, kasutamise tähtaega Euroopa Liidu relvajõudude poolt juhitaval rahutagamismissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas kuni 31. detsembrini 2009.
           
61 poolthäälega võeti vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Eesti kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel rahutagamismissioonil Kosovos“ (387 OE), mis näeb ette pikendada Eesti kaitseväe, isikkoosseisuga kuni 40 kaitseväelast, kasutamise tähtaega NATO poolt juhitud Kosovo rahutagamisjõudude koosseisus kuni 31. detsembrini 2009.
             
62 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Bulgaaria Vabariigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seadus (385 SE). Topeltmaksustamise vältimise lepingute eesmärk on soodustada investeeringuid, tagada isikute võrdne kohtlemine ning kõrvaldada topeltmaksustamist, mis võib tekkida kahe riigi seaduste koosmõju tulemusena. Eesmärgi saavutamiseks piirab leping tulumakse, mida tuluallikariik teise riigi residentide suhtes võib kehtestada. Samuti aitab leping luua lisavõimalusi maksupettuste tõkestamiseks.
           
Riigikogu lõpetas kuue eelnõu teise lugemise:
 
Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse, äriseadustiku ja nendega seonduvate teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (377 SE);
           
Valitsuse algatatud metsaseaduse, keskkonnatasude seaduse ja riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seaduse muutmise seaduse eelnõu (350 SE);
           
Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (370 SE);
             
Valitsuse algatatud tööstusomandi õiguskaitset reguleerivate seaduste ja nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (281 SE);
           
Valitsuse algatatud elektrituruseaduse täiendamise seaduse eelnõu (311 SE);
             
Valitsuse algatatud töölepingu seaduse eelnõu (299 SE). Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepanekut eelnõu teine lugemine katkestada ei toetatud (poolt 22, vastu 36). Eelnõule esitatud muudatusettepanekute läbivaatamine ja -hääletamine kestis kella 18.40 kuni 02.00.
 
Katkestamine:
 
Reformierakonna fraktsiooni ettepanekul katkestas Riigikoguvalitsuse algatatud ühistranspordiseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (364 SE) teise lugemise.
           
Riigikogu lõpetas seitsme eelnõu esimese lugemise:
 
Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu põhikirja ja konventsiooni 2006. aasta muutmise aktide ratifitseerimise seaduse eelnõu (371 SE).
 
Valitsuse algatatud mahepõllumajanduse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (390 SE);
           
Valitsuse algatatud kemikaaliseaduse muutmise seaduse eelnõu (388 SE);
           
Valitsuse algatatud maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maa omandamise seaduse eelnõu (380 SE);
           
Valitsuse algatatud 12. augusti 1949 Genfi konventsioonide 8. juuni 1977 (I) lisaprotokolli rahvusvaheliste relvakonfliktide ohvrite kaitse kohta artikli 90 lõike 2 punkti a alusel Rahvusvahelise Uurimiskomisjoni pädevuse tunnustamise deklaratsiooni tegemise seaduse eelnõu (362 SE);
           
Valitsuse algatatud Albaania Vabariigi ja Horvaatia Vabariigi ühinemist käsitlevate Põhja-Atlandi lepingu protokollide heakskiitmise seaduse eelnõu (379 SE);
 
Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Eesti kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Iraagis” eelnõu (394 OE). Riigikogu ei toetanud Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepanekut eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata (poolt 19, vastu 43).
 
Infotunnis vastas peaminister Andrus Ansip Karel Rüütli esitatud küsimusele riigieelarve kohta. Sotsiaalminister Maret Maripuu vastas Vilja Savisaare esitatud küsimusele tervishoiupoliitika ja Maret Merisaare esitatud küsimusele tahtevastase ravi kohta. Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder vastas Arvo Sarapuu esitatud küsimusele põllumajanduspoliitika kohta.
 
Istung lõppes kell 03.27
 
Istungi stenogramm on internetis siin:
 
Riigikogu pressitalitus
11. detsember 2008
                                                          
 
 
Tagasiside