Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu võttis 78 poolthäälega vastu valitsuse algatatud tööstusheite seaduse (345 SE). Seadus eesmärk on saavutada keskkonna kui terviku kaitse kõrge tase, minimeerides saasteainete heited õhku, vette ja pinnasesse ning jäätmetekke, et vältida ebasoodsat mõju keskkonnale. Seadus määrab suure keskkonnaohuga tööstuslikud tegevusvaldkonnad, sätestab nõuded nendes tegutsemiseks ja vastutuse nõuete täitamata jätmise eest, aga ka riikliku järelevalve korralduse. Seadust kohaldatakse tööstuslikes valdkondades nagu energeetikatööstus, metallitööstus, keemiatööstus, jäätmekäitlus (sh loomsed jäätmed), tselluloosi- ja tekstiilitööstus, toiduainetetööstus, sea-, veise ja linnukasvatus, pinnatöötlus, puidutoodete tootmine,  grafiidi tootmine jmt. Ühtlasi ühtlustatakse ja korrastatakse ka kehtiva õiguse sätteid, tagades ühtsema mõistete süsteemi ning kõrvaldatakse vastuolud Euroopa Liidu õigusega. Seadus jõustub 2013. aasta 1. juunil.

71 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ning NATO Euroopa vägede kõrgema peakorteri ja NATO arenduse kõrgema ülemjuhataja peakorteri vahelise Pariisi protokolli lisakokkuleppe ratifitseerimise seadus (384 SE). Käesoleva lisakokkuleppe eesmärk on lihtsustada Eestis asuvate NATO liitlasvägede peakorterite tööd ning kokkuleppe ja protokolli rakendamist ja tagada liitlasvägede peakorterite sõltumatus. Seadusega luuakse ka liitlasvägede peakorterite ja staapide Eestisse siirdamise võimalus, samuti võimalus neid Eestis asutada ja Eestis tegutseda.

Riigikaitsekomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ning NATO Euroopa vägede kõrgema peakorteri ja NATO arenduse kõrgema ülemjuhataja peakorteri vahelise Pariisi protokolli lisakokkuleppe ratifitseerimisega seonduvalt seaduste muutmise seaduse eelnõu (385 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on lisakokkuleppe rakendamiseks vajalike seaduste muutmine ning seeläbi lisakokkuleppe jõustamine. Kõnealuse lisaprotokolli ratifitseerimisega seonduvalt tuleb muuta alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust, erakooliseadust, kohalike maksude seadust, käibemaksuseadust, liiklusseadust ja liikluskindlustuse seadust,  lõhkematerjaliseadust, maamaksuseadust, majandustegevuse seadustiku üldosa seadust, rahvusvahelise sõjalise koostöö seadust, riigilõivuseadust, sotsiaalmaksuseadust, toiduseadust, tolliseadust, tulumaksuseadust ning töötuskindlustuse seadust. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud investeerimisfondide seaduse muutmise seaduse eelnõu (408 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on täiendada investeerimisfondide likvideerimist käsitlevat regulatsiooni, et vältida õiguslikku ebamäärasust fondide likvideerimisel ja tagada investorite piisav kaitse. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud jahiseaduse eelnõu (351 SE) teine lugemine. Eelnõu sätestab jahipiirkonna moodustamise ja kasutamise korra, jahiulukite seire, küttimismahu ja -struktuuri ning muud jahipidamise alused, määrab kindlaks jahipidamisõigust tõendavad dokumendid, sätestab jahiulukite tekitatud kahju hüvitamise ning riikliku järelevalve ja vastutuse. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Eesti Keskerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, mille poolt hääletas 32 ja vastu 42 Riigikogu liiget. Kuna katkestamisettepanek ei leidnud Riigikogu toetust, suunati eelnõu kolmandale lugemisele ja seega ka lõpphääletusele.

Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud jäätmeseaduse § 131 muutmise seaduse eelnõu (421 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on pikendada suletud prügilate korrastamise tähtaega. Jäätmeseaduse § 131 lõige 2 sätestab, et prügila, mis suletakse jäätmete ladestamiseks 2009. aasta 16. juuliks, peab olema vastavalt nõuetele korrastatud hiljemalt 2013. aasta 16. juuliks. Jäätmeseaduse § 131 muutmise seaduse eesmärgiks on pikendada suletud prügilate nõuetele vastavalt korrastamise tähtaega 2015. aasta 31. detsembrini. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Maaelukomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud mahepõllumajanduse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (405 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on lihtsustada mahepõllumajandusliku toote ettevalmistamise nõudeid toitlustusasutustes, sätestades ettevõtjatele tunnustamise kohustuse asemele teavitamiskohustuse, täpsustada valitsemisala asutuste järelevalvepädevust mahesööda üle tehtava järelevalve osas ning ajakohastada mahepõllumajanduse seadust ja riigilõivuseadust vastavalt seaduste rakendamise käigus ilmnenud vajadustele. Võrreldes kehtiva mahepõllumajanduse seadusega väheneb tehtavate muudatuste jõustumise korral ettevõtjate halduskoormus. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (414 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on parendada haldussuutlikkust nii maksumaksja kui maksuhalduri jaoks ning tagada suurem õigusselgus. Seadusmuudatustega edendatakse elektroonilist asjaajamist, mille tulemusena väheneb maksukohustuslastele paberil edastatavate dokumentide arv ning maksuhalduri ja maksukohustuslase vaheline suhtlemine muutub lihtsamaks ja kiiremaks. Maksu- ja Tolliameti poolt arendatava rahaliste ja mitterahaliste kohustuste eel- ja järelteavituse süsteemi IRISe eesmärk on siduda maksukohustuslastele edastatavad eel- ja järelteavitused ühtseks protsessiks. IRIS on liidestatud MTA e-teenuse keskkonnaga. Samuti lühendatakse eelnõuga maksusumma määramise ja sissenõudmise aegumise tähtaegasid. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Riigikogu pressitalitus

Tagasiside